Koroonaajastu üheks teravamaks teemaks tõusid kiiresti kaugõppega seotud väljakutsed. Internetiühenduse, digiseadmete ja -pädevuste kõrval tuli valgusvihku ka õpetaja, kelle roll oli ühe hetkega muutunud. Üldiselt klassi ees õppetööd juhendanud õpetaja pidi ühtäkki istuma koos õpilastega arvuti taha ja jätkama tööd, vastas vaid helendav ekraan.

Teise laine ajal püüdis Eesti distantsõpet võimalikult pikalt vältida, sest üldine arvamus on kujunenud, et e-õpe ei asenda traditsioonilist kontaktõpet. Paraku teame, et distantsõpe soodustab hariduslikku ebavõrdsust õpilaste vahel ning mõjutab eriti kehvemate tulemustega õpilasi. Kooli naastes on õpetajate ees suur väljakutse õpilaste tase taas ühtlasemaks muuta.

Vaatamata ülalpool nimetatud väljakutsetele, seisab Eesti silmitsi veel suurema haridusvaldkonna probleemiga. Selleks, et meil jätkuks tublisid, motiveeritud ning meie noori arendavaid õpetajaid, tuleb tagada nende järelkasv. Ilma õpetajateta võime oma edule kriipsu peale tõmmata.

Lisatasu täiendavate tööülesannete eest
Riigikogu kultuurikomisjon viis läbi rida kohtumisi valdkonna asjatundjate, ministeeriumi ja õpetajate esindajatega, õpetajate koolitajatega ning asendusõpetajate pakkujatega. Parlamentaarsete kuulamiste tulemusena esitati valitsusele ettepanekud õpetajate järelkasvu ja õpetajaameti väärtustamise tagamiseks.

Ilmselt saab iga lugeja aru, et mitte kellegi valduses ei ole „hõbekuuli“, mis tuleviku probleemid korraga lahendaks. Riigikogu fraktsioonid tõdesid, et õpetajakutse väärtustamine ning õpetajate järelkasvu tagamine eeldab kõigi tasandite institutsioonide järjepidevat koostööd. Valitsuse pädevuses on töötada välja tegevusplaan ning koordineerida selle elluviimist. Seejuures tuleb haridus- ja teadusministeeriumil kaasata õpetajaskonna esindajad aineühendustest ning seltsidest. Muret tekitab õpetajate suur töökoormus, aastate eest ära nuditud karjäärimudel ning töötasu suur sõltuvus just riigipoolsest võimekusest ja valmisolekust.

Loomulikult ei piisa vaid riigipoolsest panusest, sest ainuüksi riigile toetudes ei oleks süsteem ikkagi jätkusuutlik. Vajalik on koolipidajate ehk kohalike omavalitsuste panus koolivõrgu ülevalpidamisel. Koolikeskkond ja seal valitsev õhustik ei ole üldsegi vähetähtsad aspektid ning nende olulisus ajas vaid kasvab. Koolipidaja peab lisaks toetama koolijuhti, kelle ülesandeks on motiveeriva ja õpetajat arvestava töökeskkonna loomine. Õpetajate järelkasvu tagamine sõltub koostööst koolikogukonna ja lapsevanematega, mistõttu tuleb tähelepanu pöörata ka laiemale ühiskondlikule foonile.

Kuulamiste käigus tõdeti, et sama palju kui me vajame õpetajate järelkasvu, vajab haridussüsteem lisaks pädevaid koolijuhte. Töökeskkonna ja õpetaja karjääriraja kujundamine on esmalt kooli kvaliteetse juhtimise ja sisemise koostöö korraldamise küsimus. Selleks on vaja järjepidevalt tegeleda koolijuhtide kompetentside arendamise ja koolijuhtide sõltumatu akrediteerimisega.

Õpetaja töökoormuse sisse peavad mahtuma kõik õpetaja tööülesanded (sh tundide ettevalmistamine ja läbiviimine, tagasisidestamine). Täiendavate tööülesannete eest (sh olümpiaadideks ettevalmistamine, uuele töötajale mentoriks olemine, teise õpetaja asendamine jms) tuleb maksta lisatasu. Klassijuhataja tasu tuleb oluliselt suurendada. Töökoormust aitaks leevendada kontakttundide arvu oluline vähendamine, tööülesannete jaotus, tehniliste ja õppetööga mitteseotud ülesannete vähendamine ning digilahenduste arendamine. Kaasava hariduse nõuetega toimetulemiseks tuleb õpetajale tagada tugispetsialisti või abiõpetaja tugi. Läbi on vaja viia senise kaasava hariduskorralduse põhjalik kriitiline analüüs.

Õpetajate töötasu 1,4-kordne Eesti keskmine palk
Õpetaja ja tugispetsialistide töötasu peab olema konkurentsivõimeline teiste kõrgharidusega spetsialistidega. Õpetajate töötasu tuleb siduda Eesti keskmise palgaga ja tõsta keskmisena kuni 1,4-kordseks. Samuti tuleb kaaluda õpetajate karjäärimudeli sidumist töötasuga.

Lõpetuseks võiks lisada veel ühe väljakutse, millega Eesti tulevikku silmas pidades vastamisi seisab. Nimelt on aastaid PISA testide tipus figureerinud Eesti andnud märku teistele riikidele, et siin väikeriigis on targad ja haritud inimesed. Arvestades, et üha enam on neid tegevusvaldkondi, kus üheks olulisemaks sisendiks on tark, loominguline, (ise)õppiv inimene, siis võib öelda, et jaht „ajudele“ muutub üha suuremaks. Meie edukad noored on seega välismaailmale ahvatlevaks ressursiks. Ehk siis üha enam andekaid rahvuskaaslasi meelitatakse välismaale tööle. Välismaal kogemuste omandamises ei ole mitte midagi halba, vaid pigem vastupidi. Peame seda silmas pidama, et maailmas ära käinud ja maailma näinud noored leiaksid tee meie juurde tagasi, aidates kaasa Eesti rahva ja kultuuri kestmisele aegade lõpuni. Meie tulevik sõltub kõikide tasandite koostööst.

 

Autor: MARKO ŠORIN, Riigikogu kultuurikomisjoni liige, Keskerakond
Viimati muudetud: 01/04/2021 08:40:50