Foto: LõunaLeht

Ühes täiesti tavalises Lõuna-Eesti alevikus kasvab viiekorruselise elumaja taga poolmetsikus peenras puhmas võimsaid kanepitaimi. Kui tegu on narkootilise India kanepiga, siis piisaks laste mänguväljaku kõrval kasvavatest taimedest joobe tekitamiseks ilmselt kümnetele inimestele.

Nimetagem seda alevikku X-iks, sest kindlasti pole vaja, et kanepiuimahuvilised sinna kohale tormaksid – isegi hilisemate sündmuste valguses. LõunaLehele vihje andnud kodanik soovib jääda anonüümseks (kutsugem teda Y-ks) ja kogu operatsiooni „Kanepitaimede vaatlus” viime tema palvel läbi maksimaalse saladuskatte all. Mitu nädalat tagasi elumaja tagant kanepipeenra avastanud Y-l on selleks kõigeks mitu põhjust.

Kõigepealt, oletame, et keegi kasvatab elumaja taga – põhimõttel, et kõige rohkem jääbki tähelepanuta just silma all olev – kanepit selleks, et pakkuda leevendust vähihaige inimese valudele. Ravikanep ei ole ammu enam uudismõiste. Sellisel juhul saaks Y avalikult taimedele tähelepanu juhtides kohalike hukkamõistu osaliseks.

Kui kanepitaimed on maja taga pool- või lausa täismetsikus peenras kasvama läinud juhuslikult, siis saaksid X asula inimesed Y-i peale näpuga näidata kui tühjast tüli tegijale või rikkuda tema tuju ütlusega „hirmul on suured silmad”.

Kui taimi kasvatatakse aga siiski selleks, et neid täiesti teadlikult näiteks noorte inimeste uimastamiseks kasutada, siis on kuri karjas. Ning peenra lähistel fotoaparaatidega uudishimutsejaid nägev taimekasvataja võiks esimesel võimalusel kanepi likvideerida – ja ärateenitud sakutamisest pääseda.

Igatahes ei taha Y isiklikult kaebaja olla, aga päris niisama kõhkleb ta asja ka jätmast. Nii annabki ta oma avastusest lehele teada.

Tutvume kanepitaimedega justkui salaagentide kombel – kümnete akendega elurajoonis ei jää kohalikel miski märkamata (kui, siis ehk kanepitaimed). Y-i info vastab tõele: metsviinapuu ja muude unarusse jäänud ilutaimede kõrval vohavad võimsad taimed, mis ajakirjaniku botaaniliste teadmiste kohaselt kuuluvad perekonda Cannabis.

„See on ulme,” nendib Y. „Keset küla hulk kanepitaimi täiesti avalikus kohas, laste mänguplatsi kõrval. Kas need on läinud kogemata kasvama? Võib-olla. Meelega pandud mõnele vähihaigele? Ei tea. Ekspertiis võiks näidata, kas see on narkootikum või mitte.”

Siinkohal peabki märkima, et kanepit on mitut sorti. Mõnuainena on kasutatav India kanep, mis sisaldab narkootilist THC-d ehk tetrahüdrokannabinooli. Täiesti vabalt võib aga elumaja akende all kasvada harilik kanep ehk Cannabis sativa, millest saab vaid õli või nööri.

LõunaLeht edastas info avastatud kanepitaimede kohta Lõuna prefektuuri narkotalitusele ning palus ajalehte kursis hoida, mida politsei selles juhtumis teeb ning vastab. Üsna operatiivselt saabus politsei esialgne vastus.

„Aitäh vihje eest, politsei käis nüüdsama kohapeal ja võttis kortermaja tagant kaasa 40 kanepikahtlast taime, mis saadetakse ekspertiisi, et selgitada täpselt, millega tegu ja kui suur on taimes THC sisaldus,” teatas prefektuuri pressiesindaja Kerly Virk. „Menetluses selgitatakse edasi, kes ja millistel asjaoludel need sinna kasvama oli pannud.”

 

 

 

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 01/10/2020 10:38:17