Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev Räpinas. Foto: Toivo Lees

Kaitseminister Jüri Luik mälestas Vabadussõjas langenuid ning tähistas relvarahu kehtima hakkamist Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel täpselt 101 aastat tagasi, asetades pärja „Eesti rahvalt“ Vabadussõja võidusamba jalamile. Vabaduse eest võidelnuid peeti eelmisel pühapäeval meeles ka paljudes Kagu-Eesti paikades.

Kaitseminister Jüri Luige sõnul tähistati ajaloolist hetke, kui sõda lõppes ja vabadus algas ning mälestati omariikluse eest võidelnud Eesti mehi ja naisi, koolipoisse ja –tüdrukuid.

„Võit Vabadussõjas pani aluse Eesti riikluse ülesehitamisele,“ lausus Luik.

Ta rõhutas, et Eesti iseseisvust, mis kinnitati 24. veebruaril 1920 sõlmitud Tartu rahulepinguga, ei saavutatud kellegi armust, vaid 400 päeva kestnud ägeda vastupanu ja suurte ohvritega.

„Vabadussõda oli eesti rahva sihikindel ja edukas võitlus enesemääramise eest,“ märkis Luik.

Ta selgitas, et sõja otsustavas faasis, novembris 1919, oli Eesti sõjaväes ligi sada tuhat mõõka ja tääki ehk pea iga kümnes Eesti elanik haaras relva vabaduse kaitseks ning kogu rahvas toetas võitlejaid ida- ja lõunarindel.

„Niivõrd tugev ja ennastohverdav pühendumine oma iseseisvusele on harukordne kogu maailma ajaloos,“ ütles Luik.

Eesti vabaduse eest võideldes kaotas elu umbes 5000 sõdurit. „Me langetame pea oma sangarite mälestuseks ning peame igavesti kalliks nende kangelastegusid,“ lisas Luik.

Luik märkis, et tänaseks oleme elanud pea 30 aastat iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigis – meie isamaa pole kunagi varem olnud nii hästi kaitstud, arenenud ja oma loomulike liitlastega lõimitud, kui praegu.

„Tõsi, peame vastu seisma uutele väljakutsetele ja ohtudele, kuid me suudame edukalt kohaneda ja tegutseda muutuvates oludes,“ sõnas Luik ning kutsus üles võtma eeskuju Vabadussõja kangelastest tegutsedes kriitilistel hetkedel üksmeelselt, vastutustundlikult ja otsustavalt.

„Me ei tohi kunagi unustada, et sõltumatus, vabadus ja tõeline demokraatia vajavad hoolt ja kaitset iga päev,“ sõnas kaitseminister.

Pärjad Vabadussõja võidusamba jalamile asetasid ka kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem ning kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi. Kaitseliidu ning kaitseväe esindajad asetasid pärjad ning süütasid küünlad kõikjal üle Eesti paiknevate Vabadussõja mälestusmärkide juures.

Eesti Wabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel peetud Tartu rahuläbirääkimistel jõuti vaherahu sõlmimiseni 31. detsembril 1919. Kokkulepe nägi ette sõjategevuse lõpetamist Eesti ja Nõukogude Vene vahelisel rindel 3. jaanuaril 1920. aastal, kell 10.30.

1920-ndatel aastatel sai alguse traditsioon pidada iga aasta 3. jaanuaril kell 10.30 relvarahu kehtima hakkamise hetkel vaikuseminut austamaks neid eestlasi ja välismaalasi, kes võitlesid Vabadussõjas ja andsid seal oma elu Eesti vabaduse eest.

Ka Põlvamaal Räpinas avaldati Vabadussõja ausamba juures vaikuseminutiga austust sõjas võidelnutele ja langenutele. Lühikeste sõnavõttudega meenutasid möödunud ajalooliste sündmuste olulisust Räpina vallavanem Enel Liin, kirikuõpetaja Urmas Nagel, Räpina vallavolikogu aseesimees Tiit Kala ning Kalle Mälberg.

Kaitseliidu Põlva maleva esindajad, noorkotkad ja kodutütred süütasid küünlad ning asetasid pärja ausamba jalamile.

