Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) uuringust nähtub, et Eesti majandusolukord paraneb hüppeliselt ning kõik olulised indikaatorid on paremad kui märtsis või aasta tagasi.

EKI majandusekspertide hinnangul oli Eesti majandusolukord juunis hea ja oluliselt parem kui 3 kuud tagasi. Majandusolukorra paranemist saab siduda koroonaviiruse mõju nõrgenemisega, mis tuleneb piirangute tõhususest ja vaktsineerimisest.

„Pärast ebakindlat perioodi saame taas öelda, et Eesti majandusel läheb hästi,“ ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt. „Kasvanud on investeeringud, suurenenud eratarbimine ja välisinvesteeringute väljavaade on hea. See on heaks aluseks, et minna edasi struktuursete muudatustega nagu suurem panustamine innovatsiooni ning rohe- ja digipööre.”

Sutt lisas, et äärmiselt oluline on ettevõtjate usalduse kiire kasv valitsuse majanduspoliitikale. „Uuring ütleb selgelt, et võrreldes aastataguse ajaga hindavad majanduseksperdid senist poliitilist olukorda stabiilsemaks ja vähem korruptsioonialtiks. Samas on lisandunud uued mured nagu oskustööjõu puudus ja ebapiisav taristu. Nende probleemidega valitsus ka tegeleb,“ sõnas minister.

EKI direktor Marje Josing rääkis, et äri- ja tarbijabaromeetrit üldistav majandususaldusindeks on viimastel kuudel kogu Euroopa liidus kiiresti tõusnud ning juunis oli Eestis indeks 108, mis on parem pikaajalisest keskmisest. „Ettevõtjate kindlustunde tõusu taga on kiiresti kasvanud nõudlus ja suurem tellimuste portfell, kuid nõudlusega on endiselt probleeme välisturismiga seotud turismisektoril,“ selgitas Josing.

Majandusekspertidest 61% hindas, et majandusolukorra paranemine jätkub ka järgneva kuue kuu jooksul. Majanduskliima indikaator, mis oli märtsis 3,8, tõusis juunis 53,8 peale (skaalal -100 kuni +100). Majanduskell näitab, et Eesti viibib kõrgkonjunktuuri faasis.

EKI raportist leiab ka ülevaate COVID-19 mõjust ettevõtete majandustegevusele. Kõige suuremad olid juunis koroonaviirusest tekitatud probleemid hotellidele, restoranidele ning turismi- ja tööstusettevõtetele. Majandusharuti olid erinevad murekohad, näiteks napib turismisektoris endiselt nõudlust, kuid tööstuses ja ehituses on suureks muutunud tarneahela probleemid.

„Ettevõtjate ootuste kohaselt on pandeemiast taastumisel ettevõtete olukord poole aasta pärast veelgi parem,“ ütles Josing. „Kui aga Eesti ei suuda piisavalt kiiresti vaktsineerituse taset tõsta, võib majandust oodata uus koroonalaine ja tagasilöök nõudlusele. Seega sõltub majanduskonjunktuur sügis-talvel olulisel määral elanike käitumisest ja vastutustundest.“

Viimastel kuudel tõusis tarbijate kindlustunne ja tarbijate hinnangud Eesti majandusarengu väljavaadete suhtes paranesid oluliselt. Vähenenud on tööpuuduse kartus ja tõusnud inflatsiooniootused. Suurem osa peredest (77%) hindas juunis, et nende majanduslik olukord on aastatagusega võrreldes samaks jäänud ning püsikaupade oste planeerides ollakse endiselt ettevaatlikud. Säästmisaktiivsuse vähenemine (mis pandeemia algul ebakindluse tõttu oluliselt kasvas), viitab siiski tarbimise suurenemisele.

EKI neljaliikmelise pere nädala toidukorv maksis juunis 81,38 eurot, kallinedes aastaga 2,2 protsenti. Tegemist on kogu vaatlusperioodi (1992-2021) kalleima ostukorviga. Aastaga on enim kallinenud liha, keeduvorst ja kala. Odavnenud on kohv, või, kartulid.

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 29/07/2021 09:24:56