Küsitlus

Kui sageli pruugid võro või seto keelt?

Koerakasvataja loomi tabas salapärane mürgisurm

Võrumaal Mõniste kandis suri juunis kummalistel asjaoludel kaukaasia lambakoer ning juulis veel teine. Et esimese koera toksikoloogiaproov näitas südamerohu jälgi, siis on loomade omanik kindel, et tema kasvandikud mürgitati.

„Täna minu koer, homme sinu laps!?” kirjutas sel kuul sotsiaalmeedias Lily Mals, kenneli Heramii omanik. „Tähelepanu, endise Mõniste valla elanikud: meie seas liigub ringi inimene, kes on mürgitanud vähemalt viis looma. Kui sina oled märganud või märkad meie suurele aiale lähenemas inimest, siis palun anna sellest teada. Koeri valvavad nüüd ka kaamerad, kuid märkamine on väga hinnatud. Mürgitajani viiva info eest vaevatasu 1000 eurot!”

„Lahkunute hulgas ei ole vaid meie koerad,” lisas Mals, pidades silmas mõne aasta tagust juhtumit, kui naabruses olevas loomapargis suri sarnastel asjaoludel mitu looma. „Kui sa tunned, et ka sinu lemmiku võis äkksurma asemel siitilmast viia mürk, siis anna endast märku – sümptomid enne surma: suurenenud veetarbimine, loidus, raske hingamine, köhimine, vere köhimine. Lahkamisel: verega täitunud kopsud, suurenenud süda.”

Mals rääkis LõunaLehele, et tema kasvatatavad koerad – praegu 27 – elavad kinnisel territooriumil ja noorte inimestega majapidamises kindlasti juhuslikult südamerohtu ei saa. Ometi näitas juunis surnud koera uriiniproov suures mahus südamerohu manustamise jälgi.

Algul kadus isu
Kõik sai alguse sellest, et koeral kadus söögiisu ning peale selle muutus ta käitumine: loom ei püsinud paigal, vaid ajas end pidevalt lamamast üles, kõndis ringi ning heitis taas lamama. Isupuudus aeti esmalt kuuma ilma kaela. Kui aga koer ühel päeval köhatas, siis leidis pererahvas, et käitumine on juba liialt kahtlane, ja loom viidi Tartusse veterinaaria erakorralisse vastuvõttu, mõtles, et ehk on koer saanud puugihaiguse.

Kliinikus tehti koerale vedelikuteraapiat ning saadeti ta kolm tundi hiljem koos ravimitega koduteele. Vaid mõnisada meetrit hiljem hakkas aga loom verd köhima ja kibekiiresti mindi kliinikusse tagasi.

Koerale tehtud röntgeniuuring näitas laienenud südant, ultraheliuuring aga verega täitunud südamekotti ja kopse. Nagu hiljem selgus, siis ei lasknud manustatud verevedeldaja verd südamekotist välja pumbata. Arstid tõdesid, et mõneks kuuks aitaks looma elu päästa operatsioon, kuid omanikud otsustasid kurvalt eutanaasia kasuks.

Mals nentis, et täpselt pole teada, kuidas koer verevedeldajat sai.

„Aga eelduslikult see söödetakse koerale mingi hea palaga sisse, kas siis tableti kujul või purustatult,” sõnas ta. „Me pole oma kinnistult leidnud ei enne ega ka hiljem ühtki sellist pala. Aga võiski olla, et anti mingi väga väike kogus ja see söödi kohe ära. Mürgitajal ju pole väga soovi, et temast jääks mingeid jälgi maha.”

Kui 12. juulil suri kahtlastel asjaoludel ka teine „kaukaaslane”, siis oli olukord teistsugune, kuid sellegi juhtumi puhul kahtlustavad loomaomanikud mürgitamist, sedakorda ilmselt suurema koguse südamerohuga.

„Ma ei märganud mingeid vaegusi varem,” ütles Lily Mals. „Andsin õhtul süüa, samal ajal sõitis meilt üks ratas mööda ja tema koos kahe-kolme teise koeraga jooksis aia peale haukuma. 40‒50 minutit hiljem leidsin ta surnuna. Eeldan, et kui suurendada [mürgi või ravimi] kogust, siis saabub ka surm kiiremini. Eelmisel ilmselt võttis ikka aega, et veri koguneks nii kopsu kui südamekotti.”

Ka teine koer toimetati lahkamisele, kuid tulemusi pole veel teada.

Kahtlus ühesainsas suunas
Mals on kahtlaste juhtumite uurimiseks pöördunud nii politseisse kui kohaliku kogukonna poole. Sel nädalal käis ta politseis ütlusi andmas ja toimikuga tutvumas. Kohalikelt on aga tulnud ühe kindla kahtlusaluse nimi.

„Ütleme nii, et meile on tulnud väga palju vihjeid ühe konkreetse inimese suhtes, ainult ühe ja sama inimese peale,” nentis koerakasvataja. „Algul mõtlesime, et ehk peab mõni naaber viha. Aga kui teine koer ka läks, siis leidsime, et kindlasti ei ootaks naabritelt sellist käitumist, et ei tuleks midagi ütlema ja salaja lihtsalt mürgitaks koeri. Too inimene [kelle peale vihjati] ei ela lähedal, paar kilomeetrit eemal. Ta ei ole vist otseselt loomavihkaja, aga teame, et ta on üleüldiselt siin piirkonnas põhjustanud inimestele oma käitumisega erinevaid probleeme.”

Kuni midagi pole tõendatud, siis ei saa kindlasti inimest avalikku häbiposti panna. Kui aga loomaomanik pelgab probleeme loomavihkajatega, siis toob Lily Mals professionaalse koerakasvatajana välja mõned soovitused.

Kindlasti ei tohiks lasta oma loomadel ringi hulkuda, sest ringijooksvad loomad võivad probleeme tekitada ka täiesti süütutele liigikaaslastele ehk tekitada nende suhtes viha. Koera tervise suhtes tasub olla tähelepanelik ja kahtlaste sümptomite korral loomaarsti poole pöörduda. Lahkamine ja toksikoloogia on küll kallid, aga teistmoodi pole võimalik mürgitamisele ja ka mürgitajale jälile jõuda. Võimaluse korral võiks krundil olla valvekaamera ja ideaalis võiks kogu majapidamine olla sellise õuega, et ligipääs on ainult omanikule nähtavatest kohtadest.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 29/07/2021 10:15:53

Lisa kommentaar