Kokkuhoidu jutlustanud vald asus juhte kuldama

„Arvestades maksulaekumiste väga tõenäolist vähenemist käesoleval aastal, on tarvis praegu saavutada kokkuhoid, et vältida aasta lõpus raskemaid tagajärgi ning töökohtade koondamisi,” teatas Põlvamaa Räpina vallavalitsus mullu kevadel vallaasutuste töötajate palgakärbete põhjenduseks. Aasta lõpus aga vormistati eelnõud, mille kohaselt makstaks vallavanemale, abivallavanematele ja volikogu esimehele kokku tuhandeid eurosid preemiat.

Räpina vallavolikogu liige Andri Võsokovski jagas hiljuti enda teatel pettumustundega sotsiaalmeedia kohalikus grupis infot vallavolikogu kahe eelnõu kohta. Detsembris valminud eelnõude kohaselt makstakse vallavanem Enel Liinile, abivallavanematele Piret Rammole ja Riho Luhtile ning vallavolikogu esimehele Teet Helmile lisatasu. Võsokovski arvutuste kohaselt Liinile 1433, Rammole ja Luhtile mõlemale 1874 ning Helmile 690 eurot. Kokku võtab preemia vallaeelarvest peaaegu 4000 eurot.

„Kevadise eriolukorra ajal olid kõik Räpina valla haridus- ja kultuuriasutused sunnitud abipersonali töökoormusi vähendama,” osutas volikogu opositsiooni kuuluv liige. „Lisaks Räpina valla kultuurikeskuse kultuurikorraldaja ja juhataja töötasu ja tööaja vähendamine, Aravu rahvamaja ning Meeksi seltsikeskuse juhataja töötasu ja tööaja vähendamine, Veriora valla kultuurikeskuse juhataja töötasu ja tööaja vähendamine, Räpina koduloo- ja aiandusmuuseumi muuseumiõpetaja töötasu ja tööaja vähendamine.”

Võsokovski tõi välja vallavalitsuse toonase põhjenduse: „Arvestades maksulaekumiste väga tõenäolist vähenemist käesoleval aastal, on tarvis praegu saavutada kokkuhoid, et vältida aasta lõpus raskemaid tagajärgi ning töökohtade koondamisi.”

„Kas tõesti nüüd on õige aeg maksta vallajuhtidele 3997.00 € kokku lisatasusid?” küsis Andri Võsokovski. „Kuhu me sellise tempo ja liikumisega küll jõuame? Oleme ainuke omavalitsus Põlvamaal, kes lisatasusid vallajuhtidele maksab.”

Ta tõi eelnõu seletuskirjast välja ühe enda sõnul huvitava põhjenduse: „Räpina vallajuhtide, sh abivallavanemate palgad on jätkuvalt maakonna madalaimad, seepärast oleks lisatasu maksmine vallavanemale ja abivallavanematele tunnustus tehtud töö eest ning motiveeriks jätkama ja pingutama ka edaspidi.”

Võsokovski aga osutas, et kui vaadata rahandusministeeriumi kokkuvõtet Lõuna-Eesti vallajuhtide palkadest, siis Räpina vallavanem Enel Liin on palgatabelis kuuendal kohal ning abivallavanemad 19. ja 20. kohal.

Siinkohal ei saa LõunaLeht päris nõustuda: vähemalt mullu kevadel oli Liin meie andmetel oma 2866-eurose palgaga vastava tabeli seitsmendal kohal ning Rammo ja Luht jagasid paari Kanepi valla töötajaga umbes 40. kohta. Ning vastab tõele, et Kanepi ja Põlva vallas on valla juhtivtöötajate palgad suuremad kui Räpinas.

Väärib märkimist, et seletuskirja kohaselt makstakse lisatasu ka „teistele struktuuris töötavatele inimestele” ning „kõigile hallatavate asutuste juhtidele ja töötajatele”. Kuidas seda tehakse, on konkreetselt vallavalitsuse otsustada. Kuid vallajuhtide preemiad peab kinnitama volikogu.

Põhjendus: suurem töökoormus
Vallasekretäri koostatud eelnõu seletuskirjas osutatakse keerulisele 2020. aastale ning märgitakse, et eriolukord tähendas vallavalitsuse juhile ja abivallavanematele oluliselt suuremat töökoormust. Lisaks tavapärasele tööle tuli otsustada hallatavate asutuste töökorralduse üle, toimus seitse erakorralist istungit (aasta varem vaid üks), vaja oli tellida kaitsevahendeid, nõustada hallatavate asutuste juhte ja töötajaid. Valitsuselt saadi lisaraha investeeringuteks ning Räpina vallas lepiti kokku kolme objekti rajamine, lisaks saadi ka eraldis kohalike teede investeeringuteks.

„Kõik ettevalmistustööd ‒ projekteerimine, hanked ja lepingud ‒ pidid olema teostatud novembriks 2020,” osutati seletuskirjas. „Kuna tegevused langesid suvisele ehituste kõrgperioodile, oli ka tööde teostajate leidmine tõeline väljakutse. Kõigi objektidega on valmidus asuda esimesel võimalusel tööle. Väga mahukas protsess on valla üldplaneering, mis on pannud täiendava ja ettearvamatult suure koormuse ka vallajuhtidele.”

