Küsitlus
Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

KADUNUD VALDADE KAJA: kuidas hindavad ühinenud omavalitsuste viimased juhid haldusreformi kordaminekut?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Kolme aasta tagune haldusreform jättis kolmeteistkümnest omavalitsusest Põlvamaal alles kolm valda: Põlva, Räpina ja Kanepi. Suures linnas elavale inimesele võib tunduda, et kui haldusreformist enam eriti ei räägita, siis järelikult on reform õnnestunud. Mida arvavad Põlvamaa ühinenud valdade viimased vallavanemad valdade ühinemisest?

PEETER SIBUL, viimane Ahja vallavanem, praegu Räpina haigla juhatuse esimees
See jutt, et teenused muutuvad palju paremaks ja kvaliteetsemaks, ei ole päriselt täide läinud. Endiselt on keeruline meelitada häid spetsialiste maale elama, olgu siis töökohaks vallavalitsus, haigla või ettevõte. Ka praegune COVID-19 kriis on omavalitsuste töö kindlasti keerulisemaks teinud. Räpina haigla juhina arvan, et päris sajaprotsendiliselt endine elu ei taastugi, peame ka tulevikus valmis olema uuteks viiruspuhanguteks. Lähiaastatel ma uusi ühinemisi vajalikuks ei pea, aga kaugemas tulevikus neid ei välista.

ANDRUS SEEME, viimane Kõlleste vallavanem, praegu riigikogu liige
Raske küsimus. Kõlleste, Kanepi ja Valgjärve valla ühinemine oli mõistlik, sest olime juba varasematel aegadel pikalt koostööd teinud. Positiivseks tuleb kindlasti pidada seda, et suuremal vallal on suurem suutlikkus olulisi investeeringuid teha. Negatiivseks pooleks on see, et valla mõni kaugem nurk võib ennast tunda ääremaana. Väiksemas vallas oli inimestega suhtlemine kindlasti personaalsem, piltlikult öeldes iga vallakodanik teadis vallavanema telefoninumbrit ja võis talle helistada. Aga kas üks ametnik jõuab kõigi teemadega tegeleda? Suures vallas on ametnike professionaalsus suurem, sest igaühel on oma kindel valdkond. Loodan väga, et peale sügisel toimuvaid kohalike omavalitsuste valimisi vaatavad volikogud igat valda endiselt tervikuna.

LENNART LIBA, viimane Vastse-Kuuste vallavanem, praegu Põlva vallavolikogu esimees ja Põlvamaa arenduskeskuse juht
Ühinemine oli õige otsus. Praegused kolm Põlvamaa valda alles hakkavad leidma rütmi ja asjad paika minema. See ei välista, et kaugemas tulevikus ei võiks valdade liitumist uuesti kaaluda, aga kui on üks omavalitsus, siis maakonnal ei ole enam mingit tähtsust, siis maakondlik struktuur lakkab Eesti riigis olemast. Põlvamaa on täpselt see, kuidas me ise tunnetame seda. Kui me ise tunneme ja usume, et elame hästi kihvtis kohas, ja tunneme uhkust selle üle, siis Põlvamaa jääb elama, aga kui arvame, et ta on pommiauk, siis võime käia kasvõi käte peal, aga sellest pole midagi kasu. Ma arvan, et peale uusi valimisi ei ole enam võimalik valdade liitmisel tehtud ühinemislepingutega üheselt arvestada. Näen, et kõige suuremaks probleemiks saavad koolid. Paljud väiksed koolid ei pruugi olla tulevikus jätkusuutlikud, sest paljudes neis laste arv igal aastal väheneb.

ENEL LIIN, viimane Veriora vallavanem, praegu Räpina vallavanem
Ühinemise vastu me ju ei saanud, see oli sunduslik. Mina jään enda kunagise seisukoha juurde, et kolme vaese valla liitmisest ei saa ühte rikast valda. Praegu võin kindlalt öelda, et Veriora valla ühinemine Räpina vallaga oli ainuõige otsus. Ühinesid piirkonnad, mis olid niikuinii ajaloolises koosluses endise Räpina kihelkonna piires. Kasuks on tulnud see, et suuremal vallal on suurem laenuvõimekus. Väike omavalitsus on ka majanduslikult kergemini riivatav, suuremas vallas on tootmise eripärad natuke rohkem hajutatud. Meie miinuseks on suur territoorium ja rahvastiku hajus paiknemine, peame ka kaugemates keskustes olevaid väikseid koole üleval pidama. Aga kui me sulgeksime kooli ja lähtuksime vaid majanduslikest huvidest, siis me paneksime sellega ka muu elu kõrval kinni.

