Foto on illustreeriv. Foto: Pixabay

Proua Aili Võrumaalt on mures: naabrite vabalt ringi lippavad koerad terroriseerivad tema väikest Urrit, jõllitavad akendest sisse, teevad trepile hunnikuid ja võimalik, et murravad ka metsloomi, kuid kellegi hammas ei näi patsaanide peale hakkavat.

„Mure on niisugune. Mida teha lahtiste koertega? Koerakarjaga, kes ahistab naabertalu ja jookseb mööda metsi – keda nad seal murravad, mida teevad, sellest igasugune aimdus puudub,” ohkab telefonis väärikas eas proua Aili, elupõline õpetaja Võrumaalt.

Aili ise ei ela enam terviseprobleemide pärast oma kunagises Rõuge valla kodus – kohas, kus omal ajal filmiti „Nipernaadit”. Seal elab tema lähedane koos koerakese Urriga.

Naabermajapidamise ostis omal ajal ära üks Pärnumaa mees ja läbisaamine Tarassiga on algusest peale olnud hea. Läbi saadakse ka Tarassi emaga, kelle poeg 2019. aastal Ukrainast Eestisse elama tõi. Küll aga tekitavad tõsiseid erimeelsusi proua Vladislava kaasa toodud koerad ja proua harjumused nende pidamisel.

„Jõudsid nemad siia – ja lasti koerad lahti. Põhjendusega: nemad Ukrainas jooksid alati,” selgitab Aili. „Aga meie majas on minu kutsa, Urrikene. Ja nüüd jõulude ajal sai Urri rängalt pureda nende kahe koera käest. See oli pühade aeg, ei leidnud ma politseid, ei loomaarsti, ei kedagi. Siis ma pöördusin vallavalitsuses meie kandi haldusjuhi Jüri Kuke poole. Jüri tuli kohe kohale. Pidi ka koerte eest ruttu-ruttu autosse pagema. Küll tema käis, küll tema kirjutas, küll tema vestles. See oli kõik nagu hane selga vesi.”

Hunnikud trepil
Aili perel oli naabritele palve panna koerad vähemasti päevaks kinni, sest hundihirmus on Urri öösiti nagunii toas. Paraku ei pidanud vähemasti koerad ise leppest kinni ning olid peatselt jälle ka päevasel ajal Urrit ahistamas. Ja väikse Urri kiusamine pole ulakate naabrikoerte ainus viis pahandust teha.

„Teevad meie trepi peale oma hunniku. Vahivad aknast sisse. Lärmavad ümber maja,” kirjeldab Aili.

Naabermaja omanik Tarass olla lubanud teha koerte tarbeks aia korda, kuid on nentinud, et tema teistsuguste harjumustega ema laseb oma koerad nagunii ikkagi lahti. Aili sõnul ütleb politsei, et tegu on vallavalitsuse murega, vallavalitsus aga ütlevat, et nemad ei saa midagi teha, see on politsei mure.

„Kes küll paneks päitsed pähe või viiks need koerad minema? Tarass ütleb, et rõõmuga, viige minema,” kirjeldab Aili ja imiteerib siis naabri aktsenti: „Ljööge maha, mina njeid ei taha”.

Proua Aili on enda sõnul varem pidanud kitsi, aga kui praegu tervis lubakski, siis enam ta seda naabrikoerte hirmus teha ei saaks, sest nood murraks kettipandud kitse kohe „üks-null” maha.

„Omavalitsusel ei ole ka mingit võimu,” kurdab Aili. „Tarass ütleb, et emale tuli kiri, aga ema viskas kohe ahju. Viuh!”

Hoovilt hulkureid püüda ei saa
„Jah, paariks nädalaks rahuneb maha ja siis hakkab jälle otsast peale,” ohkab Rõuge valla haldusspetsialist Jüri Kukk selle peale, et koerte perenaise manitsemine annab lühiajalist tulemust. „Aga meil suurt teha pole. Olen vestelnud kolm-neli korda temaga ja pojaga.”

Kukk on rääkinud ka loomade varjupaigaga, et ehk saaks hulkuvad koerad kinni püüda ja omanikule hoiatuseks varjupaika viia. Paraku on see enam kui keerukas: looduses vabalt ringi lippavat koera ei saa loomapüüdjad kätte, aga hoovilt ehk eraterritooriumilt neid teadupärast kinni püüda ei tohi. Haldusspetsialist on enda sõnul ka külarahvale öelnud, et kui võimalik, siis katsugu nood hulkurid kinni panna ja siis sellest teada anda – nii saaks koerad varjupaika viia.

„Tema on teisest kultuuriruumist inimene, ei saa aru, et loomad ei tohiks oma kinnistult väljas käia,” kirjeldab Kukk koerte omanikku. „Vanem naisterahvas. Aeda pole suutnud ehitada, kuigi on lubanud mitu korda.”

Kukk kinnitas, et kui koerad mingi sigadusega hakkama saavad, siis vastutab nende eest omanik. Aga kelle poole hädas naabrid pöörduma peaks, on tema sõnul keerukas küsimus.

Saan aru, et politsei ütleb, et tegu on valla murega, aga vallavalitsus on leidnud, et see peaks politsei mure olema. Kelle mure see siis on?

„Vald ei leia midagi, vald püüab olukorda kuidagi normaliseerida läbi suhtluse, kuid see pole õnnestunud seni,” nendib haldusspetsialist. „Muid vahendeid pole, ma ei saa ju minna ja võtta koeri ära hoovi pealt.”

LõunaLehel ei õnnestunud majaomaniku Tarassi ja loomade pidaja Vladislavaga ühendust saada.

 

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 05/04/2021 09:12:52