Küsitlus

Kas Eestis peaks raiuma vähem metsa?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
-1°
Põlva
-1°
Otepää
-2°
Tartu
-1°
Antsla
-1°
Valga
-1°
Räpina
-1°
Tõrva
-1°

Kriisiajal saab ajaloo- ja kultuuriampsu muuseumist

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Lapsed muuseumi tegevustunnis. Foto: Uko Valtenberg / Vana Võromaa kultuurikoda

Muuseumid talletavad meie ajalugu, kuid harivad ka huvilisi. LõunaLeht uuris, mida näeb praegusel keerukal ajal Mõniste talurahvamuuseumis, Vana Võromaa kultuurikojas ja Eesti maanteemuuseumis.

Mõniste talurahvamuuseum on Eestis vanim vabaõhumuuseum, kus näeb Lõuna-Eesti talurahva eluolu kiviajast 20. sajandi keskpaigani.

Muuseumipedagoog Romet Pazuhanitši sõnul korraldatakse alanud aastal kolm uut ajutist näitust, mis on seotud Mõniste kodukandi juubeliaastaga. „Esimene on pühendatud Mõniste rahvamaja endise juhataja ja Mõniste muuseumi asutaja Alfred Lepa 121. sünniaastapäevale, teine tutvustab Mõniste mõisa ajalugu dokumentide, vanade fotode ja muuseumi kogudes olevate mõisaesemete kaudu ning kolmanda näitusega tähistame Mõniste päkapikumaa 25. tegutsemisaastat,” rääkis ta.

Alanud aastal on püsinäitus uues avafondi hoones, kus näeb hobuvankreid, rakmeid ja teisi hobustega seonduvaid asju.

Sel aastal on muuseum kaasatud Mõniste 635. aastapäeva tähistamisse, mille raames avatakse metsavendade skulptuur Eesti kodu mälestuskompleksi juures. Samuti osaleb muuseum Mõniste kool 290, Võrumaa vanim, Kuutsi raamatukogu 150, Mõniste rahvamaja 80, Mõniste noortekeskus 15, Rukkilille päev 15 ning külapäevade ja seltside tähtpäevade tähistamisse. Suvel toimub võru keele lastelaager.

Mis oli ja millega Mõnistes jätkatakse
„Muuseum jätkab ka teiste püsinäituste eksponeerimist ja uuendamist, sealhulgas 20. sajandi alguse külapoe püsiekspositsiooniga, jätkuvad ka lasteaedadele ja koolidele mõeldud haridusprogrammid, mida tänavu on 30,” edastas Pazuhanitš.

Muuseumis on kolm aastaringset püsinäitust, mida aeg-ajalt uuendatakse: „Metsavendlus Mõnistes“, mis on Metsavenna talus, Lõunatipu õpperaja püsinäitus ja „Hävinud kodu memoriaali“ püsinäitus.

„Muuseumi haridusprogrammides saavad lapsed käed külge panna traditsioonilistel talutöödel või minna metsa,” rääkis muuseumipedagoog. „Lihtsate tööde selgeks saamine annab lapsele julguse edaspidi ka keerulisemate töödega rinda pista. Omamoodi ajastuelamust pakub muuseumipood, kus saab proovida nii poemüüja kui poeselli ametit. Lisaks on muuseumis ehtne suitsusaun, millega seotud kombestik on üks Vana Võromaa kultuuripärandi tunnusmärke.”

Möödunud aastal oli muuseumis kaks ajutist näitust. Muuseumiöö raames tutvustati väljapanekus „See kuldne kolhoosiaeg“ piirkonna kolhoosidega seotud dokumente ja esemeid. Teine oli tavaks saanud sügisene samblike ja seente näitus, kus otsiti vastust küsimusele „Alpi põdrasamblik – seen või samblik?”. Haridusprogrammide läbiviimiseks oli kümmekond teemanäitust.

Läinud aastal käis muuseumis varasemast rohkem eestlasi, kuid gruppe oli vähem. Koroona tõttu jäid ära paljud haridusprogrammid ja väljasõidud.

