Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Arhitektide liidud tunnustasid Valga, Võru ja Vastseliina tegijaid

Foto: Margus Muts

Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital ning loomeliidud Eesti Arhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit ja Eesti Maastikuarhitektide Liit andsid välja tänavused arhitektuuripreemiad, millega tunnustati Eesti arhitektuurivaldkonna väljapaistvamaid saavutusi, teoseid ja nende autoreid.

Arhitektuuripreemiatele esitati tänavu 200 kandidaati, kelle hulgast žüriid valisid 70 nominenti ning tunnustasid 20 laureaati, sh anti välja kaks tudengipreemiat. 2020. aasta arhitektuuripreemiate eripära on laureaatide üle-eestilisus: tänavused pärjatud tõstavad esile paljud, ka kõige kaugemad Maarjamaa nurgad Saaremaast Narvani, Tallinnast Vastseliina, Võru ja Valgani.

Arhitektuuriteadlase Triin Ojari sõnul kostavad praeguses tehnoloogia arengu ja kliimakriisiga võidu jooksvas maailmas võlusõnadena hajutatud asustus, energiasõltumatus ja isemajandamine, taasavastatakse kogukond, kodutöö, koduõpe ja kodutoit. „Vajame kollektiivseid lahendusi, mis tõstaks ühiselukvaliteeti kõigile võrdselt, ning arhitektuuril on siin mängida oluline roll,“ märkis ta.

„Igal aastal arhitektuuripreemiatele nomineeritud tööd on omamoodi pusletükid keskkonnast, nagu see tervikuna peakski olema – inimesele heaks äraolemiseks mõeldud. Fookuses on taastuvad loodusmaterjalid – näiteks sisekaitseakadeemia ja Tartu ülikooli ühine õppehoone Narvas on suurim avalik puithoone Eestis –, ajaloopärandi taaskasutus, mida esindavad uuendatud kindlusmuuseumid, rohealad ja platsid kui omamoodi laadimiskohad, mis muudavad linnakeskkonna inimestele elamisväärsemaks, ning uued koolimajad, mis on teadagi üks parimaid võimalikke tulevikuinvesteeringuid,“ kommenteeris Ojari tänavusi arhitektuuripreemiaid.

Ojari lisas, et uued keskväljakud, hoovid, koolimajad, kultuuriobjektid ja isegi disainitud kõrgepingemast mõjutavad ühiselu kvaliteeti. „Need loovad ruume koosolemiseks, panevad inimesed oma linna üle uhkust tundma, sõlmivad sidemeid ajaloolise pärandiga, toovad looduse meile lähemale, et me näeksime aastaaegade vaheldumist, tunneksime ümbritsevast rahulolu ja et kuskil kuklas tuksuks teadmine, et kõik ei ole veel kadunud,“ täheldas Ojari.

Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia arhitektuurialase tegevuse eest: Valga linnaarhitekt Jiří Tintěra
Žürii hinnangul on laureaat haruldane linnaarhitekt, kellel on missioon ja visioon, kes teeb ilmselgelt palju rohkem, kui otsesed tööülesanded ette näevad ja tööpäevas on tunde. Tänu Jiři tegevusele on Valga arhitektuuri- ja linnaehituslikud küsimused olnud rohkem pildil kui nii mõnegi palju suurema linna teemad. 2019. aasta lõpul kaitstud doktoritöös vaatleb Jiři kahanevate linnade temaatikat laiemalt. Sama teemaga tegeleb ta Eesti näituse kaaskuraatorina 2021. aastal toimuval Veneetsia arhitektuuribiennaalil. „Väekas Valga linnaarhitekt, kelle pühendunud tegutsemine on toonud uue hingamise kohalikku linnaruumi ja tõmmanud laiemalt tähelepanu kahanevatele linnadele,“ lisas žürii.

