Foto: Vidrik Võsoberg

Mitmed põlvalased ei ole rahul valla plaanidega lammutada suuremalt jaolt maha omaaegse põhikooli ehk nn metsakooli hoone ning ehitada üles väiksemas mahus.

„Et siis jõudsime jälle sellesse punkti, kus valla käed liiguvad kiiremini, kui muu mõistus järele jõuab,” pahandas sotsiaalmeedias Põlva valla kodanik Triinu. „Saan aru, et valimised on lähedal ja viimase nelja aasta kohta polegi justkui midagi ette näidata. Õpetajate ega kogukonnaga pole arutatud, uue koolihoone projekteerimise lähteülesanne on koostatud justkui kellegi amatööri poolt. Pisku info, mis kusagilt pudenes, kajastas seda, et kool jääb neljaklassiliseks ning lisaks saavad tegutseda edasi ka väikeklassid.”

Lapsevanem nentis, et suutis suure otsimistöö järel leida projekteerimisülesande, mis on „pehmelt öeldes nördivust tekitav”. Tema sõnul kõigele lubatule kindlasti ruumi ei jagu.

Abivallavanem Janika Usin kirjutas novembrikuu vallalehes, et uus koolihoone tuleb ainult kuni kolmandale klassile. Linavabriku piirkonnas elavaid lapsevanemaid see ei rõõmusta. Novembris toimuma pidanud koolihoone ehitamise plaane tutvustavat koosolekut mõistetavatel põhjustel ei korraldatud. Ka detailplaneeringu avalik arutelu käis suvisel puhkuseperioodil. Nii on infot vähe ja üks lapsevanem on eravestluses ajakirjanikule lausa nentinud, et tema lapsed hakkavad õppima „mingis telgis”.

Eeskätt pahandabki põlvalasi info napp liikumine ning see, et kodanikega ei arutata enne otsuste tegemist plaane piisavalt läbi.

„Mina ei taha öelda, et kas vana koolimaja lammutamine ja uue ehitamine on vale või õige,” kirjutas samas lõimes viimasel ajal opositsiooni seisukohti toetav vallavolikogu liige Tarmo Tamm. „Probleem on selles, et nendest sammudest on vähe räägitud ja vastu võetud otsuseid põhjendatud. /---/ Kuidas inimesed sellest teada saavad ja oma ettepanekuid saavad teha? Kõik toimub salaja, nagu maade vahetus toimus. /---/ Võim peab inimestega suhtlema ja oma tegemisi põhjendama.”

Koolimaja lammutamine ja ehitamine on otseselt seotud metsakooli vana staadioni piirkonda energiatõhusate sotsiaalmajade ehitamise projektiga. 1,76 miljonit eurot toetust on seotud tingimusega, et lammutatakse omavalitsuse amortiseerunud ja energiamahukad hooned. Sotsiaalmajade parkla, teed, trassid ja aiad on projekteeritud lammutatava Lina 21 hoone kooliosa asemele. Spordihoone ja sööklakompleks jäävad alles.

„Koolihoone on amortiseerunud ning selle ümberehitamine üldhooldusteenuse tänapäevastele nõuetele vastavaks liginullenergiahooneks on keeruline ja kulukam kui uue rajamine,” on LõunaLehele selgitanud Põlva valla avalike suhete spetsialist Annely Eesmaa.

Praeguse koolihoone ehitusalune pind oli ligi 1800 ruutmeetrit ja koolimaja on kolmekorruseline.

Abivallavanem Usin kinnitas, et Lina tänava õppehoones õppivate laste vanematega on klasside kaupa infokoosolekud toimunud. Novembrikuu avalik koosolek jäi ära koroona tõttu, kuid vallavalitsus arutab praegu, kuidas saaks lähiajal korraldada info jagamist tehniliste vahendite kaudu.

Väiteid tulevase koolimaja väiksuse kohta peab Usin ennatlikuks.

„Praegu käib projekteerimine, on vara öelda, kas suur või väike, anda hinnangut,” sõnas ta. „Loomulikult kehtivad koolimajadele normatiivsed tingimused, ka ruutmeetrite arvuga tuleb projekteerimisfaasis arvestada. Missugune on näiteks klasside paigutus – igasuguseid pisidetaile arutatakse ka õpetajatega selles protsessis. Põlva vald on varemgi koolimaju planeerinud ja projekteerinud. Iga lapsevanema käest küsida, mismoodi seda klassi nüüd planeerida ‒ nii see protsess ei käi.”

See, kas uues Lina tänava koolimajas hakkavad õppima vaid esimese kuni kolmanda või vajaduse korral ka neljanda klassi õpilased, on Usina sõnul Põlva kooli töökorralduslik küsimus ehk pole kuidagi kivisse raiutud. Palju sõltub sellest, kuidas klassid Kesk 25 koolihoonesse mahuvad. Samasugune olukord on praegugi ehk ühel hetkel lihtsalt tuleb ka Lina tänava piirkonnas elavatel juntsudel ranits selga võtta ja Kesk tänavale kõndida. Kuid pikemas perspektiivis jäävad Lina tänaval tõepoolest õppima esimese kooliastme lapsed ehk esimene, teine ja kolmas klass.

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 07/01/2021 10:38:40