Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

PEOD KATKU AJAL: sõdurid ja kiirabitöötajad haigestusid ohutusmeetmete kiuste

Tagalapataljoni sõjaväelased, foto on illustreeriv. Foto: KV peastaap

Võrumaal peetud sõjaväelaste ja meedikute jõuluüritusel haigestus neli inimest koroonasse, hiljem lisandus veel mitmeid koroonaviirusega nakatunuid ja kokku sai haiguse tosinkond inimest. Ettevaatlikke kodanikke pani muretsema ka Antsla vallas päev hiljem peetud volikogu jõuluistung, millel osales alles hiljuti COVID-19 põdenud inimesi.

Kaitseväe pestaap teatas detsembrikuu lõpus avalikult, et 21. detsembril toimus Võrumaal 2. jalaväebrigaadi tagalapataljoni väliüritus, kus osales 45 tegevväelast ja tsiviiltöötajat, kelle nimekiri on esitatud terviseametile. Üritus koosnes kaitseväe kinnitusel matkast ja lühikesest koosviibimisest, mis peeti kolmest küljest avatud varjualuses.

„Ürituse läbiviimisel järgiti kõiki tol hetkel Vabariigi Valitsuse kehtestatud väliürituste ohutusnõudeid,” kinnitas kaitsevägi. „Üritusel viibis ka kolm Võru kiirabi töötajat, kes on tööl samuti kaitseväes ja kes on tänase teadmise järgi COVID-19 nakkusega. Lisaks on nakkuse kinnituse saanud veel üks üritusel osalenu. Rohkem üritusel osalenud inimestel nakkust tuvastatud ei ole.”

Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem teatas, et kõiki üritusel osalenuid testitakse COVID-19 suhtes. „Juhtunut tagantjärele hinnates tuleb seda lugeda kahetsusväärseks,“ ütles kindralmajor Herem.

Lihtne kodanik eeldab, et sõjaväes käib käskude ja keeldude täitmine nööri mööda ja et meditsiinitöötajad on ohtudest informeerituma kui teised ning jälgivad sestap ohutusmeetmeid eriti rangelt – jättes sealhulgas kümnete inimestega ühisüritusele minemata.

Nagu selgus, ohustas ürituse toimumine oma tagajärgedega lausa kohalikku meditsiinialast julgeolekut. Lõuna-Eesti haigla kommunikatsioonijuht Ave Abel ütles Postimehele, et peol osales kaks kiirabitöötajat, kes haigestusid, nakatasid veel üht kolleegi ja saatsid esialgu kokku 11 inimest isolatsiooni. Nende töö tuli üle võtta haigla teistest üksustest pärit inimestel. Abeli teatel pidid haigestumata jäänud töötajad karantiinist tööle naasma hiljemalt 3. jaanuaril ehk möödunud pühapäeval.

Aga nii hästi kiirabil siiski ei läinud.

„Seitse kiirabi töötajat on haigestunud (kerged sümptomid) ja seitse inimest hetkel isolatsioonis,” ütles Abel üleeile LõunaLehele. „Isolatsioonid lõpevad selle nädala neljapäeval-reedel. Kiirabi toimepidevus on olnud tagatud, oleme kasutanud haigla teiste osakondade ning ka teiste kiirabiettevõtete personali.”

Sõjaväelasi ei karistata
LõunaLeht küsis 2. jalaväebrigaadilt, kui paljud tagalapataljoni jõulupeol osalenuist haigestusid, millised on sõjaväeüksuse õppetunnid ja kas keegi juhtunuga seoses vastutusele ka võeti – näiteks noomituse või auastme alandamise näol.

„Esmalt tahaksin täpsustada ürituse sisu: tegemist ei olnud peoga, vaid paaritunnise väljasõiduga vabasse loodusesse, mille osaks olid sportlikud tegevused ja ilma alkoholita õhtusöök,” sõnas brigaadi teabeohvitser Sander Mändoja.

Nooremleitnant Mändoja kinnitas, et ürituse korraldamisel arvestati COVID-19 olukorra ja sellest tulenevate kehtivate piirangutega ning kohaldati vastavaid abinõusid. Väljasõidul osalesid tema sõnul vaid need inimesed, kes omavahel ka iga päev tööl kokku puutuvad – kokku 44 kaitseväelast ja töötajat.

„Üritusel osalenud inimestest sai positiivse COVID-diagnoosi kokku seitse inimest, kellest kaks on tänaseks kaitseväest reservi läinud ning üks haiguse läbi põdenud,” teatas ta eile LõunaLehele. „Koduses isolatsioonis on kolm inimest.”

Mändoja sõnul on kaitseväe juhataja tutvunud üritust puudutavate asjaoludega ning andnud sellele ka oma hinnangu: juhtunut tagantjärele hinnates tuleb seda lugeda kahetsusväärseks.

„Samas on ta leidnud, et ei ole põhjust kedagi karistada, kuna Lõuna-Eestis sel ajal kehtivaid COVID-19 piirangute reegleid ei rikutud,” sedastas teabeohvitser. „Täna on kaitseväe juhataja tulenevalt sellest õppetunnist keelanud ära kõik sotsiaalse mõõtmega üritused, isegi siis, kui need oleks kooskõlas täna erinevates Eesti piirkondades kehtivate piirangutega. Kaitseväe peamine eesmärk on tagada, et koroonaviiruse mõju riigikaitsele oleks minimaalne ning nakatumine võimalikult väike.”

Mure ka Antsla vallas
Sõjaväelaste üritus oli 21. detsembril, täpselt päev hiljem aga toimus Antsla vallas üritus, mis pani vähemalt ühte kodanikku kulmu kortsutama.

