Foto: Mairi Hüüdma

Ligi 30 kogukonna metsa eest seisjad saatsid äsja välja küllaltki leebes toonis avaliku pöördumise kõrgendatud avaliku huviga (KAH) metsade kaitseks. Metsasõprade nägemuse kohaselt peaks riik peatama ja lõpetama uuendusraie enam kui 70 000-l riigimetsa hektaril, mis on kohalike kogukondade seas armastatud ehk eeskätt kasutusel puhkemetsana.

Eelmisel nädalal saatsid 28 kõrgendatud avaliku huvi all oleva metsa eest seisjad vastusena RMK 17. märtsi teatele metsatööde planeerimise kohta avaliku pöördumise riigikogule, presidendile ja õiguskantslerile, peaministrile, keskkonnaministrile, riigikogu keskkonnakomisjoni esimehele ja RMK juhatuse esimehele. Kogukonnad teevad ettepaneku algatada KAH-alade metsade staatuse osas avatud dialoog, leida ning rakendada nende piirkondade suhtes tulevikku suunatud kaitsemeetmed. Pöördumist toetavad ka säästliku metsamajanduse ja metsaökoloogia spetsialistid ning Eestimaa Looduse Fond.

Ühise avaldusega tehakse ettepanek loobuda KAH-metsades uuendusraietest (lage- ja turberaie) kui valdavast, seni väidetavalt ainuvõimalikust majandusviisist ning võtta suund püsimetsandusele. KAH-metsad eristuvad majandusmetsadest sotsiaalsete, kultuuriliste ja ökoloogiliste väärtuse poolest.

„Kogu ühispöördumise katuseesmärk on kutse koostööle, et leida praktikas toimivad ning kõigi huvirühmadega koos välja töötatud lahendused,” võtab avalduse tähtsaima põhjuse kokku üks kirja koostamise eestvedajaid ning Suurupi KAH-ala esindaja Mairi Hüüdma. „Soovime ühiselt tähelepanu juhtida vaakumile KAH-metsade definitsiooni ümber ning vajadusele kaasata inimesi ja huvirühmi senisest tõhusamalt. Oleme valmis aitama! Ühiselt kokku lepitud terminid ja sõnastused võimaldavad rääkida samas keeles ja üksteist paremini mõista. Koos väljatöötatud lahendused on need, mis saavad päriselt siduda. Koos kokkulepitud eesmärgid ühendavad. Saame vaikselt ravima hakata seda suurt haava, mis on praegu ühiskonnas kõigile näha, aga mida millegipärast keegi päriselt ei ravi.”

KAH-alade eestseisjad taotlevad riigilt eeskätt kolme asja. Esiteks peaks muutma seadusi selliselt, et need metsad oleksid paremini kaitstud.

„Silmas on peetud seadusloomet, mis määratleb KAH-alade staatuse ja ülesanded, sh nende seose omavalitsuste üldplaneeringutega,” märgivad pöördujad. „Selleks tuleb kokku leppida sobivad metsahoolduse tingimused kogukondade ning ökoloogide osalusel. Vajame KAH-metsade selget eraldamist intensiivselt majandatavatest metsadest, et säilitada inimestele nende metsade sotsiaalsed, kultuurilised ja ökoloogilised väärtused.”

Veel soovitakse seda, et riik rajaks efektiivse kaasamise korra ning kõik huvitatud osalised saaksid varakult ja kõiges kaasa rääkida ning otsustada.

Üks olulisi pöördujate soove on peatada nende protsesside ajaks KAH-aladel metsamajandamise planeerimine.

KAH-alade eestkõnelejad taotlevad ka seda, et see mõiste koos juurdekuuluvaga oleks metsaseaduses täpselt defineeritud. RMK kasutusele võetud termini KAH-ala kohta öeldakse RMK 2019. aasta aastaraamatus, et need on „metsad, mida kohalikud kogukonnad armsaks peavad“. KAH-alade kaart sisaldab praeguse seisuga vaid alasid, kus on juba toimunud kaasamiskoosolekud ja tehtud mingid kokkulepped.

