Küsitlus

Kui sageli pruugid võro või seto keelt?

Vald ehitab keskväljakust moodsa multituru ja vallamajaga raeplatsi

Vana katlamaja asemele tuleb multihoone, vasakul asuv vana turg kohendatakse viisakamaks. Foto: Vidrik Võsoberg

Oponentide kiuste on Põlva vallavalitsus kuulutanud välja hanke uue haldushoone projekteerimiseks. Lisaks raekojale ehitatakse nii valla- kui maakonnakeskuse uhke keskväljaku äärde tänapäevane turuhoone, aga mitte ainult turupidamiseks.

Juba viie valla ühinemislepingus lepiti muuhulgas kokku uue Põlva valla haldushoone ehitamises. Pärast ühinemist hakati lisaks rääkima sellest, et uus vallamaja võiks kerkida linna keskväljaku äärde. Nimelt ehitati EV100 arhitektuuriprogrammi raames seni räämas hoonetega palistatud auklikule platsile 2018. aasta võidupühaks tänapäevane keskväljak.

Opositsioon on vallamaja ehitamist ja selle maksumust korduvalt kritiseerinud, korraldanud selleteemalise rahvaküsitluse ja veidi vähem kui aasta tagasi teinud isegi ettepaneku see projekt kõrvale lükata. Volikogu enamus jäi siiski vallamaja ehitamise juurde ning nüüdseks on asjad nii kaugel, et Põlva vallavalitsus kuulutas mõni nädal tagasi välja riigihanke keskväljakule plaanitava valla uue haldushoone ehitusprojekti koostamiseks. Maarja tänav 2 asuvale 876 ruutmeetri suurusele kinnistule saab kehtiva detailplaneeringu järgi ehitada kuni kolmekorruselise hoone.

Projekteerija peaks koostama tulevase hoone eskiis-, eel- ja tööprojekti, taotlema ehitusloa ning olema ehitustööde ajal ka projekteerija autorijärelevalveks. Teenuse maksumus on eeldatavalt 65 000 eurot.

See pole keskväljaku arendamise vallas aga Põlva valla ainus projekt. Samal nädalal kuulutas vald välja riigihanke Põlva uue turu projekteerimiseks ja väljaehitamiseks ning vana turu rekonstrueerimiseks koos parkla ehitusega. Hankedokumentide kohaselt lammutatakse väljaku jõepoolsel küljel asuv vana katlamajahoone ning selle asemele peaks kerkima uus turuhoone.

Uue turuhoone paviljonide projekteerimisel tuleb vallavalitsuse teatel arvestada, et need sobituks keskväljaku miljööga ja Oja tänava jõeäärsesse parki. Konstruktsioonides kasutatavad materjalid võiks olla eelkõige teras, betoon, puit ja klaas. Uus turuhoone võiks valmida ühe aastaga.

Mitte ainult turuhoone
Plaanid on kenad. Mida aga ütleb optimistlik prognoos, millal saab Põlva vallavanem Georg Pelisaar jalutada oma uues vallamajas asuvast kabinetist üle keskväljaku turule õhtusöögiks liha ostma?

„Ütleksin nõnda, et turule saab jalutada kindlasti varem, kui vallamaja valmis saab ja kes siis kabinetist turule läheb, pole kaugeltki teada ,” vastas Pelisaar muiates.

Vallavanema sõnul on käsile võetud keskväljakut ümbritseva ala edasiarendamine. Seda võimaldab plaanitust varem teha nn riigi koroonainvesteeringute eraldis.

„Turg saab uue väljanägemise, keskväljaku alumine osa saab uue turuala ja ühtlasi ka kohvikupinna, kuhu tuleb statsionaarne WC ja noortele mõeldud chillimise ning miks mitte ka muusikategemise ala,” kirjeldas Pelisaar mitte just uhkuseta. „Tuleb selline polüfunktsionaalne hoone, kus on võimalik ka näiteks väiksemal bändil üles astuda – ja miks ei võiks järgmise suve ilusatel õhtutel mõned kohalikud seal muusikat teha ...”

Vana katlamaja on platsi ääres igati alles ja just kuulutati välja projekteerija leidmine – aga juba järgmisel suvel saab multihoones musitseerida?

„See pole nii suur töö ja järgmisel suvel – ma arvan jah, et kui mitte enne, siis augustikuuks, kui on linna sünnipäev, peaks küll valmis olema,” kinnitas Pelisaar.

