Konverets toimus Värskas Reegi majas. Foto: Veiko Linnus

Reedel, 11. juunil toimus lähiajalookonverents, mille peamine teema oli kohaliku piirkonna viimase sajandi areng. Kavas olideriilmelised ettekanded alates sõjaajaloost kuni selleni välja, kuidas on Setomaad varem ja ka praegu ajalooõpikuis kajastatud.

Konverentsil tulid ettekandmisele teemad perioodist 1917-2021. Eesmärgiks on asuda kaardistama Setomaa/Petserimaa lähiajaloo uuritud ja uurimata valdkondi, võimalikke uurijaid ja allikaid.

Konverentsi ellukutsuja ja Setu Kultuuri Fondi ühe asutaja ja juhi Aare Hõrna sõnul polnud ettekandjaid lihtne leida ja seda seetõttu, et Setomaa ajalugu pole väga suurel määral uuritud, kuid sellegi poolest on teema kütkestav ja põnev ning võiks ka nooremates uurijates huvi äratada.

„Alates 2017. aastast on täitunud paljudest Setomaale märgilistest sündmustest sajand,“ selgitas Hõrn. „1917 pöörduti eesti Maapäeva poole, et liita ala Eestimaa kooseisu, siis 1920 oli Tartu rahulepingu sõlmimine ja nüüd möödub setodele nimede panemisest samuti sajand ja palju muud ning sel 9. oktoobril täitub ka 100 aastat esimesest Seto Kongressist. Konverentsi eesmärk on algatada Setomaa saja aasta kaardistamine, et panna alus kümnendile, mille käigus kirjutada lähiajalugu läbi ja koostöös Seto Instituudiga anda välja 2022. aastaks artiklite kogumik, millest tulevikus võiks saada Setomaa lähiajaloo koguteos.“

Lisaks esitleti filmirežisöör Vahur Laiapea koostatud ja Postimehe kirjastuse poolt välja antud küüditamise mälestuse kogumikku „Katki”, mis koosneb pea 80 Nõukogude võimu poolt Venemaale küüditatud inimese mälestusest.

Konverentsi raames toimus Seto Instituudi tegevjuhi Ahto Raudoja juhtimisel ka tutvumine kunagise Põhjalaagri alaga.

Konverentsi korraldasid Setu Kultuuri Fond ja Setomaa Muuseumid.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 12/06/2021 08:57:19