„Seega kõnealuseid 29 piirkonda, mis on loetletud RMK 17. märtsi teates, sel kaardil veel pole ja hetkel on nende alade terviklik pindala teadmata,” märgivad pöördujad. Nad toovad välja, et RMK käsitleb KAH-aladena 703 ala üle Eesti. See on 5% RMK valduses olevast maast ehk 73 000 hektarit.

Võru linn toetab puhkemetsa
Ehkki viidatud pöördumisega Võru linn seotud pole, on linnavalitsus andnud Võru külje all asuva Kubija puhkemetsa raieplaanide kohta teada, et sealsed 104 hektarit peaksid jääma lageraiest puutumata.

„Võru linnavalitsus on seisukohal, et Kubija-Kose-Meegomäe metsad on puhkemetsad, mida peab majandama püsimetsana,” seisab RMK-le saadetud ametlikus kirjas. „Kindlasti on sellel alal välistatud lageraied, erinevate raiete (valik-, harvendus- ja turberaiete) teostamisel palume lähtuda seisukohast, et puistute täius ei tohi langeda alla 0,6 ning täius peab jääma ebaühtlane.”

Kubja-Kose-Meegomäe puhkeala hoidmist toetab ka üks pöördumisele allakirjutanutest Marit Külv. Kokku on Kagu-Eestist pöördumisega seotud 11 inimest, kes esindavad 13 puhkeala.

„Otsustasin liituda KAH-metsade ühispöördumisega, kuna leian, et Eesti metsanduspoliitika on üleliia kallutatud majanduslike hüvede suunas ning liiga vähe tähelepanu pööratakse metsa sotsiaalsetele ja kultuurilistele väärtustele,” selgitas Külv LõunaLehele. „Sotsiaalne roll on eriti oluline asulalähedaste metsade puhul, mida kohalikud külastavad tihti ning kasutavad virgestus- ja puhke-eesmärgil. Samuti olen selle poolt, et kogukondi võiks rohkem kaasata riiklikult säästliku metsamajandamise põhimõtete ning seeläbi nn ühiskondlike normide osas kokkuleppimisse. RMK algatus ja senised sammud kogukondade kaasamisel KAH-metsade üle otsustamisel on tervitatavad, kuid võiks ideaalis olla veelgi laiapõhjalisemad.”

Võru vallas elav Külv selgitas, et ta on põhimõtteliselt nõus metsa uuendamisega. Ta tõi välja, et pöördumisega soovitakse loobuda KAH-metsades uuendusraietest (lage- ja turberaie) kui valdavast majandusviisist ja toetatakse keskendumist püsimetsandusele. Püsimetsanduslik lähenemine tähendab tema sõnul näiteks lageraiega võrreldes tasakaalustatumat metsa uuenemise protsessi, mis loob paremad eeldused ala kasutamiseks puhkemetsana.

„Mina kui külavanem tundsin, et see on minu kohustus,” selgitas Kooraste külavanem Urmas Kivirand avaldusega liitumist. „Kooraste on Põlvamaal üks suuremaid KAH-alasid ja see tundus minu jaoks loogiline.

„Kui on vaja, siis tuleb teha,” ei ole temagi üldjoontes raie vastu. „Aga teatud tingimustel ja järve ääres ma ei tahaks, et tehakse – Kõverjärve ümbruse on meie jaoks prioriteet ja [mets seal] võiks alles jääda. Seal on hästi vanad männid, mis on meie küla jaoks tähtsad.

Kuuba: igas metsas pole puit tähtsaim
Metsasõprade avalikku kirja toetab – sealjuures mitte ühegi KAH-ala esindajana – ka võrukene Rainer Kuuba, kes on maastikuökoloog ja erametsaomanik, lisaks projekti „Eesti metsakaitsealade
võrgustik“ kaitsemetsade majandamise töörühma juht ning raamatu „Kaitsemetsade majandamisjuhised“ koostaja.