Vallavanem ütles, et erinevaid turulahendusi on ta erinevates paikades paari aasta jooksul vaadanud. Siiski turuala rajamisel otseseid eeskujusid pole. Keskväljaku arhitektidega nõu pidades on jõutud praeguste plaanideni. Oma osa on selles, et Põlvas pole statsionaarset turgu, vaid nädalas ainult kaks turupäeva.

„Hoida või ehitada selleks eraldi turuhoone, mis enamuse ajast tühjana seisab – sel pole ka mõtet,” selgitas Põlva juht. „Sestap ongi kava, et n-ö turuhoone tuleb mitme otstarbega ja samas ka vana turuhoone jääb alles, seda kohendatakse. Lisaks rajatakse veel eraldi kena haljastusega parkimisplats surnuaia ette, kus kevadeti ka istikuid müüa saab. Nii laieneb keskväljaku ümbruses aktiivse tegevuse ala olulisel määral. Tuleb selline multifunktsionaalne paik.”

Kust leiab vajaliku ametniku?
Paljukritiseeritud uue vallamaja ehitamisest Pelisaar nii entusiastlikult ei kõnele. Haldushoone vajalikkust põhjendab ta eeskätt tõigaga, et ta ei teagi selliseid vallakeskusi, kus haldusmaja üldse puudub.

„Praegu asub Põlva vallavalitsus kolmes paigas ja kui kellelgi on vallamajja asja, siis peab ta enne põhjalikumalt uurima, kus see konkreetne osakond või ametnik üldse asub,” nentis ta.

Pelisaar tõstis esile, et ükski neist kolmest pole spetsiaalselt haldushooneks ehitatud ja neil puuduvad näiteks invajuurdepääsud. Olemasolevate hoonete kohandamist kaaludes on leitud, et ümberehitus ei kujune sugugi odavamaks kui uue maja ehitamine. Lisaks on vallamaja ehitus üks omavalitsuste ühinemislepingus toodud eesmärke ja selleks on investeeringuraha broneeritud.

Omajagu on vaidlusi olnud sellelgi teemal, et Maarja 2 krunt kuulus luteri kogudusele ja kirik ei olnud selle äramüümise ideest just vaimustatud. Pelisaare sõnul leiti siin kompromiss, tehti vahetuskaupa: Põlva vald andis linnakeskuse krundi eest kirikule maatulundusmaa tüki Kiuma piirkonnas.

Vallamaja maksumust on varem hinnatud umbes 1,5 miljonile eurole. Vallavanem sõnas, et kuni projekt pole valmis ja ehitushange tehtud, ei ole paslik ennustamisega tegeleda. Arvestades aga näiteks langenud ehitushindu ja sarnase Saue haldushoone ruutmeetri maksumust, võiks suurusjärk tema sõnul umbes pooleteise miljoni kanti jääda küll. Optimistlikuma prognoosi kohaselt võiks Põlva administratiivhoone valmida järgmise aasta lõpuks, pigem aga siiski 2022. aasta suveks.

Aga mida ütleb vallavanem selle kriitika peale, et vallamajale kuluvat raha saaks ja tuleks raskel ajal tähtsamatele asjadele kulutada?

„Huvitav on see, et just Põlvas tükib omavalitsuse hoone ehitus väga kirgi köitma,” sõnas ta. „Olenemata raskest ajast pole Põlva vallas keegi teadaolevatest abivajajatest toetuseta jäänud. Kulud sotsiaalvaldkonda on Põlva valla eelarvest 1,5 miljonit eurot aastas. Otse raha puudusel pole Põlva vallas midagi olulist tegemata jäänud. Nii on ka viimastel aegadel saanud investeeringuid koolid, spordirajatised, rahvamajad, teed ... õige pea alustatakse kogu valda hõlmavat mahukat tänavavalgustuse projekti ja ehitama hakatakse uut hooldekodu.

„Ega vallamaja pole Pelisaarele ega ühelegi ametnikule, kes me kõik oleme selles rollis ajutised. Arvan vaid, et ka Põlva vallakodanikud on lõpuks väärt omama kaasaegset haldushoonet, mis teenib valla elanikkonda ja peab seda tegema pikki aastaid,” sõnas vallavanem Pelisaar. „Ja lõpuks: miks peaks Põlva olema see omavalitsus, kel jätkuvalt pole haldushoonet, kuigi võimekus seda võimaldab? Usun, et see on sama oluline kui mistahes muu objekti ehitus.”

 

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 29/10/2020 10:46:38

Lisa kommentaar