Küsitlus

Kui sageli pruugid võro või seto keelt?

Lahkuv koolijuht: hakkan puudust tundma Lõuna-Eesti elurütmist ja inimestest

Alo Savi. Foto: LL arhiiv

Haridus- ja teadusministeerium teatas sel nädalal, et kolmele Tallinna riigigümnaasiumile on juhid valitud. Varem Jõgeva gümnaasiumi ning viimased viis aastat Põlva riigigümnaasiumi üles ehitanud Alo Savi (39) siirdub pealinna uutele väljakutsetele – temast saab Tõnismäe riigigümnaasiumi direktor.

Miks otsustasite nii Põlva gümnaasiumi kui Põlva enda maha jätta ja siirduda pealinna?

No eks sellel ole mitu asja. Esiteks, Põlva gümnaasium on praegusel hetkel ikkagi väga heas seisus, nii et seda täiesti usaldab maha jätta. Õppetöö toimib, õpilased, õpetajad – kõik on tipp-topp. Teistpidi, väljakutse Tallinnas on jällegi suur. Seal sellist tüüpi kooli ei ole. Õpilasi on selles, mille direktoriks mind valiti, ligi 900. Kolme kooli peale kokku 3000. 3000 õpilasega kolme kooli vahelist koostööd teha – ma arvan, et see on peaegu et unistuste väljakutse igale koolijuhile.

Kuidas vaatate tagasi neile Põlvas töötatud aastatele, mida vist on kokku viis?
Jaa, viis aastat. Väga ägedad aastad! Igaüks täiesti eripalgeline ja väga huvitav. Ja ma olen töötanud siin eriti toredate inimestega ning need õpilased on olnud ka eriti ägedad. Ja ikkagi kõige toredam on see, et igal aastal leiavad paljud lõpetajad tee tagasi meie juurde. Kas siis juba ise loengut pidama või lihtsalt külla. Väga ägedad aastad. Väga.

Mida peate oma siinseks suurimaks töövõiduks?
Seda on nüüd küll päris keeruline öelda. Ma arvan, et kõige üldisemalt saab ikkagi öelda seda, et Põlva gümnaasium on omalaadne, ettevõtlik ja tegelikult kogu Kagu-Eestis ja Lõuna-Eestis tuntud ja tunnustatud kool. Aga seal sees on palju pisemaid asju veel. Kasvõi see, et me oleme suutnud kolme aasta jooksul käivitada Põlvas jällegi üle aastate mittestatsionaarse õppe. Siis meil on tavaõppe kõrval õpilased, kes osa õppeajast on iseseisval õppel, nii-öelda 2 + 2 süsteemil. Loomulikult meie panus Kagu-Eesti riigigümnaasiumite tegevusse, Võru, Valga, Põlva. Ja lisandunud on ka Tamme ja Jõgevamaa gümnaasium, teeme koostööd hästi palju. Nii et kõik sellised asjad. Neid ei ole sugugi mitte nii vähe.

Olete juhtinud gümnaasiumi nii Jõgeval kui Põlvas ja nüüd lähete Tallinna – ka sellest võib aru saada, et te pole veel soovinud juuri maasse ajada ja ühte kindlasse paika jääda. Või siiski?
Selles mõttes, et eelkõige olen ma eestlane. Eestist väljapoole pole olnud plaanis tööle ja elama minna. Aga Eesti on samas nii väike, et üksteisest hirmus kaugel on ainult Hiiumaa ja Setomaa või siis teistpidi Narva ja Pärnu. Igal muul moel on meil ikkagi üks Eesti, üks keel, üks kultuur. Et mina isiklikult selles nii suurt probleemi ja isegi võib-olla draamat ei näe, et töötada mõned aastad Põlvas ja siis mõned aastad Haapsalus ja mõned aastad Tallinnas. Minu vaade on, et see on täiesti normaalne elukäik.

Kustkandist te muidu pärit olete ja millist kohta oma koduks peate?
Ma olen Võrust pärit. Millist kohta ma pean oma koduks ... alati hea küsimus. Hetkel on mul elukoht Tartus. Aga oma koduks ma pean tegelikult Lõuna-Eestit. Võru-, Valga-, Põlvamaa. Tartumaa. Igal pool on mul sõpru, sugulasi, tuttavaid. Põlvamaal ja Võrumaal ma tunnen paljudes paikades ennast nagu kodus.

Kas või mida on Põlvas ja laiemalt Lõuna-Eestis sellist, millest ilmselt hakkate puudust tundma seal üleval mere ääres?
Oi, väga palju asju. Alates kõige lihtsamast asjast nagu mäed. Aga eelkõige loomulikult inimestest. Et eks inimesed, kellega koos on siin töötatud need viis aastat ja tegelikult paljudega olen ma koos töötanud juba varem. Eks nad on südame külge kasvanud. Nendest jääb kõige rohkem puudust tundma.

Siis loomulikult sellisest eriti mõnusast – see on halb ingliskeelne sõna – vaibist (vibe – toim). Kuidas see eesti keeles võiks olla ... rütm võib-olla. Sellisest elurütmist, mis siin Lõuna-Eestis on. Mitte liiga kiire, mitte liiga aeglane. Selline, ma ütleks, efektiivselt kulgev. Niipalju kui ma olen Tallinnaga kokku puutunud ja seal olema pidanud, siis see ikka on kiire ja närviline linn. Nii et selline rahu, kuppelmaastikud, aga ikka eelkõige need inimesed.

Mis puutub inimestesse, siis uus direktor valitakse loomulikult konkursi korras. Aga kas teil on oma meeskonnas mõni selline inimene, keda näeksite oma järeltulijana Põlva gümnaasiumi juhi kohal?
Minu praeguses meeskonnas Põlva gümnaasiumis on kindlasti mitu inimest, kellel on potentsiaali Põlva gümnaasiumi direktoriks saada. Aga siinkohal on järgmise direktori valik ikkagi koolipidaja teha, nii et haridus- ja teadusministeerium paneb kokku komisjoni, kes valib uue direktori. Ning kindlasti saab koolipere siinkohal oma esindajate kaudu kaasa rääkida. Kuna mina olen lahkumas, peab see valik ikkagi olema eelkõige koolipidaja ja koolipere teha.

 

 

Autor: Küsis VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 15/04/2021 08:47:11

Lisa kommentaar