Küsitlus

Kui sageli pruugid võro või seto keelt?

Kevadtööd käivad, esimene värske saak valmib jaanipäevaks

Põllul on järg jõudnud libistamiseni. Foto: Eva Tuusis

Kus muld kannab, seal sõidavad juba traktorid, et põlde kevadkülviks ette valmistada. Kartuli- ja maasikakasvataja lubavad jaanipäevaks esimesest värsket saaki.

Võrumaal tegutseval OÜ-l Sänna Põllumees on haritavat maad 1050 hektarit, sellest 900 hektarit on külvide all. „Viimasest omakorda on 550 hektarit talirapsi ja -nisu all,” ütles Eva Tuusis, osaühingu agronoom.

Tema sõnul talvitusid viljad võrreldes mullusega tänavu natukene paremini: „Eks talvest tulenevaid haigusi, nagu lumiseen talinisul, oli, kuid hetkel on seis hea. Tundus, et külmakaitseks vajalik lumevaip oli Lõuna-Eesti põldudel alati õigel ajal olemas.”

Heaks talvitumiseks on Tuusise sõnul kõige olulisem tegur õigeaegne külv sügisel ja ka õige sortide valik, nagu talve- ja haiguskindlad sordid, mis sobivad külviaja ja koristuskonveieriga.

„Põldude ettevalmistamise ajal tuleb võimalikult head tööd teha ning vajaduse korral umbrohud juba sügisel tõrjuda, sest põllumajanduses ei saa teha ühtegi vigade parandust hooajal, järgmine võimalus on alles järgmise aasta külviajal aasta pärast,” selgitas Tuusis.

Sänna Põllumehel on masinate hooldustööd tehtud, seemned on puhitud ning väetis laos. Siin-seal on traktorid juba põllul, kuid suuremalt ei ole veel maaharimisega saanud alustada.

„Esimesena külvame varajased odrad ja kui ilmaennustus paika peab, siis saame külviga järgmisel nädalal algust teha, kuid see selgub siiski peale esimesi harimisi: kas mullad on nii-öelda valmis ja kas soodne ilm jätkub, et saame seemne panna juba parajalt sooja ja niiskesse mulda,” edastas osaühingu agronoom, kellele alanud hooaeg on Sänna Põllumehes üheksas.

Tuusis märkis, et praegu on vara öelda, mille poolest tänavune hooaeg eelmisest erineb. „Seda saab öelda siis, kui esimesed tulemused on näha,” ütles ta.

Põllumehele on kevad mullusest nädala jagu hilisem
Põlvamaa põllumeeste liidu juhatuse esimees Diana Salf lausus, et mullu said põllumehed esimese väetise panna juba 20. märtsi paiku, sest lund ei olnud ja osa põlde juba kandis masinaid.

„Tänavu on kõik veidi hilisem. Kõik põllud veel masinaid ei kanna ning esimesed väetisekülvid taliviljapõldudele tehti märtsi viimastel ja aprilli esimestel päevadel,” rääkis Salf.

Ta lisas, et kus põld lubab, seal on seda küntud ja randaalitud. „Liivasemad põllud on praegu kuivemad,” tõdes ta.

Salfi sõnul on kevad olnud heitlikum, sest tuult ja külma on parajalt olnud. „Taimed ei ole veel intensiivset kasvamist alustanud, selleks on vaja sooja vihma,” märkis ta.

Võrumaa Roosu talul on 600 hektarit maad, millest pool on vilja, teine pool rohumaade all. Talus kasvatatakse lambaid ja lihaveiseid. Põhikarjas on 400 lammast ja lihaveiseid koos vasikatega on üle 60.

Roosu noorperemees Ivar Rosenberg märkis, et talul on talirukki ja -nisu all kokku 150 hektarit. „Kohati oli lumiseent, kuid põllud on taastumas,” sõnas Rosenberg. Ta lisas, et lumiseen mõjutab veidi saagikust. Kui suures ulatuses, on vara öelda.

„Suvikaera on plaanis 150 hektarile külvata, suurema osa sellest maast kündsin sügisel ära. Läinud nädala lõpul oli maapind kohati veel märg ja selle nädala alguses sain juba maa harimisega algust teha,” rääkis ta. Kaera loodab ta ikka mai alguseks mulda saada.

Roosu talu kasvatab vilja mahedalt. „Mahedalt kasvatajatele on spetsiaalsed väetised,” täpsustas Rosenberg ja lisas, et on isegi pritsitavaid maheväetisi. Tõsi, maheväetised on tavaväetistest veidi kallimad.

Kõneldes vilja hindadest, sõnas Roosu talu noorperemees, et läinud sügisel mahevilja hind kukkus, kuid talvel sai kasvataja selle veidi soodsamalt müüa.

Jaanipäevaks värske kartul, heal juhul ka maasikas
„Värsket kartulit saab jaanipäevaks,” ütles Ants Muld, kes Tagakülas Võrumaal juba aastaid kartulit kasvatab.

Tänavu läheb tal kartuli alla 50 hektarit, sellest neli-viis varajase alla. „Tuleva nädala esimesel poolel panen hektarile esimese osa varajast Saksa Parolit maha ja tõmban loori peale,” rääkis Muld. Just selle kartuli loodab ta jaanipäevaks üle Eesti turule saata.

Tarmo Salve Räpina vallast on väikesel pinnal maasikaid kasvatanud ligi 30 aastat. „Praegu pühin peenardelt kuivanud maasikalehti ning kitkun kileaukudest kasvanud umbrohu ära,” tutvustas ta esmaseid töid. Väikesel pinnal kasvatajana teeb ta neid töid käsitsi.

Seejärel on järg väetiste käes. Esmalt paneb Salve spetsiaalselt maasikatele toodetud graanulväetise, aprilli lõpu poole vedelväetise.

Alt-Lauri mahetalu perenaine Kaja Kesküla ütles, et esimeste maasikate saamine sõltub sordist ja ka sellest, kas peenrad on loori all. „Looduses ei ole midagi väga kindlat,” lisas ta. „Ühel aastal noppisin esimesed Rumba maasikad peenralt juba 28. mail.” Ta täpsustas, et see peenar oli loori all ning märtsist saati oli maapind kuiv.

„Tavaliselt saame esimesed maasikad ikka enne jaanipäeva, läinud aastal saime päev enne jaanipäeva,” rääkis Alt-Lauri perenaine, kelle sõnul sõltub marjade valmimine mai- ja juunikuu ilmadest. Kui ilmad on väga soojad, valmivad marjad väga ruttu.

Alt-Lauri kasvatab mahemaasikaid. Marjade ergutamiseks kasutatakse spetsiaalset EMi ehk efektiivseid mikroorganisme, mille lahusega peenraid pritsitakse.

Kesküla sõnul on mahekasvatajatele ka looduslikke väetisi. Need on väetised, mille tooraines ei ole keemiat, kuid on sõnnikut. Kellel aianurgas nõgeseid, saab ise teha leotist. „Nõgeseleotis on superväetis, sellest on abi ka putukate vastu,” kiitis Kesküla, kes on aiapidamisega tegelenud üle 20 aasta.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 15/04/2021 08:40:51

Lisa kommentaar