„Metsandus on valdkond, mida ma olen õppinud ja milles mul on kogemusi juba üle veerand sajandi. Nii õpingutest kui kogemustest tean, et metsadel on palju muid rolle lisaks puidu kasvatamisele,” põhjendas Kuuba LõunaLehele algatusega liitumist. „Teatud metsades on need muud funktsioonid kaugelt tähtsamad kui neist saadav puit. Mulle on lausa hea mitu aastat palka makstud selle eest, et aitasin Karula rahvuspargi metsi majandada sel moel, et riigimetskonnad ja eraisikud said kaitsealusest metsast puid raiuda nii, et mets jäi alles ja metsade ülesanded said täidetud.”

Kuuba märkis, et ülalviidatud raamatus on arvukalt näiteid selle kohta, kuidas aastakümnete jooksul oli Eestis erinevaid metsi majandatud ilma lageraieta.

„Arvestades, et ma olen juba enam kui veerand sajandit pidanud olema tunnistajaks, kuidas Eesti metsandus on muutunud jätkusuutmatuks ning kuidas kiire raha saamise nimel on kahjuks väga sageli metsade muud funktsioonid ohvriks toodud, ning et ma tean, et ka inimese ja looduse vajadusi arvestav metsandus on tegelikult võimalik, siis loomulikult ei saanud ma ära öelda, kui mind kutsuti selle ühispöördumisega ühinema,” sõnas Kuuba.

LõunaLeht esitas Kuubale teadlikult ja otsesõnu provokatsiooni: miks on ta selle vastu, et takistada KAH-aladel metsamajandamist ja sellega ühes metsa noorendamist? Metsandusspetsialist väitis selle peale, et palju provokatsioonidega kokku puutunud inimesena ta enam neile ei allu – kuid vastuse põhjalikkust arvestades tegi seda siiski.

Kuuba peamine vastuargument on see, et metsi ei peagi tingimata noorendama, kuna metsa jaoks on normaalne olla vana ning ainult vanas metsas esineb sellist liigirikkust ja niisuguseid kooslusi, et seda saaks pidada elujõuliseks.

Rainer Kuuba kinnitas samas, et ta ei ole puude raiumise vastu, vaid puude liiga suures mahus raiumise vastu.

„KAH-alad on just sellised metsad, kus tuleb kindlasti arvestada metsa muude funktsioonidega,” sõnas ta. „Puid tuleb ja saab neil aladel raiuda nii, et ka pärast osa puude raiumist täidavad metsad oma funktsioone sama hästi. Metsi sel moel majandades on võimalik ka tulu teenida ning üldjuhul on sellisel moel majandamine pikas perspektiivis kokkuvõtlikult tasuvamgi kui praegu domineeriva madalate raievanustega lageraiemajanduse juures.”

Kommenteerib RMK kommunikatsiooniosakonna juhataja Sille Ader:
Pöördumise kohta veel seisukohta kujundada pole jõudnud, küll oleme püüdnud endale selgitada pöördumisele alla kirjutanud inimeste volitusi ja taotlusi. Näiteks oleme Kubija metsade osas aktiivselt läbirääkimisi pidanud Võru linna inimestega, neilt ka mitmeid väga häid ja asjalikke ettepanekuid saanud. Kõnealusele pöördumisele on aga alla kirjutanud inimene, kes varasemalt on end Võrtsjärve äärse Tulimäe kogukonna esindajana tutvustanud. Samuti on näiteks Võrumaa Orava Kõverjärve ja Põlvamaa Aarna küla kogukonna nimel alla kirjutanud inimene, kes end veel pool aastat tagasi Räpina kodumetsade eest seisjana esitles.

Oleme saanud riigimetsade majandamise kohta üle Eesti kohalikelt elanikelt hulgaliselt ettepanekuid. Nende läbitöötamine parasjagu käib ning loodame peatselt juba ka välja valitud alade kohta majandamiskavade projektid valmis saada ja neid siis ka kohalikele inimestele tutvustada. Soovime väga, et asustusalade lähedaste metsade majandamisel saaksime arvestada just nende inimeste arvamusega, kes neid metsi ka päriselt enda koduks peavad.

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 15/04/2021 08:53:33