Lisatööd põhjustas seletuskirja järgi ka eriolukorrajärgne aeg: terviseameti, haridusministeeriumi ja valitsuse soovitused ja piirangud nõudsid taas vallajuhtide selgitustöid, juhendamist, nõustamist ja organiseerimist. Osaleda tuli Lõuna-Eesti kriisikomisjoni tegevuses ning ka kuuel korral otsida uusi vallavalitsuse töötajaid. Kuna mitu vastatav konkurssi läks nurja, tuli vallajuhtidel tööd ümber korraldada ja kohati spetsialistide ülesandeid ka ise täita.

„Kõik eeltoodu on toonud kaasa tavapärasest suurema töökoormuse,” märgiti seletuskirjas.

Volikogu esimees: see on kaalutletud otsus
Räpina vallavolikogu esimees Teet Helm sõnas, et detsembris valminud eelnõud lisatasude maksmise kohta tulevad arutusele 20. jaanuari istungil. Kevadise vallaasutuste töötajate palga piiramise ning aastalõpuaegse preemiate maksmise kohta leiab Helm, et need on „kaks iseasja”.

Töökoormuse ja palga piiramise otsus kevadel johtus sellest, et nii mõnedki allasutuste töötajad ei saanud eriolukorra ajal reaalselt oma tööd teha. Aga elu läks edasi, eriolukord sai maikuus otsa ning kärbetele tõmmati taas pidurit. Vallavanem Liin ütles kevadel LõunaLehele, et palgakärped ei lähe käiku, kui eriolukorda pärast 17. maid ei pikendata.

„Terves vallateenistujate süsteemis on lisatasu maksmise võimalus ja siis ka vallajuhtidele, sest see koormus on olnud vägagi suur,” põhjendas Helm vallajuhtide premeerimist. „See on kaalutletud otsus, seda tehakse eelarve piirides ja täiendavaid summasid pole premeerimiseks kavandatud.”

LõunaLehel kippusid pisut silma riivama preemiaeelnõus toodud põhjendused, et vallajuhid pidid osalema kriisikomisjoni tegevuses, korraldama mitmeid töökonkursse, koroona pärast toimus palju asutuste nõustamist ja ümber organiseerimist. Lihtne vallakodanik küsib selle peale: kas see polegi mitte vallajuhtide töö, mille eest neile igakuist palka makstakse?

„Kui see töö ikka oluliselt väljub tavaformaadist ... lihtne on kõrvalt vaadata, aga see sisemine pinge – kui sul ikka iga päev olukorrad muutuvad, toimuvad pidevad mõttevahetused sel teemal, siis selles osas on kaalutletud läbi, et on küll põhjust väikesele lisatasule,” põhjendas volikogu esimees. „Summa on ka oluliselt väiksem kui muidu aastalõppudel. Kõrvalt jah hea ütelda, aga kui ikka on olnud mingeid tõrkeid tööga, seda ka laupäeviti ja pühapäeviti ... Täna on pingelises olukorras hea peksta avaliku sektori inimesi, eriti kohalikus omavalitsuses. Et nagu kõik teevad ja tohutu väikse tööga. Aga kui me vaatame, et näiteks vallavalitsuse spetsialisti palk on oluliselt väiksem kui õpetaja palk, siis oleme tunda saanud, et konkurssidel on valda inimesi ääretult raske leida. Tahame vähemalt natuke motiveerida neid inimesi, kes seda tööd teevad omavalitsuses.”

Volikogu aseesimehe Tiit Kala allkirjaga eelnõu nägi ette ka volikogu esimehele Teet Helmile lisatasu maksmise.

Kehtestatud piirangud „ja meetmed tingisid vajaduse ümber korraldada ka Räpina vallavolikogu töö, millega seoses suurenes oluliselt volikogu esimehe töömaht,” teatati seletuskirjas. „Vajalik oli tagada tehniline valmisolek istungite läbiviimiseks veebikeskkonnas. Kuna osal volikogu liikmetel puudus võimalus istungil osalemiseks veebi vahendusel, siis oli vajalik leida võimalus nende liikmete osavõtuks. Sügisel ja aasta lõpus on taas kord COVID-19 leviku piiramiseks antud terviseameti, haridusministeeriumi ja valitsuse poolt soovitusi ja kehtestatud piiranguid nakkuse leviku tõkestamiseks, mis samuti nõudis volikogu esimehelt rohkem töö ümberorganiseerimist volikogu istungite ettevalmistamisel. Juulis 2020 toimus ka üks erakorraline volikogu istung, mis eeldas puhkuse katkestamist, täiendavate ülesannete täitmist, organiseerimist ja korraldamist.”

Volikogu esimehe premeerimise kohta ütles Teet Helm, et tema selleks initsiatiivi üles ei näidanud, kuid tunneb pärast kaunis keerulist suve, et tema oma tööde ja tegemistega vallale kindlasti võlgu ei jäänud. Eeskätt lisandus töökoormust erinevates komisjonides ja nõukogudes osalemise kaudu.

Volikogu liige Andri Võsokovski osutas kriitiliselt, et Räpina vald on Põlvamaal ainus, mis vallajuhtidele lisatasusid maksab.

„See ei ole nii,” kinnitas Helm. „Vallad on erinevalt tegutsenud. Väide, et kusagil ei maksta, ei ole pädev.”

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 14/01/2021 10:49:06