„Tore ja uhke tunne on olla tunnustatud oma kolleegide poolt, ja eriti selle eest, kui teed midagi veidi teisiti kui kolleegid,“ lausus Jiří Tintěra tunnustust vastu võttes.

Ta lisas, et Valga juures köidab teda just selle kahaneva linna võitlus tuleviku eest. „Kahanevatel linnadel on üks suur probleem, sel puuduvad ressursid – inimressurss ja rahaline ressurss. Aga kahanevate linnade kõige suuremaks mureks on, et kohalikud inimesed ei usu selle koha tulevikku. Ja just linnaruum on see vahend, mille kaudu me saame seda usku taastada.“

Mees sõnas, et Valga võitleb enda eest ja tema kui arhitekti roll on sellele võitlusele kaasa aidata. „Valgat ei ole lihtne armastama hakata aga minul on see õnnestunud,“ lisas ta veel. Arhitektuuripreemia värske laureaat mainis oma tänukõnes ka häid kolleege, kelleta tal oleks palju keerulisem oma Valga linnaga seotud plaane ja unistusi teostada.

Maastikuarhitektide liidu aastapreemia avaliku ruumi kategoorias: Vastseliina piiskopilinnuse kabeli ja linnuse väliala
Kersti Lootus, Katri Soonberg, Kadri Uusen, Siim Lootus (Lootusprojekt).

Avaliku ruumi preemia saanud Vastseliina piiskopilinnuse väliala on žürii hinnangul tõeliselt suure väega koht, kus tuleb kiita maastikuarhitektide julgust teha pigem vähem kui rohkem. „Neil on õnnestunud vältida kõige suuremat ohtu ehk ülekujundamist. Kogu lahendus on äärmiselt delikaatne, intrigeerivad on kabeli õrna heliruumiga ehitatud nn nähtamatud seinad, mis panevad külastaja peatuma ja mõtlema või mediteerima,“ arvas žürii. Ümbritsev maastik tõuseb uute vaadete ja teeradade-platvormidega hästi esile. Välialad haaravad enda alla parkla, endise Piiri kõrtsi sepikoja, Vastseliina-Meremäe-Kliima maantee ülekäigu, Piiri kõrtsi, kelder-kabeli, uue Palverännumaja ümbruse ja linnuse varemete ala.

Maastikuarhitektide liidu eripreemia avaliku ruumi kategoorias: Võru linnavalitsus
Võru linnavalitsus pälvis aastapreemia pikaajalise järjepideva töö eest nüüdisaegse, inimsõbraliku ja rohelise elukeskkonna loomisel. Märkimisväärsed avaliku ruumi projektid said alguse 2006. aastal Võru Kesklinna pargi rajamisega, 2009. aastal avati Tamula järve promenaad, arendustööd jätkusid 2013. aastal uuendatud Katariina alleega. 2019. aastal valminud Koreli oja rekreatsiooniala koos seal korraldatud istutustalgutega kinnistavad uue keskväljakuga Võru linnavalitsuse arengutahet ja edukat avaliku ruumi tervikuks ühendamise oskust.

„Linnavalitsus tõuseb esile julgusega viia ellu laiemat visiooni ja ühendada olulised linnalised teljed,” kommenteeris žürii esimees Elo Kiivet. „Igale linna külalisele ei jää märkamata ka n-ö tavalise tänavaruumi kõrge kvaliteet – Võru tänavahaljastus on silmatorkavalt hea ja eristub Eestis tugeval, eriti väikelinnade võrdluses. Seega maastikuarhitektide liidu aastapreemiaga ei tõsta žürii esile ainult ühte objekti või konkreetset disainilahendust, vaid suure pildi nägemist ja elluviimist. Eraldi väärib nimetamist nii staažikas, kirglik ja osav haljastuse ja linnakujunduse spetsialist Anne Vahtla kui ka endine pikaajaline peaarhitekt Ülevi Eljand.”

 

 

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 17/12/2020 10:30:05

Lisa kommentaar