Kultuurikojas kutsub mööbel külla
Vana Võromaa kultuurikoja juhataja Tiia Haug märkis, et alanud aastal on neil kohaliku talumööbli ajaloost näitus „Mööbel kutsub külla” ning Jaanika Kerbo põnev savimaalide näitus.

„Väiksemat vaatajat rõõmustab Eesti Nukufilmi näitus ja vaatajateni jõuab ka projekti „Teatepulk Kütiorust Kadriorgu. Vägi. Vaim. Võim“ esimene, Võrus eksponeeritav osa „Vägi“. „Vaimu” eksponeeritakse Tartu ja „Võimu” Tallinna galeriides. On ka mitmeid kunstnike isiku- ja grupinäitusi,” edastas Haug.

Ta lisas, et populaarsed tegevustunnid lastele jätkuvad, muuseumisaalis pööratakse tähelepanu juubelitähtpäevale „Võru Õpetajate Seminar 100,” samuti koondatakse materjali näituseks „Laulupeod Võrumaal 140“.

Vana Võromaa kultuurikoja muuseumiväljapanek annab ülevaate paikkonna eluolust asustamisaegadest 20. sajandi keskpaigani. Näha saab arheoloogilisi leide, etnograafilisi esemeid, dokumente Võru linna rajamisest, esemeid ja fotosid eri aegade kultuuri- ja hariduselust. Süveneda saab väljapanekutesse võro keele kujunemisest, metsavendlusest Võromaal ja UNESCO kultuuripärandisse kantud põlisest suitsusauna traditsioonist.

Fondinäitus „Aja näitajad“ on avatud veebruari lõpuni. Muuseumi kogudest on näitusel 133 kella erinevatest aegadest: äratus-, tasku-, käe- ja seinakelli. Nende hulgas on nii kaunid maalitud sihverplaadiga talupojastiilis seinakellad, peened tasku-uurid kui ka praktilised ja minimalistlikud äratuskellad. Suur hulk kelladest on Võrus Kreutzwaldi 44 majas 47 aastat kellasepana töötanud Johannes Rannala (1912–1984) kogust, temalt pärinevad ka väljapandud kellassepa tööriistad.

Haugi sõnul toimus mullu üheksa eriilmelist näitust. „Võrulasi köitis Kagu-Eesti keraamikute ühisnäitus. Väljapaneku koostamise käigus valmis ka videofilm näitusel osalenud keraamikute tegemistest oma töökodades,“ rääkis ta. „Head vastukaja leidis Valga muuseumi koostatud ja meie kogudest täiendust saanud näitus „Hälli kiigutaja“, mis tutvustas eestlaste sünnipärimust. Sünnilugude spektril jõuti suitsusaunast läbi nõukogudeaegse konveieri tagasi loomuliku sünnituse ja laste eest hoolitsemise juurde. Väljapanek tõi palju avastamisrõõmu ja isiklike mälestuste meenutusi.”

Kevadine eriolukord sulges muuseumi uksed, kuid juulis-augustis võõrustati külastajaid kogu Eestist, kellest paljud olid Võrumaal esimest korda.

Paraku jäi koroona tõttu ära rahvusvaheline Kolumbia kunstniku kureeritud näitus, edasi lükkusid „Teatepulk Kütiorust Kadriorgu“ ja Kagu-Eesti keraamikute planeeritud näitus Tartu kunstimajas, ära jäid ka kunstipubliku hulgas populaarsed näituste pidulikud avamised kunstnike osavõtul.

Eesti maanteemuuseum ...
... Varbusel Kanepi vallas alustab välihooaega mai keskel. „Väikeses masinahallis uueneb mootorrataste näitus, endiselt pöörame tähelepanu Eestis toodetud sõidukitele,” märkis Kanni Kallastu, muuseumi turundus- ja kommunikatsioonijuht.

