Möödunud nädalavahetus näitas, et Eestis on kätte jõudnud see aeg, kus juhid peavad arvestama musta jää, pimeduse, vihma, tuule, lörtsi ja veel paljude teguritega.

Talvised teeolud tähendavad Eestis palju enamat kui ainult lumist teed. Lund ei pruugi maha sadanud olla, aga temperatuuride kõikumised tähendavad, et teeolud ja sõidutingimused võivad muutuda väga kiiresti. Seega, olenemata hetkel valitsevast ilmast, on tarvis meeles pidada, et talv on teel.

„Kampaania „Talv on teel” eesmärk on juhtida liiklejate tähelepanu sellele, et teeolud muutuvad talvel kiiresti ja liiklemiseks tuleb valida ohutu sõidustiil,“ rõhutas maanteeameti teehoiudirektor peadirektori ülesannetes Raido Randmaa. „Talv on teel nii sõna otseses mõttes ehk tee on libe või lumine ja talv on teel ehk tulemas. Seega tasub vältida asjatuid möödasõite ja äkilisi manöövreid. Ristmikul või ülekäigurajal teed andes tuleb aegsasti kiirust vähendada.”

Ta lisas, et maanteeameti hooldepartnerid on talveks valmis ja juba teinud ka ilmastikule vastavat teehoolet. Siiski peavad liiklejad arvestama, et tee hooldamiseks on ette nähtud aeg, mille jooksul peab talihoole tehtud olema. Seetõttu tuleb ka liiklejatel tähelepanelik olla ning arvestada muutlike tee- ja sõiduoludega.

Maanteeameti tellitud uuring näitas, et vaid 59% autojuhtidest otsib enne sõidu alustamist infot sõiduolude kohta. Sõiduinfot otsivad sagedamini naised, üle 50-aastased ja mitte-eestlased ning suuremate linnade sõidukijuhid. Amet kutsub kõiki liiklejaid enne rooli istumist vaatama tee- ja sõiduolusid aadressil Tarktee.ee.

Kes katab libeduse tõttu tekkinud kahjud?

Talverehvide kasutamine on Eestis kohustuslik alates 1. detsembrist. Ometi võivad teeolud ohtlikuks muutuda juba enne seda. Mis saab siis, kui autojuht satub libeduse või ootamatu lumesaju tõttu avariisse, kuid talverehvid sõidukil veel puuduvad? Kes kannab kahjud?

ERGO sõidukikindlustuse portfelli juhi Kaido Naaritsa sõnul juhtub talvisel perioodil suurem osa rasketest liiklusõnnetustest just keeruliste teeolude tõttu. „Lumesadu, jäide, must jää või ka teele langenud puulehed on liikluses potentsiaalsed ohuallikad. Pärast pehmet sügist muudavad „ootamatult“ tekkinud külmakraadid ja halvenenud teeolud olukorra eriti ohtlikuks, sest sageli puuduvad sõidukitel esimeste külmade saabudes talverehvid.“

„Autojuht peab enne sõitma asumist hindama kõikvõimalikke, sealhulgas ilmast tulenevaid ohte. Ta peab veenduma ja tegema kõik selleks, et autosõit oleks turvaline nii endale kui teistele liikluses osalejatele. Kui suverehvide ja libeduse koosmõjul on autojuht sattunud õnnetusse, siis võib kindlustusseltsil tekkida õigus kaskokindlustuse puhul hüvitist vähendada või keelduda hüvitisest,“ selgitas Naarits.

Ta paneb autojuhtidele südamele, et ka talverehvidega sõites tuleb libedaga olla äärmiselt ettevaatlik. „Võimaliku õnnetuse korral aitab kindlustus küll katta tekkinud rahalisi kahjusid, kuid suurema liiklusõnnetuse põhjustamise puhul jääb „tempel mällu“ põhjustajale endale,“ sõnas Naarits.

Kuigi talverehvid on kohustuslikud alates 1. detsembrist, tasub arvestada, et ilmade jahenedes suverehvide haardeomadused teega halvenevad ning kõvemaks ja kalgimaks muutunud rehvisegu ei hoia enam autot nii kindlalt teel. Naaritsa sõnul on rusikareegliks, et rehvivahetus tasuks plaani võtta siis, kui päevane õhutemperatuur jääb stabiilselt alla 7 kraadi. „Viimase minutini rehvivahetusega oodata ei ole mõistlik. Nii säästame kaasliiklejaid, kaasreisijaid aga ka rehvivahetuse töötajaid, kes detsembri lähenedes ülipikki tööpäevi teevad,“ ütles ta.

 

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 26/11/2020 10:09:25