Otepääl helisesid pühapäeval kirikukellad, pärgasid asetasid sealse Vabadussamba jalamile Otepää vallavanem Jaanus Barkala, vallavalitsuse liige Valdur Sepp, KL Valgamaa maleva Otepää üksikkompanii pealiku abi Taavi Sepp ja naiskodukaitse Valga ringkonna Otepää jaoskonna esinaine Helle Kuldmaa. Vabadussamba jalamil valvasid Otepää üksikkompanii kaitseliitlased.

Vabadussõjas langenud sõjamehi olid mälestama tulnud mitmed Otepää valla kodanikud ja Otepää kaitseliitlased ning naiskodukaitsjad.

„Täna vaikisid Vabadussõjas relvad ja sõlmiti vaherahu, mis viis 2. veebruaril Tartu rahulepingu allkirjastamiseni. Tagantjärele on püütud mõista anda, justkui oleks Eesti tollane sõjavägi olnud professionaalne sõjavägi, kuid ometi päris nii see polnud. Vähemaarvuline Eesti sõjavägi sundis punaarmee taanduma ning alus oma riigile oli pandud,“ ütles oma sõnavõtus Jaanus Barkala. „Mälestame kõiki, kes andsid oma elu Vabadussõjas võideldes iseseisvuse ja oma riigi eest.“

„2021. aasta 3. jaanuaril kell 10.30 möödub täpselt 101 aastat Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahelise vaherahu kehtimahakkamisest. Sellel puhul asetavad kaitseliitlased pärjad ning süütavad küünlad Vabadussõjas võidelnute mälestuseks Antsla linnas, Lepistus, Urvastes, Saeras, Kraavil ja Kaikal. Elagu vaba Eesti!” teatas Antsla vallavalitsus Võrumaalt.

Valgas koguneti abadussõjas võidelnutele ja langenutele austust avaldama Metsa tänava kalmistule. Piirangute tõttu oli mälestussündmus sel korral tavapärasest tagasihoidlikum, traditsioonilisi mälestuskõnesid ei peetud. Lühikeste sõnavõttudega meenutasid möödunud ajalooliste sündmuste olulisust Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsiooni juht major Meelis Kivi ja Valga valla asevallavanem Toomas Peterson. Kimbud ja pärjad asetati ausamba jalamile isamaalise kasvatuse püsiekspositsiooni, Isamaa Erakonna liikmete ning kaitseliidu Valgamaa maleva Valga üksikkompanii poolt. Valga vallavolikogu ja -valitsuse nimel asetas kimbu asevallavanem Peterson. Valga üksikkompanii esindajad süütasid küünlad ja asetasid pärja ka Lüllemäe vabadussamba jalamile.

Värskas suvel avatud Petserimaa Vabadussamba juures toimus pärgade panek ja auvahtkond esmakordselt. „Igavene mälestus langenuile ja võidelnuile!” teatas Setomaa vallavalitsus.

EELK Põlva Maarja koguduse õpetaja, kaitseliidu Põlva maleva kaplan Toomas Nigola märkis kohaliku Vabadussõja ausamba juures oma mõtiskluses, et ajal, mil valitsev tarbijamentaliteet küsib iga liigutuse kohta „mis ma selle eest vastu saan?”, on ehk kummastavgi mõelda inimestele, kes tõid nii suuri ohvreid ühe väikese rahva vabaduse eest. „Vabaduse eest, millest nad ise osa ei saanudki. Tõsi, küllap oli toonaste võitlejategi hulgas väga mitmesuguste motiividega inimesi, kuid kui toonaseid mälestusi lugeda, jääb mulje, et aatelisust ja mehisust oli siiski ka aukartustäratavalt palju,“ vahendas Nigola sõnu eestiuudised.ee.

„Vahest just praegusel tarbijamentaliteedi võidukäigu ajal on eriti oluline tulla taas ja taas nende mälestussammaste juurde, mis igas linnas ja muidu suuremas asulas meenutavad meile noid vooruslikke, mehiseid mehi ja naisi, tänu kellele meil on võimalik elada vabas Eestis. Tulla siia, tuua siia ka oma lapsi ja sõpru, ja mõtiskleda selle eeskuju üle, mida nad meile on pärandanud,“ märkis Nigola.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 07/01/2021 10:10:40