Küsitlus

Kuidas mõjutavad sind uued koroonapiirangud?

Ilm täna
Võru
-2°
Põlva
-2°
Otepää
-2°
Tartu
-1°
Antsla
-2°
Valga
-1°
Räpina
-2°
Tõrva
-1°
Võru
-2°
Põlva
-2°
Otepää
-2°
Tartu
-1°
Antsla
-2°
Valga
-1°
Räpina
-2°
Tõrva
-1°
Võru
-1°
Põlva
-1°
Otepää
-2°
Tartu
-1°
Antsla
-1°
Valga
-1°
Räpina
-1°
Tõrva
-1°

Politseijuht: 2020 oli kriisi lahendamise aasta

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Lõppenud aastat kokku võttes ütles politseijuht Elmar Vaher, et koroonaviirus mõjutas peaaegu kõiki politsei tööliine ning pani proovile kõik plaanid, mida kriisiks valmistumiseks on tehtud.

PPA peadirektori sõnul oli mullu kriisi lahendamise aasta, mis tõestas ettevalmistuse tähtsust. „Pole olnud aastat, kus politsei töökorraldus oleks mitmeid kuid järjest kriisijuhtimise režiimis ning meie töö fookus oleks inimeste tervise ja meditsiinisüsteemi jätkusuutlikkuse kaitsmine. Kuigi jätkasime ka kõigi tavapäraste tööülesannetega ning turvalisus Eestis jäi objektiivsete näitajate poolest samale tasemele, oli kahtlemata täiesti teistmoodi aasta,“ ütles Vaher.

Raskeid liiklusõnnetusi juhtus Eestis mullu ülemöödunud aastast veidi vähem, kuid hukkus 60 inimest ehk kaheksa võrra rohkem. Politsei avastas 6668 joobes juhti ning 43 000 kiiruseületamist. Sellele lisandus automaatsete seadmetega fikseeritud veidi enam kui 200 000 piirkiiruse ületamist. Kiirus, valesti valitud sõiduvõtted ja joove on üliraskete õnnetuste peamiseks põhjuseks.

Reisipiirangute tõttu vähenes riigipiiri ületuste arv neli korda. Aasta jooksul oli kokku 1,6 miljonit riigipiiri ületust ning nende hulka kuuluvad välispiiri ületused ning eriolukorra perioodi ületused sisepiiril. Kuna reisijaid oli vähem, kahanes ka piiril tuvastatud ebaseadusliku rände ning tõkestatud piirületuste arv. Oluliselt rohkem ehk kokku pea poole tuhandel korral tegi politsei aga sihistatud migratsioonikontrolle riigis sees. Selle tulemusel avastati rohkem ebaseadusliku rände juhtumeid riigis sees ning peamiselt olid need seotud siin töötamisega.

Politseile sai keskmiselt 400 väljakutset päevas ning kokku oli neid aasta jooksul 146 600. Väljakutsetest pea pooled olid seotud alkoholiga: olgu põhjuseks joobes isik, alkoholi tarvitamine, võimalik joobes juht, vägivald või korrarikkumine.

„Kahjuks näeme, et alkoholist põhjustatud vägivalda, tervisekahju ning surmasid pole Eestis vähemaks jäänud. Väga tihti on selliste väljakutsete või õnnetuste taga alkoholi liigtarvitamine või alkoholism, mida karistuse ega menetlusega ravida ei saa,“ sõnas Vaher.

Tervise Arengu Instituudi direktor Annika Veimeri sõnul ei ole Eesti täiskasvanud elanike alkoholitarvitamine viimastel aastatel vähenenud. Kahjuks ei ole muutunud ka tarvitamismustrid purju joomise osas – umbes 28 protsenti täiskasvanutest joob ennast purju vähemalt korra kuus, neist omakorda pooled teevad seda vähemalt kord nädalas. „Tänaste alkoholitarvitajate mõju ulatub ka kaugele tulevikku, kuna see avaldab suurt mõju lastele. Iga neljas teismeline laps kasvab üles perekonnas, kus esineb probleemset alkoholitarvitamist,“ selgitas Veimer.

Ta lisas, et alkoholitarvitamine on tihedalt seotud inimeste vaimse tervise probleemidega ning sekkumistegevustega saab ja peakski alustama juba varajases lapsepõlves. Samuti on tasuta saadaval alkoholi tarvitamise häire ravi ning kasutada saab ka veebipõhist eneseabiprogrammi SELGE, mille kohta leiab infot alkoinfo.ee veebist.

