Paljudes maakohtades sõltub internet tänini õhust levi püüdvast internetipulgast. Foto: LLi arhiiv

Koroonaajastul eriti vajalikuks muutunud internetiteenus jõuab põhivõrku maetud miljonitest hoolimata maapiirkondadesse vaevaliselt. Loodetavasti aitab maailmaga ühendumist kiirendada äsja ministri kinnituse saanud nn viimase miili toetus.

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem allkirjastas täpselt nädal tagasi nn viimase miili meetmete määrused, millega toetatakse kiire interneti püsiühenduse rajamist maapiirkondadesse ning sellega liitumist. Täiendavad 15 miljonit eurot internetiühenduste arendamiseks eraldas valitsus COVID-19 lisaeelarvega.

Ministri sõnul jagatakse toetus kaheks meetmeks. „Kui üks on mõeldud sideettevõtjatele investeeringutoetusena kiire interneti juurdepääsuvõrgu ehitamiseks, siis teine on nii-öelda sotsiaalne meede, millega toetame tarbijaid püsiühendusega liitumisel ning vajaduse korral seadmete ostmisel, et kiire internet juurdepääsuvõrgust ka inimesele tuppa jõuaks,“ selgitas Siem.

Viimati toetas valitsus kiire interneti juurdepääsuvõrgu rajamist 2018. aastal 20 miljoni euroga. Selle projekti elluviimine kestab aastani 2023 ja selle tulemusel saab maapiirkondades valguskaabliga liitumise võimaluse 40 016 majapidamist. „Hinnanguliselt on Eestis veel ligi 65 000 aasta ringi kasutuses olevat aadressi, kus puudub vähemalt kiiret internetiühendust võimaldav võrk, ja seetõttu peame sellesse valdkonda edasi investeerima,“ tõdes Siem. „Eesti e-riigi pakutavad võimalused ja teenused peavad olema kättesaadavad igale Eesti inimesele.“

„Viimase miili“ jaoks eraldatud 15 miljonit eurot on jagatud kaheks toetusmeetmeks. Lisaraha suunatakse mõlema meetme puhul kindlatesse sihtpiirkondadesse, ehk nii-öelda valgetele aladele, kus praegu kiire internetiühenduse saadavust pole ega lähiajal muidu ei tuleks. „Valged alad selgitasime välja avaliku konsultatsiooni käigus ja eesmärk on luua liitumisvõimalus võimalikult paljudele peredele ja ettevõtetele,“ ütles minister.

Esimese meetme maht on kuus miljonit eurot ning sellest antakse sideettevõtjatele investeeringutoetust järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu ehitamiseks, mis võimaldaks võimalikult paljudel sihtpiirkondades asuvatel lõppkasutajatel ülikiire ehk vähemalt 100 Mbit/s kiirusega ühenduse kasutamist.

Toetuse andmiseks korraldab tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) avaliku konkursi, millega leitakse toetuse saajad, kel tuleb hiljemalt 2021. aasta 31. oktoobriks luua juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus võimalikult paljudele valgel alal paiknevatele aadressidele. „Hinnanguliselt aitab see täiendav kuus miljonit eurot luua liitumisvõimaluse ligi kümnele tuhandele aadressile, mis praegu 2018. aastal alustatud projektist välja jäävad,“ märkis Siem.

Teine meede koos üheksa miljoni euroga on suunatud lõpptarbijatele kiiret ühendust (vähemalt 30 Mbit/s) võimaldavate kaabel- või traadita püsiühendusvõrkudega liitumisega seotud kulude hüvitamiseks. Toetuse suurus on maksimaalselt 300 eurot ühe juurdepääsuvõrgu lõpp-punkti kohta. Selle eest on lubatud osta ja paigaldada terminalseadmeid või lõppkasutaja siderajatisi, aga ka ehitada välja liin juurdepääsuvõrgu ja inimese kodu vahel.

