133 aastat tagasi ehk 9. novembril (mõningatel andmetel 21. nov – toim) 1887 sündis Võrumaal Voldemar Songi.

Tooste külakoolis ja Räpina kihelkonnakoolis hariduse saanud Songi elulugu avaldati 1972. aastal Rootsis raamatus „Laiarööpmeline Soomusrong Nr 2 Vabadussõjas” – Songi oli Vabadussõja lõpuni selle meeskonnas. Pärast töötas ta politsei ja piirivalveameti teenistuses.

Songi väärib järelpõlvele esiletõstmist, sest tänu temataolistele sündis Eesti vabariik. Loodan, et ka Räpina vallavalitsus ja gümnaasium võimaluse korral meenutavad Voldemar Songi elutööd eeskujuks noortele.

Voldemar Songi
Sündis 9. novembril 1887. a Võrumaal Räpina lähedal Tanno-Nestori talus. Alghariduse sai ta Tooste (Toosikatsi) külakoolis, Räpina kihelkonnakoolis ja Tartus Thomsoni kaubanduskoolis, mille kõrval õppis eraviisiliselt raamatupidamist ja käis Rostovtsevi eraülikoolis loengutel.

Pärast raamatupidamisalaste õpingute lõpetamist oli ta raamatupidajaks Valga Kaubatarvitajate Ühisuses. Selle likvideerimisel oli lühikest aega Tallinnas seal ilmuma hakanud ajalehe Vaade kaastööliseks, hankides lisasissetulekut raamatupidamise tundide andmisega. Vaade ilmumise lõppedes töötas ajakirjanikuna Narvas sealsete ajalehtede Meie Elu ja Narva Uudised juures.

Ajakirjandusliku töö vähese tasuvuse tõttu lahkus V.S. Narvast ja asus tööle Hatsinäs (vene k Gatšina) Eesti Asunduste Majandusühisuse juures asjaajaja-raamatupidajana. Omas Hatsinäs vahetalituse kontorit ja jätkas samaaegselt õpinguid Peterburis Jelissejevi kaubanduslikel kursustel ja Hommikumaa Keelteakadeemias.

Maailmasõja puhkemisel astus V.S. 1915. aastal vabatahtlikuna kaardiväe grenaderide tagavarapolku Krasnoje Tselos. Sama aasta septembris saadeti V.S. Pauli sõjakooli, mille lühendatud kursuse ta lipnikuna lõpetas 1. veebruaril 1916.

Määrati seejärel Novgorodis asuvasse 177. jalaväe tagavarapolku, sealt Valge mere äärde Arhangelskisse Bakaritsa sõjasadama transpordi korraldamise alale. Bakaritsa laskemoonaladude hiigelplahvatuse tõttu sai V.S. raskelt põrutada ja viibis pikemat aega mitmes haiglas ravil.

1917. a märtsis lahkus V.S. Nikolajevski sõjaväelaatsaretist ja määrati kolmekuulisele puhkusele, mille veetis vanemate talus Räpinas.

Pärast puhkust siirdus tagasi oma endisse väeossa Novgorodis, kust 20. juulil 1917 määrati rinderakendusse Väina jõe ääres. 1917. a detsembris lahkus vene sõjaväest ja naasis kodumaale.

Vabadussõja puhkemisel ilmus V.S. Tallinna Sõjavägede Staabi ohvitseride reservi, kust siirdus laiarööpmelise soomusrongi nr 2 kuulipildujate komando ülema kohale. Teenis sellel kohal kuni 7. märtsini 1919, mille järel määrati soomusrongide divisjoni tagavarapataljoni kuulipildurite kursuse instruktoriks. 2. veebruaril 1920 lahkus V.S. kaptenina oma palvel sõjaväeteenistusest.

Töötas seejärel siseministeeriumi politseivalitsuses, oli Tallinna sadama raudtee- ja tollispeditsiooni agentuuri juhataja abiks.

Selle asutuse likvideerimisel tuli V.S. üle piirivalve teenistusse ja oli algul piirivalve jaoskonnaülemaks Narva rajoonis, hiljem Saaremaal. V.S. osutas Saaremaal oleku ajal tähelepanu äratanud teeneid ühe hädamaandunud Rootsi vesilennuki meeskonna päästmisel, selle eest vääristati teda Rootsi ordeniga.

Teise maailmasõja ajal täitis V.S. Saaremaal piirivalveülema kohustusi. Põgenes 1944. aasta sügisel Rootsi, kus töötas mitmesugustel tööaladel.

Voldemar Songi suri 29. veebruaril 1968. aastal.

 

 

Autor: OLEV KASAK
Viimati muudetud: 05/11/2020 09:44:00