Psühholoog: võta iga päev veerandtund vaimse tervise turgutamiseks!

Foto: Pexels

Käesolev aasta on paljudele inimestele olnud keerukam kui varasemad, nii mõneski on muutuva maailma ebakindlus sünnitanud masendust ja isegi depressiooni. Kuidas end selles suhtes aidata? Kuidas toetada lähedast? LõunaLehe küsimustele vastas kliiniline psühholoog ja vaimse tervise portaali peaasi.ee tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa.

Millisel määral on eestlaste vaimse tervise olukord käesoleval aastal muutunud? 
Täpsemaid tervisenäitajaid on veel keeruline kokku lüüa, kuid olemasolevad küsitlused viitavad sellele, et tavalisest suuremat pinget kogesid kevadel ligikaudu pooled inimestest, suve lõpul umbes veerand. Raskem on olnud noortel, naistel ja lastega peredel. Suurem stress ja pinge avaldavad mõju nii füüsilisele kui vaimsele tervisele, eriti kui see on pikaajaline ja selle vastu midagi ise aktiivselt ette võtta ei saa või ei jaksa.

Kas on näha mingisuguseid regionaalseid tendentse – kas näiteks Kagu-Eestis võiks inimeste vaimne tervis üleüldiselt olla paremas seisus (hea elukeskkond) või kehvemas (madal palk, töötus)?
Kindlasti saab Kagu-Eestis rõõmus olla kauni looduskeskkonna üle ja ka loodusega lähemas kontaktis olemine ning maal elamine on vaimset tervist kaitsvad ja tugevdavad faktorid. Siiski peab ütlema, et küsitluste järgi on muu Eestiga võrreldes leitud mõned aastad tagasi oluliselt suuremat depressiooni esinemissagedust näiteks Põlvamaa meestel ja Võrumaa naistel.

Kuidas ja milliste nähtude põhjal peaks inimene saama aru, et ta ise või tema lähedane põeb depressiooni?
Depressioon on haigus, millega sageli kannatatakse pikalt, enne kui abi otsitakse või saadakse. Sageli tekivad muutused enesetundes järk-järgult ja raske on kohe märgata ja tegutseda, eriti kui puuduvad vastavad kogemused.
Muutused võivad olla märgatavad meeleolus, see võib olla langenud, võib olla nii kurbust, ärrituvust kui täitsa tühja tunnet. Tegevused, mis varem rõõmu pakkusid, tunduvad mõttetud. Muutusi võib tavaliselt märgata ka unerütmis, söögiisus.
Suhted võivad olla muutunud – kas tekib konflikte või ollakse eemale tõmbunud. Raske on ennast käivitada, võib olla jõuetusetunnet. Kui on mõni nendest tunnustest mõnel päeval, võiks ennast jälgida ja turgutada, aga kui tunnuseid on mitu ja need kestavad juba mitu nädalat, tuleks kohe midagi ette võtta.

Kuidas ennast sellises olukorras aidata? Kuidas aidata lähedast, eriti kui ta näiteks haigust ei taju või ei tunnista?
Kui enesetunne on mõni nädal olnud teistsugune, siis võiks kas või Peaasja e-nõustaja käest abi küsida, arutada oma lähedasega või pöörduda perearsti poole. Kui aga on juba n-ö elu ja surma küsimus, siis võib ka kohe minna valvepsühhiaatri vastuvõtule või kiirabisse.

Kindlasti võiks iga päev võtta kasvõi vähemalt 15 minutit, et teha midagi, mis vaimset tervist tugevdab ja toetab. Näiteks liikuda, oma muresid ja rõõme teistega jagada, regulaarselt toituda ja mõelda välja tervislikud unerutiinid. Seda võiks teha ennetavalt, aga ka siis, kui juba on raskem olla, et väikse sammu kaupa ennast toetada. 