Toetust annab TTJA avatud taotlusvoorude kaudu lõppkasutajatele. TTJA teavitab taotluste vastuvõtmise algusest nii enda veebilehel kui ka meedia kaudu. Taotlusi võetakse vastu 30. novembrini. Inimene võib toetuse taotluse teha TTJA-le ise, aga võib selleks volitada ka sideettevõtjat, kes teeb avalduse tema eest.

Vaevaline viimane miil
Kagu-Eestis tegeleb internetivõrkude ehitamisega kaks ettevõtet: Elektrilevi ja Eesti Andmesidevõrgu AS (millest umbes pool kuulub valdade loodud MTÜ-le Eesti Andmesidevõrk).

Viimane käivitas juba 2017. aastal siin kandis projekti Internet Koju. Kiiresti koguti valguskaablipõhise interneti saamiseks 20 000 sooviavaldust. Eelmise aasta algul hakati lepinguid sõlmima ja suveks oli projektiga liitunud ligi 6000 majapidamist. Siis pidi ettevõte asuma esimestele liitujatele ühendusi välja ehitama – suurem osa võrgust pidi valmima sel ja järgmisel aastal.

Mullu hilissügisel aga kirjutas LõunaLeht, et kevadeks Eesti Andmesidevõrgule 153 eurot ettemaksu ära tasunud 6000 klienti polnud veel saanud selgust, kas nende kandis üldse internetikaablit vedama asutakse. Selgus, et projektiga on parasjagu segadust. Ettevõte hindas, et esimeses etapis saab kiire interneti umbes 3000 inimest: Elva, Antsla, Otepää, Valga, Kanepi, Põlva, Varstu, Sangaste, Tõrva, Kurepalu ja Vastse-Kuuste piirkonnas. Aga mitte kõik nende piirkondade internetihuvilised.

Lisaks said paljud teate: „Eesti Andmesidevõrgul puudub Teie piirkonnas baasvõrk, millest tulenevalt ei saa me koostada Teie liitumisaadressile lõplikku eelplaneeringut Internet Koju projekti jaoks. Baasvõrku rajatakse riikliku tellimuse alusel ja paljudes Lõuna-Eesti piirkondades on täitmata riiklikud eesmärgid baasvõrguga jõuda vähemalt 1,5 km kaugusele kõigist tarbijatest. Teie liitumisaadress on teises sihtrühmas ning ühenduse rajamise jaoks ootame riigipoolset seisukohta baasvõrkude arenduste osas.”

Siiski selgus, et kaablist jäävad ilma ka paljud, kel kalli baasvõrguni vaid 300‒400 meetrit.

„Iga liitumisaadress on üksik juhtum, mida analüüsitakse lähtuvalt järgmistest teguritest: kaugus baasvõrgust, maastikuolud (mets, jõed, järved jm loodusliku asjaolud), liitumistihedus,” selgitas ettevõtte esindaja toona. „Nendest teguritest kokku moodustub iga liitumisaadressi majanduslik otstarbekus, millest lähtuvalt tehakse ka otsus.”

Selgituseks või veelgi suurema segaduse tekitamiseks: Eesti Andmesidevõrgu AS ehitab soovijate raha eest nn viimase miili ühendusi ja MTÜ Eesti Andmesidevõrk laiendab euroraha eest põhiliselt Eesti Lairiba SA (ELASA) loodud kiire interneti põhivõrku. Igasugune ehitustegevus peab toimuma kooskõlastatult kohaliku omavalitsusega ja selle loal.

Kuidas läheb praegu?
September 2020. Andmesidevõrgu ASi kaart aadressil internetkoju.ee on siniseid triipe täis ja jääb mulje, et valguskaabli saamise lootused on päris head. Aga ilmselgelt viimase miili ehitamine siiski toppab.

„Eesti Andmesidevõrk ei ole veel jaotusvõrgu plaane ametlikult Antsla vallale esitanud,” märkis Antsla abivallavanem Kurmet Müürsepp. „Põhivõrgu tööd on teostatud ja töötavad hästi.”

