Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Mullu uppus 58 inimest, eakate uppunute hulk oli viimase kümnendi suurim

2020. aasta oli uppumissurmade osas viimase viie aasta õnnetuim – uppus 58 inimest. Aasta varem hukkus veeõnnetuste tagajärjel 36 inimest. Eakate uppunute hulk oli mullu viimase kümnendi suurim.

Eelmisel aastal uppunutest 46 olid mehed ja 12 naised, hukkunutest enamik, 44, jättis elu siseveekogudesse. Meres ja piiriveekogudes uppus eelmisel aastal 13 inimest, teatas päästeamet.

Eakate uppunute hulk oli 2020. aastal viimase kümne aasta suurim. Märga hauda jättis elu 33 eakat ning seda on kolm korda enam kui 2019. aastal. Täiskasvanud uppunu keskmine vanus oli 61 eluaastat – see on läbi aegade kõrgeim. Võrreldes 2019. aastaga on uppunute keskmine vanus suurenenud kaheksa aasta võrra.

Enam kui pooltel juhtudel sai saatuslikuks vette kukkumine. Kõige rohkem uppus kukkumise tagajärjel inimesi kraavidesse ja tiikidesse. Kodukeskkonnas kukkumise tagajärjel uppus kümme inimest ning nad kõik olid eakad. Neist kuuel olid terviseprobleemid ja kolm hukkunut olid alkoholijoobes.

„Silma hakkab kurb tõsiasi, et eelmise aasta suvi ja talv tõid viimase viie aasta suurimad uppunute arvud. Suvekuudel uppus 25 inimest ning talvekuudel 10,“ ütles päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala.

„2020. aasta talv oli pehme – veekogudel puudus jääkate ning kaldad olid libedad. See omakorda suurendas õnnetustesse sattumise riski ning tõstis märgatavalt talvel uppunute hulka. Juba aasta esimesel kolmel kuul uppus Eestis 14 inimest,“ selgitas Virkala.

Muret tekitav tendents, mis uppumissurmade statistika puhul esile kerkib, on alkoholi liigtarvitamine. „Juba kolmandat aastat järjest on üle poole uppunutest olnud alkoholijoobes. Mullu oli 57 täiskasvanud uppunust 31 tarvitanud alkoholi, keskmine joove oli seejuures 2,58 promilli,“ rääkis Virkala.

Veeõnnetuste üldarv oli 2020. aastal rekordiline – juhtus 341 veeõnnetust ning see on taasiseseisvunud Eesti ajaloo suurim aastane veeõnnetuste hulk. Aasta varem oli veeõnnetusi pea poole vähem ehk 168.

Uppumissurmade arv on kasvanud ka Eesti naaberriikides. Soomes uppus 2020. aastal 113 inimest ning see on viimase viie aasta suurim uppunute hulk. Lätis uppus mullu 122 inimest ning seda on 26 enam kui aasta varem. Uppunute hulka on mõjutanud alkoholi liigtarbimine, aga ka sotsiaalsed tegurid ja ilmastik.

2021. aastal oli 25. veebruari seisuga Eestis uppunud kaks inimest. Üks neist hukkus vees Kagu-Eestis. 29. jaanuari õhtul teatati päästjatele, et Valgamaal Tõrva vallas Piiri külas on hommikul kalale läinud 52-aastane mees kadunuks jäänud. Mees leiti Hummuli paadisadama lähedal Väike-Emajõest jääaugust uppununa.


Kümme vanemat kagueestlast suri mullu uppumissurma

Põlvamaal uppus 2020. aastal neli inimest. Kaks neist olid alkoholijoobes. Veebruaris uppus 74-aastane alkoholijoobes mees jääkirmega tiiki ja mais uppus kalastanud ning paadist jõkke kukkunud 65-aastane joobes mees. Veel uppus juunikuus suplemisel tiiki 69-aastane naine ja teadmata asjaoludel järve 64-aastane mees.

Võrumaal uppus kaks inimest. Märtsis uppus kodutiiki kukkunud 86-aastane mees. Juunis uppus kummipaadist kalastamisel vette kukkunud 81-aastane mees.

Valgamaal uppus neli inimest. Kaks neist olid alkoholijoobes. Märtsis uppus tiiki kukkunud joobes 63-aastane mees ja juulis tiiki kukkunud joobes 71-aastane mees. Veel uppus märtsis lumest libedate kallaste ja purdega kodutiiki kukkunud 86-aastane mees ja septembris vihmast libedate ja järskude kallastega karjääri 82-aastane mees.

Allikas: Marek Kiik, Lõuna päästekeskus

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 04/03/2021 09:07:53

Lisa kommentaar