Mis puudutab lähedaste aitamist, siis saame teha seda, mis meie võimuses on. Ehk siis väljendada oma muret ja samas valmisolekut teoks olla, pakkuda infot vaimse tervise ja abi saamise võimaluste kohta, soovitada kuulata-vaadata kogemuslugusid, kus räägivad inimesed, kes on oma raskustes abi saanud. See võib anda vajalikku lootust ja kindlust selleks, et tunnistada endale, et abi on vaja otsida. 

Hoogsamalt tuleks tegutseda siis, kui saate teada, et lähedasel on surmamõtteid või isegi kavatsusi. Siis tuleks ikkagi kasvõi ise pöörduda konsultatsiooniks perearstile või helistada abitelefonidele, mitte jätta lähedast üksi, nii vaimses kui ka füüsilises mõttes. Kuigi väga suur osa inimestest depressioonist paraneb, on surmamõtted siiski midagi, mida tuleb päris tõsiselt võtta. Hea on tutvuda ka vaimse tervise esmaabi põhimõtetega, mida saab teha peaasi.ee portaalis.

Kuidas üldse ravitakse vaimseid probleeme – milliseid ravimeid ja teraapiat kasutatakse?
Suur osa vaimse tervise raskustest on ravitavad või saab nende sümptomeid niivõrd leevendada, et need elu ei sega. Kasutatakse ravimeid, mida saab määrata nii perearst kui psühhiaater, kindlasti tasuks ravimite teemad arstiga põhjalikult läbi rääkida. Samuti kasutatakse psühhoteraapiaid, mis on ka efektiivsed. Mida täpsemini valida, sõltub nii inimese motivatsioonist ja võimalustest kui ka paraku teenuste kättesaadavusest.

Mida kujutab endast peaasi.ee ja millist abi inimestele pakub? Kuidas on läinud teie veebis vaimse tervise alane nõustamine?
Jagame veebis infot nii vaimse tervise hoidmise kui ka häirete kohta, samuti pakume e-nõustamist, kus inimene saab probleemist kirjutada, küsimusi esitada ning spetsialistiga arutada, mida peaks oma olukorras tegema. Kuna meie portaali külastas eelmisel aastal 250 000 inimest, siis tundub, et sellist infot on vaja.

Lisaks tegeleme koolitustega, avaliku teavitusega ja selle poolega, kuidas üldiselt vaimsete probleemide alast teadlikkust tõsta. Kuna praegu on tõesti nii paljudel olnud keerulised ajad ja need veel jätkuvad, nuputame, kuidas võimalikult kiirelt ja kergesti raskustes olles abi saada. Teada on, et suur osa inimestest räägiks esmajoones oma raskustest pereliikmele või sõbrale, seega peaks paranema kõigi teadlikkus ja valmisolek anda elementaarset esmaabi vaimse tervise küsimustes. Oleme võtnud endale eesmärgiks, et 2022. aasta lõpuks on 1% Eesti inimestest õppinud vaimse tervise esmaabi andjateks.

Tänavu oleme töötanud ka selle kallal, et arendada noortele mõeldud kiire ja varase sekkumise vaimse tervise keskust. Kriisi ajal hakkasime vastuvõtte tegema veebi kaudu, seega saavad meie poole pöörduda kõik noored vanuses 16–26, et saada esmast nõustamist ja tegevuskava oma enesetunde parandamiseks. Lisaks pakume nõustamist neile, kes soovivad vähendada või lõpetada kanepi tarvitamist, ning vabatahtlike toel veebinõustamist täiskasvanutele. Kõik meie teenused on inimestele tasuta kättesaadavad.


Abikontakte:
Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (iga päev 19–07)
Lasteabi: 11 6111 (24 tundi)
Ohvriabi 11 6006 (24 tundi)
Hingehoiu telefon 116 123 (24 tundi)
Peaasi.ee veebinõustamine
Kiirabi: 112 (24 tundi)
Erakorraline psühhiaatriline abi on kättesaadav kõigis suuremates linnades 24/7.

 

Autor: Küsis VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 24/09/2020 10:18:25