„Aktsiaseltsiga on täielik vaikus, ei ole kuulda olnud midagi,” sõnas Põlva abivallavanem Martti Rõigas. „Pehmelt öeldes on lubadusi siin kõvasti, tegusid väga vähe. Mis puudutab seda MTÜd, siis põhivõrgu tegevusega on tegeletud igal pool. Aga selle viimase miili koha pealt – võiks juba vaadata ka mujalt, et kui palju on üldse tehtud. Kindlasti ei saa rahul olla nende tegevusega, selle tempoga.”

„Minu poole pole selle aasta jooksul Eesti Andmesidevõrgu AS ja Eesti Andmesidevõrgu MTÜ pöördunud,” sõnas neil päevil ka Kanepi vallavalitsuse ehitusspetsialist Peep Potter. „Oleme väljastanud 2019. aasta teises pooles kaks kasutusteatist Eesti Andmesidevõrgule.”

LõunaLeht päris internetiprojekti edenemise kohta Eesti Andmesidevõrgu ASi juhatuse liikme ja teadaolevalt ainsa töötaja Hanna Kaplani käest. Saadetud küsimused jäid aga lehe trükkiminekuni vastuseta. Alles möödunud kuul ütles Kaplan küll ajakirjandusele, et projekt toimub aastani 2022 ja praegu ollakse graafikus: paljudes kohtades on juba ehitatud liitumisväljavõtted ja tehtud tehnilised ettevalmistused viimase miili ühenduste loomiseks.

Ettevõtte kodulehel on selle nõukogu esimehena kirjas endine Kanepi vallavanem ja praegune riigikogu liige Andrus Seeme. Uurisime temaltki Internet Koju arengute ja pidurite kohta.

„Ei oska kommenteerida, lahkusin nõukogust kevadel,” vastas Seeme.

Elektrilevil läheb kagus tagasihoidlikult
Mait Rahi, Elektrilevi uute teenuste projektijuht:

Elektrilevi projekteerib ja ehitab käesolevast aastast kiire interneti võrku korrigeeritud plaanide alusel. See tähendab konkreetsemat valimit ja täpsemalt rihitud sihtrühmi. Projekti kulgemise käigus saadud kogemus on andnud kätte selgema lähenemise.

2019. aastal rajas Elektrilevi liitumisvõimaluse umbes 9000 kliendile, kellest möödunud aastal liitus enam kui 1700 klienti. Kagu-Eesti maakondades oli liitujate hulk tagasihoidlik, ehkki sooviavaldusi esitati eelnevalt märksa enam.

Käesoleval aastal oleme liitumiseks avanud täiendavad 7500 aadressi, uusi piirkondi avame vastavalt korrigeeritud projektiplaanile. Kagu-Eestis on praegusel hetkel liitumiseks avatud piirkonnad nii Valga, Võru kui ka Põlva maakonnas. Täpsemalt Tõrva, Rõuge, Võru, Otepää ja Räpina vallas. Liitujaid on praegu Kagu-Eestis kokku 228.

2023. aastaks loodame jõuda võimalikult paljudesse kohtadesse Eestimaal, kus interneti püsiühendust on pikisilmi oodatud. Sarnased plaanid kehtivad ka Kagu-Eesti kohta.

Mida teha, kui netikaablit ei paista?
Janar, lihtkodanik Põlvamaalt:
Mulle Elektrilevi ja Eesti Andmesidevõrk vähemalt lähitulevikus kaabliühendust ei luba, olen igasugustest põhivõrkudest liiga kaugel külakolkas. Aga tänavu kevadel, kui suurem netivajadus tekkis, siis nuputasime ja katsetasime asjaliku naabrimehega õhuinternetti. Tulemus: kui antenn õige nurga all õige teenusepakkuja õige masti poole suunata ja ka õiget ruuterit kasutada, siis saan õhust kätte peaaegu et ülikiire interneti. Algsete katsetustega võrreldes kuni sada korda kiirema ja ka märksa kiirema, kui töö juures kontoris kaabli kaudu tuleb. Soovitan proovida.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 10/09/2020 11:10:29