Küsitlus

Kui sageli pruugid võro või seto keelt?

Värske mõisnik tulevikuplaanidest: kõik variandid on võimalikud

Väimela mõisa uhke peahoone on mitmel korral saanud kannatada tulekahjus, viimati mõned aastad tagasi. Foto: Urmas Paidre

Riigi Kinnisvara aktsiaseltsilt ostis omal ajal uhke, ent nüüd laguneva ja mõned aastad tagasi põlenud Väimela mõisa Tartu ehitusettevõte Jaagor Grupp. Firma ei taha tulevikuplaanidest ega isegi tähtaegadest veel rääkida, ent hindab mõisa renoveerimisel kuluva rahasumma seitsmekohaliseks.

„Varaklassitsistlikus stiilis mõisa peahoone on ehitatud 19. sajandi alguses ja seda peeti ümbruskonna üheks kauneimaks hooneks,” reklaamiti RKASi enampakkumise kuulutuses tänavu septembris. „Mõisa peahoone oli esialgu ühekorruseline, kuid 1922. aastal taastati kahekorruselisena. Mõisa tänane välimus on pärit 1950ndatest, kui see taastati teist korda. Mõisa tiibhooneid ühendavad kaaravadega müürid. Tiibhoonetel on säilinud rikkalik dekoor. Mõisaesist auringi ääristavad kaaravadega ait ja tall-tõllakuur.”

2018. aastal põlenud Väimela mõisahäärber on 3700 ruutmeetrit suur, sellele lisandub 5,3 hektarit suur mõisakompleks Alajärve kaldal. RKAS müüs kinnistut enampakkumisel 63 200 euro suuruse alghinnaga ning sai möödunud nädalal teatada rõõmusõnumi: Väimela mõisa avalik enampakkumine oli edukas ning mõisa kinnistu, mis koosneb kolmest katastriüksusest aadressidega Pärna tee 10, Uure ja Väiso tee 2, sai uue omaniku. Ostja Jaagor Grupp võitis enampakkumise hinnaga 78 600 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku läheb mäng mõisa peale firma jaoks esialgu maksma 94 320 eurot.

„Tuleviku kohta ei oska täna veel eriti midagi öelda,” sõnas OÜ Jaagor Grupp juhatuse liige Ingmar Kiidjärv LõunaLehele. „Poolikuid ideid välja ütlema ei hakka, kuna nendest võib kinni võtta, kuidas iganes.”

Kiidjärv tunnistas, et päris ilma visioonita mõisa muidugi ei ostetud, aga hetkel ta end konkreetsete väljaütlemistega siduma ei hakkaks.

LõunaLeht märkis, et kõrvaltvaataja oletaks Väimela mõisast tulevikus saavat hotelli, pansionaati, konverentsikeskust või mingit kombinatsiooni neist kõigist.

„Jaa, võib kuhugi sinnapoole küll kalduda,” muigas värske mõisaomanik. „Ei saa eitada, ütleme niimoodi.”

Kui leht küsis, kui mitu sada tuhat eurot Väimela mõisa renoveerimiseks võiks kuluda, hindas Kiidjärv, et nimetatule võiks ühe nulli juurde panna. Teisisõnu, tema sõnul võib Väimela mõisa taastamine sõltuvalt kontseptsioonist ja ka muinsuskaitse nõuetest minna maksma vähemalt miljon eurot. Et seda raha kokku saada, ei välista ettevõte lisainvestorite kaasamist või pankade poole pöördumist.

Kui pikaajaline projekt on – millal võiks mõis olla nii uhke ja kena, kui see väärib?

„Ei ütle,” keeldus Ingmar Kiidjärv hindamast, kas mõisa taastamine võiks olla näiteks viie aasta projekt. „Sellepärast ei ütle, et kui ütlen välja, siis lubadusi tuleb täita. Aga kuna siin on niipalju erinevaid nüansse ... Vaikselt hakkame majandama, aga lõpptähtaega ei taha öelda. Tänase hetkeni pole mõis isegi meile üle antud. Mingi tegevus kindlasti hakkab kevadel pihta. Eelmine omanik Riigi Kinnisvara on väga ilusti kõik konserveerinud ja hädaabitöid kohe ei pea tegema. Vaatame, kaalume, leiame lahendusi.”

Ehituse peatöövõtuga tegeleval Tartus registreeritud Jaagor Grupil on kuus töötajat ja ettevõtte käive oli tänavu suvel üle 1,5 miljoni euro. Mõisatega on firmal ka varem kogemusi olnud: mõnd aega tagasi korraldasid nemad Mooste mõisa valitsejamaja renoveerimist ning mullu ehitasid Sangaste mõisas tall-tõllakuuri. Kiidjärv tunnistas ohtu, et sedavõrd suure objekti puhul nagu Väimela mõis muudavad muinsuskaitse ranged nõuded objekti plaanitust ajamahukamaks ja kallimaks, aga ta kinnitas, et muinsuskaitsega koostööd teha ning parimaid lahendusi leida tuleb.

LõunaLeht tundis ka huvi, mida Jaagor Grupp endast kujutab – näiteks kui palju inimesi on firma omanikeringis. Ettevõtte juhatuse liige möönis napilt, et omanikke on kaks, kuid avaldas arvamust, et see ei oma siinkohal tähendust. LõunaLeht leidis, et siiski – kelle kohta sobib kõige täpsemini uue Väimela mõisniku tiitel?

„Siin ma olen eriarvamusel – mõis ja mõisahooned ei ole võrdväärsed,” leidis Ingmar Kiidjärv. „Mõis oli koht, mis suutis iseendaga hakkama saada, aga tänapäeval me peame siia palju sisse panema, et see endaga hakkama saaks.”

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 26/11/2020 10:49:26

Lisa kommentaar