„Kahetsusväärselt on Eestis tekkinud vald, mis riigi soovitusi eirab,” teatas LõunaLehele anonüümseks jääda soovinud Antsla kandi inimene. „Alles hiljuti oli terve vallavalitsus kinni seonduvalt Covid-19 levikuga. 22. detsembril 2020 toimus vallavalitsuse istung koos jõulupeoga, mida nimetaksin „Pidu katku ajal”. Antud üritusel osalesid ka positiivsed testid saanud vallaametnikud. Jah, küll sellest oli möödas kolm nädalat, aga kas on nad teinud uued testid, et on negatiivsed ja haiguslugu lõpetatud?”

Tegelikult oli tegu vallavolikogu istungiga, kus muu hulgas arutati valla aasta kolmandat lisaeelarvet. Kokku kuues punktis oli vähemalt üheks eelnõu ettekandjaks volikogu esimees ning eelarve- ja majanduskomisjoni esimees Merike Prätz.

„Sain nüüd ka lõpuks ametlikult kinnituse, et olen koroonapositiivne, kuigi ma arvasin seda juba mitu päeva tagasi – sümptomid olid sellised,” teatas Prätz 30. novembril sotsiaalmeedias. „Tõenäoliselt sain nakkuse 18. novembril, aga esimesed haigustunnused tekkisid alles nädal hiljem. Covid-viirus on väga salakaval ja nagu minu näide tõendab, siis peiteaeg võib olla üpris pikk. Terviseameti andmetel nakkab inimene 1-2 päeva enne haigussümptomite tekkimist, s.t me nakkame siis, kui ei tea ise ka veel, et me haiged oleme. Ja see ongi põhjus, miks tuleb võimalikult vähe seltskonnas liikuda ja püsida rohkem kodus.”

Prätzil tekkis enda sõnul 25. novembril lihasvalu ja palavik, ent ta tundis lõhnu ja maitseid. Ehk: vähem kui kuu aega enne volikogu istungit põdes ta koroonaviirust.

LõunaLehe poole pöördunud vallakodanik pahandas, et tema andmetel oli istungil lisaks Prätzile veel mitu hiljuti positiivse proovi andnud inimest – tema andmetel lausa seitsme ringis. Samas ei osalenud tema sõnul istungil mitu inimest, kes ilmselgelt olid ettevaatlikud koroonaohu suhtes. Istungil oli kohal ka kirikuõpetajast volikogu liige Üllar Salumets.

„Kuna vallas on enamik inimesi eakad ning otseses riskirühmas, see näitab vallavalitsuse seisukohta, et vallarahva tervis ei oma tähtsust,” kurjustas kodanik. „Kuna istungil osales ka kirikuõpetaja, kes viis läbi jumalateenistust, siis kas see on jõulukingitus eakatele?”

Veel juhtis ta tähelepanu sellele, et alles enne volikogu istungit oli vallamaja suletud ja veidi peale istungit pikendati seda. Nii kumas kodaniku jutust läbi hirm, et ehk põhjustas vallamaja uue sulgemise just istungil liikvele läinud uus koroonakolle.

Volikogu esimees: olime terved ja järgisime piiranguid
„Päris nii see ei ole,” ütles vallavolikogu esimees Merike Prätz kodaniku väidete peale, et 22. detsembril toimus volikogu istung koos jõulupeoga ja neil osalesid mitmed hiljuti koroonahaigust põdenud. „Tõesti toimus volikogu istung, sellele järgnes ka õhtusöök, aga seda ei saa kindlasti nimetada jõulupeoks. Istusime samadel kohtadel, kus ka istungi ajal. Järgisime kõiki reegleid. Jah, seal osalesid inimesed, kes olid olnud koroonapositiivsed – ka mina ise –, aga olime selleks ajaks perearstide poolt kenasti terveks kuulutatud ja ka olime terved.”

Seda, et volinikud olid istungil maskides ja kenasti distantsi hoides, saab näha ka internetis olevalt volikogu istungi salvestiselt.

Prätz märkis, et terviseameti enda info kohaselt loetakse terveks inimest, kel pole kolm päeva haigusnähte olnud. Tema ise haigestus novembri lõpus ja 3. detsembril tal enam haigusnähte polnud. Perearst soovitas siiski igaks juhuks veel nädalakese isolatsioonis olla ja seda Prätz täiesti tervena ka tegi.

„Ja kaks vallamaja töötajat, kes haigestusid veel nädal enne mind, olid tolleks ajaks juba ammu paranenud,” sõnas volikogu esimees teiste istungil olnute kohta. „Väga kahju, kui vallakodanikud arvavad, et inimesed ei saagi terveks.”

Ta kinnitas, et ka kodaniku mure volikogu istungil olnud kirikuõpetaja pärast oli alusetu – kohal olid desovahendid, kõik kandsid maske, hoidsid distantsi ja vältisid igasuguseid lähikontakte. Lisaks oli jälgitud kohalikku olukorda: ühtki aktiivset koroonakollet Antsla vallas volikogu istungi toimumise ajal ei olnud. Ning keegi istungil ega selle järel ka ei haigestunud.

„Polnud põhjust üleliia karta,” nentis Merike Prätz. „Ma arvan, et elu peab jätkuma, kui otsest ohtu pole.”

Mis puudutab vallamaja kinniolekut, siis on see puhtalt ettevaatusabinõu – eeskätt sotsiaaltöötajate kaitseks, sest üksikuid koroonahaigeid vallas ju siiski leidub. Vajaduse korral saab kodanik vallatöötajaga ka otsekontakti, kuid preventiivse meetmena töötavad ametnikud valdavalt kodukontorites, mis siis, et otsest ohtu pole. Ka selle nädala teisipäeva seisuga polnud Antslas aktiivseid koroonakoldeid.

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 07/01/2021 10:44:35

Lisa kommentaar