Siseminister Alar Laneman märkis, et politsei- ja piirivalveameti töö oli eelmisel aastal suurepärane. „Eriolukorra ajal tegutseti äärmiselt operatiivselt, et lahendada kroonviirusest tingitud olukordi, kuid samas hoiti ka igapäevatööd kõrgel tasemel. Ka vabatahtlikud abipolitseinikud olid tublid ja andsid suure panuse kriisi lahendamisse. Muuhulgas näitas kriis ka selgelt politsei ja piirivalve kriisireservi vajalikkust,“ ütles minister.

Elmar Vaheri sõnul on politsei töö tuumaks alati Eesti inimese turvalisus. „Pingutame selle nimel, et oma igapäevases tegevuses olla võimalikult mõjusad ning kaasata partnereid nii kogukondadest kui ka omavalitsuste ja teiste asutuste näol. Samuti peame olema valmis Eesti inimesi kaitsma suurema ohu olukorras. Selleks on tähtis vabatahtlikest abijõud, kellel on väljaõpe ja varustus näiteks strateegiliselt tähtsate objektide kaitsmiseks, suure korratuse lahendamiseks või piiri tugevdatud kaitsmiseks,“ rääkis Vaher.

Politseistatistikat
* Väljakutsete arv suurenes eriolukorra ajal kehtestatud piirangutega seotud väljakutsete tõttu, mida oli kokku 7202. Patrullide väljapaneku keskmine tõusis eriolukorra tõttu – neil kuudel oli teatud perioodidel väljas kaks korda rohkem patrulle. Politseile tehti ööpäevas keskmiselt 401 väljakutset. Väljakutsete peamised põhjused: joobes isikud, vägivald, rahurikkumine ja liiklusõnnetus.

* 2020. aastal laekus politseile kokku 11 692 teadet selle kohta, et kellegi rahu on rikutud. 2019. aastal oli rahu rikkumisega seotud väljakutsete arv kolmandiku võrra väiksem. Joobes isikutega seotud väljakutseid oli üle-eelmise aastaga võrreldes 2% rohkem. Vägivallaga seotud väljakutsete arv jäi 2019. aasta tasemele. Vähem oli liiklusõnnetustega (-14%) ja vargustega seotud väljakutseid (-8%).

* Politseile laekus iga päev umbes 40 teadet sellest, et keegi on oma lähedase vägivalla tõttu saanud haiget või on hirmul. 2020. aastal jäi lähisuhtevägivalla juhtumite arv 2019. aasta tasemele. Oma lähedase käe läbi kaotas elu 16 inimest – kaheksa naist ja kaheksa meest. Noorim hukkunu oli 32-aastane ja vanim 82-aastane. 81% surmaga lõppenud juhtumitest oli üks osapool joobes.

* Inimkannatanuga liiklusõnnetuste arv oli varasema aastaga sarnane. 2020. aastal sai liikluses vigastada vähem inimesi, kuid hukkus kaheksa inimest rohkem. Sooja ja lumevaese talve tõttu said esimesel kolmel kuul tavapärasest rohkem vigastada jalgratturid, mootorratturid ja mopeedijuhid. Märtsist maini oli liiklussagedus eriolukorra tõttu väiksem ning juhtunud õnnetuste seas vähenes kokkupõrgete osakaal.

* 2019. aastaga võrreldes oli aasta jooksul üle kahe korra enam sõidukite teel ümberpaiskumisi. Kolmandiku võrra suurenes vigastada saanud kaherattaliste sõidukite juhtide arv. Esimest korda juhtus õnnetus, kus hukkus elektritõukerattal liikunud inimene.

* Alkoholi tarvitanud mootorsõidukijuhtide põhjustatud inimkannatanuga liiklusõnnetusi oli 2020. aastal pisut vähem (2019 – 131; 2020 – 123). Varasemaga võrreldes põhjustasid veidi enam inimkannatanuga liiklusõnnetusi joobes jalakäijad ning jalgratturid.

* Alkoholi tarvitanud juhte avastati kokku 7% vähem kui 2019. aastal. Langus tuli eelkõige nn jääknähtudega juhtide arvelt, keda tuvastati viiendiku võrra vähem. Seda mõjutas peamiselt „Kõik puhuvad“ reidide katkestamine eriolukorra ajal. Üle 1,5-promillises joobes juhte avastas politsei 2752 ehk 4% rohkem kui 2019. aastal.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 21/01/2021 10:18:47

Lisa kommentaar


Fatal error: Uncaught Error: Call to a member function get_total_time() on bool in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php:247 Stack trace: #0 {main} thrown in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php on line 247