SIRJE TOBRELUTS, viimane Laheda vallavanem, praegu Põlva vallavolikogu liige, pereettevõttes tegutsev
Olen praegu kindel, et valdade ühinemine ei olnud õige otsus. Tol hetkel räägiti palju sellest, et kvantiteedi asemele tuleb kvaliteet, aga tegelikult Laheda piirkond elab vanast Laheda valla vaimust ja võimust. Inimesed on jäänud siia omapäi. Vallavalitsusel ei ole praegu kokkupuudet kohaliku kogukonnaga. Ütlen otse: Põlva keskus on praegu väga palju investeeringuid endale ahnitsenud. Volikogu on selgelt täis Põlva inimesi ja ümbruskonna inimeste esindatus on liiga väike, et kaitsta valla huve tervikuna.

KAIDO KÕIV, viimane Valgjärve vallavanem, praegu Kanepi vallavolikogu esimees
Sellisena, nagu toimus ühinemine meie piirkonnas, kus kolm väikest valda ühinesid, oli see õige otsus. Säilitasime meie piirkonna identiteedi ja kogukonna terviku. Kui ei oleks olnud ühinemise survet riigi poolt, siis oleks ka väiksed vallad endistes piirides hakkama saanud. Õnneks paljud rasked otsused, näiteks koolide sulgemine, olid vallas varem ära tehtud. Uus vald ei ole pidanud koole ja lasteaedu sulgema ja ka ei kavatse seda teha. Pigem on olukord vastupidine, lapsi on koolidesse juurde tulnud, ka elanike arv on vallas suurenenud. Elanikkonna kasvu põhjused on kindlasti need, et asume looduskaunis kohas, ei ole suuri tööstusi ja on hea ühendus Lõuna-Eesti suuremate linnadega. Lisaks pakume teenuseid veidi teistmoodi, kui teised vallad seda teevad. Näiteks, lasteaedades ei ole kohatasu ja ka söök on lastele tasuta. Ka sünnitoetus on meil korralik, 1000 eurot. Uutel liitumistel ma mõtet ei näe, see tekitab hulga segadust ja paar aastat läheb jälle kasvuraskuste ületamiseks.

ÜLO NEEDO, viimane Mooste vallavanem, praegu Põlva vallavolikogu liige, noor pensionär
Kui valida oleks ainult ei- ja jaa-vastuse vahel, siis valiks ei. On tehtud ka häid asju, näiteks sotsiaalteenused on paremaks läinud. Ühinenud valdadel oleks pidanud jääma üks esindaja uude vallavalitsusse, et info liiguks paremini ka väikestesse kohtadesse. Kui piirkond on võõras, siis jäävad ka tihti piirkonna mured võõraks. Väiksest kohast vaadates tundub ikka, et vald on liiga Põlva-keskne, aga oluline on pigem see, et väikeste kohtade initsiatiiviga osatakse arvestada. Ma kardan, et kui volikogu koosseis jääb peale sügisesi valimisi samaks, siis hakatakse tegema muudatusi, mida praegune ühinemisleping kaitseb. Kindlasti tahetakse hakata tegema kooli- ja lasteaiareforme, mille tagajärjel jäävad väiksed kohad veel nõrgemaks. Moostel on õnneks positiivne kuvand olemas ja see mõju mingi aeg kestab, ükskõik missugused otsused Põlvast tulevad. Praegu enam valdu liita ei tohiks, need neli esimest aastat olid sisseelamise aeg ja järgmised neli näitavad, mis sellest liitmisest tegelikult kasu on. Kõrvalt vaadates tundub, et väiksematel valdadel läheb paremini, näiteks Kanepi vallal. Pole kuulnud, et nemad oleksid Põlva valla peale hirmsasti kadedad.

RIINA SABALISK, viimane Orava vallavanem, praegu ettevõtja
Suureks Võru vallaks ühinenud valdade vahel on olnud hea koostöö, kõigiga on arvestatud. Valdade ühinemislepingus kokkulepitu on ellu viidud. Bussitransport Võruga on paranenud. Muude teenuste kättesaadavus on aga pigem halvenenud, näiteks kadunud on Eesti Posti teenuspunkt. Kõige suuremaks murekohaks on see, mis saab peale sügisesi valimisi Orava kooliga. On suur oht, et põhikooliosa tahetakse kaotada. Orava piirkonda on juurde tulnud noori peresid ja loodetavasti tuleb neid veel.

 

Autor: Küsis RAGNER LÕBU
Viimati muudetud: 25/02/2021 09:57:54

Lisa kommentaar


Fatal error: Uncaught Error: Call to a member function get_total_time() on bool in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php:247 Stack trace: #0 {main} thrown in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php on line 247