Muuseum uurib praegu Eesti ühistranspordi lugu, mis jõuab suvel näitusena vaatajate ette, ning juuni keskel avatakse liiklusõnnetuste ja teede ohutumaks muutmisega seonduv näitus. „Sellel näitusel püüame taaslavastada mõnda õnnetust ja palume külastajatel analüüsida, miks üks või teine õnnetus juhtus,” sõnas Kallastu. Ta lisas, et neile on dilemma, kuidas lugusid nii rääkida, et keegi veel kord haiget ei saa, kuid et näitus mõjuks.

Märkimist väärib suvel Saaremaal avatav Lõmala-Kaugatoma teelõigu remont ja ümberehitamine ajalooliseks päranditeeks, mille valmimisel on muuseumil täita oma roll ajaloopärandi väärtustajana. Teel ja selle ääres on säilinud palju vana märgistust ja objekte.

Talvel jätkab muuseum kinoõhtuid, kavas on vahvad temaatilised perepäevad ja koolirühmadele teemakohased haridusprogrammid.

Kallastu märkis, et kui ilma peab, avatakse peagi muuseumi uisuväljak. „Vist ei ole palju neid, kes palmi all uisutanud, aga meie juures saab seda varsti,” lisas ta.

Muuseum kutsub huvilisi välihooaja avamisele mais, ühistranspordile pühendatud teemapäevale ja muuseumi sünnipäevale juulis ning Moskvitši 75 aasta juubelit tähistavale vanavanemate päevale septembris. Kõik muuseumi tegevused ei ole külastajatele nähtavad. Maanteemuuseumis on üheks selliseks invasõiduki taastamine. Suurprojektina ehitatakse nullist NSV Liidu kunagist esimest iseliikuvat teehöövlit, millest ühtegi ei ole säilinud.

Mis Varbusel on ja mis ära jäi?
Aasta ringi on maanteemuuseumis avatud kaks näitusehoonet. „Vana postijaama peahoones on hobuajastu näitus ja uudistamisrõõmu pakub 2019. aastal avatud suur ja avar hoone näitusega „Masinate valitsemine“. Siin on masinad minevikust, olevikust ja tulevikust. Näitusehalli mitmeotstarbeline liikluskasvatuse ruum tõestas ennast üle ootuste paindliku ja sobiva ürituste korraldamise kohana. Mitmed eksponaadid, programmid ja teenused said kogunenud kogemuste toel sujuvama ja külastajasõbralikuma lahenduse,” edastas Kallastu.

Mullu oli muuseumis 18 näitust, sealhulgas diginäitused, mida saab muuseumi kodulehelt igal ajal vaadata. Nii saab virtuaalnäitusel uurida mootorrataste lugu ja värskendada mälu, millistest autodest me unistasime 50 aastat tagasi.

Möödunud hooaja kõnekaim näitus oli „Rehvilugu – teekond rattast rehvini“, mis talve hakul rändas Narva muuseumi ning pälvis seal Eesti muuseumide parima rändnäituse tiitli. See on rehviradadel kulgev väli- ja siseruuminäitus, mis on maanteemuuseumis taas avatud tänavu suvest.

Samuti pälvis tähelepanu rändnäitusena postijaama siseõues eksponeeritud prügiprobleemi lahkav kunstinäitus „MITTE silmist, MITTE meelest”, mille raames 17 rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikku lõid jäätmejaamadest ja kohalikelt kogukondadelt saadud materjalidest praktilisi kunstiteoseid.

Sarnaselt kõikide kultuuriasutustega oli ka maanteemuuseum mullu kevadel kinni, kuid taasavamise järel kasvas külastajate hulk kolmandiku võrreldes varasemate aastatega. Ära jäi postijaama päev. Mullu käis maanteemuuseumis ligi 40 000 huvilist.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 14/01/2021 10:19:09

Lisa kommentaar


Fatal error: Uncaught Error: Call to a member function get_total_time() on bool in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php:247 Stack trace: #0 {main} thrown in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php on line 247