Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Euroopas ainulaadse kontserdipaiga loonud Vabarna: me ei tahtnud teha järjekordset laululava

Jalmar Vabarna täitis Treskis oma unistuse ning rajas võimsa välilava. Foto: Silver Tõnisson

Muusik ja kultuurikorraldaja Jalmar Vabarna püstitas oma Treskis asuvase kontserditallu võimsa puidust ja metallist välilava, mille kujunduse üle tunneb siirast rõõmu, et arhitekt kohe esimese kavandiga „hullu pani”.

Jalmar Vabarna (34) nentis, et äsja valminud ja juba kontsertidega ristitud välilava on olnud üks tema paljudest unistustest, kuid sealjuures mitte väga pikaajaline. Paar-kolm aastat tagasi mõtles mees oma Treski külas asuvat talumaja vaadates, kas see tuleks maha lammutada ja uus asemele ehitada. Et aga koos kaasa Sandraga otsustati esialgu veel mitte täiskohaga Setomaale kolida, siis leidis ta, et pigem kasutaks kohta muul otstarbel ehk nii-öelda ettevõtluspinnana. Et Treski Küün seal juba oli, tekkis mõte, et ehk võiks samasse paika püsti panna statsionaarse välilava.

Kui mõte oli piisavalt küps, pöördus Vabarna oma ehitusvaldkonnas tegutseva sõbra poole. Too ütles aga, et nii nagu ehitusmehelt ei tasu paluda eurolaulu kirjutamist, tuleks ka arhitektuurset lahendust küsida siiski selle valdkonna spetsialistilt. Sõber oli teinud koostööd Tomomiga Hayashi-Grossschmidt Arhitektuurist ja tema poole Vabarna pöörduski.

„Minu poolt läksid lava mõõdud ja kogu idee. Algusest peale oli mõeldud, et ei tee järjekordset laululava, vaid funktsionaalse ja võimsa välilava, kuhu saab ka riputada kõlareid ja valgustehnika,” rääkis Vabarna. „Nende lähteülesannete järgi hakkas ta visandama. Nädal aega ja kohe esimene visand oligi see, mis reaalsuseks sai. Ta pani esimesega hullu, ülejäänud olid tagasihoidlikumad – bensiinijaama stiilis, neli posti jne. Ja see esimene idee lõpuks võitis.”

Vabarna tõdes, et tema ehitusvaldkonnas tegutsev sõber Mait on suur muusikasõber, pööraste eriprojektide algataja ja toetaja. Sõber ütles esimest kavandit vaadates, et sellist pole Euroopaski – ja kui selline projekt teoks saab, pälvib see kindlasti tähelepanu.

„Näitasin kavandit teistele ka. Sandra ütles „vau!”. Mitmetel inimestel vajus karp lahti, et okei, aga kuidas see ära tehakse. Ja siis oligi vaja ära teha,” kirjeldas muusik. „Ehituses tehakse igasuguseid asju. Vundament, puiduosa, metallitööd – ja ega midagi hullult keerulist ei olnudki.”

Eesti kõige lahedam
Kas Treski küüni uus välilava on millegi poolest ka kõige-kõige? Näiteks suurim puitkarkasslava Setomaal, Lõuna-Eesti suurim kandiline laululava vmt?

„Ma arvan, et see on lihtsalt kõige lahedam lava Eestis. Nimeta mõni lahedam!” vastas Vabarna. „Eestis on väga palju laululavasid, aga nendega pole paraku muud teha, kui et need on monumendid külade või linnade keskustes, aga seal pole seda võimalust, et saaks kontserte anda nii, et ei pea kõlaritorne ja muid selliseid asju tegema. Sinna peab alati päris lava kõrvale vedama.”

Pöörase välimusega projekt leidis ka vallavalitsuse heakskiidu. Seda enam, et arhitekt arvestas ka lava kõrval olevate taluhoonetega ning pidas silmas, et kogu komplekt tekitaks kena sümbioosi. Ja mõistagi ei saanud ka vallajuhid just kurvastada, et nende piirkonda kultuurivallas olulisi arendusi tehakse.

Valdavalt risti asetatud taladest koosnev välilava on Vabarna sõnul 15 meetrit lai, 12 meetrit sügav ja 11-12 meetrit kõrge. Arvudest nimetas ta veel, et ainuüksi keermelatti kulus oma kolme-nelja kilomeetri jagu, mis on sisuliselt Treski ja Värska vahemaa. Ainulaadsust lisab ehitisele veel tõik, et põhimõtteliselt on võimalik lava ka heinamaa poole avada, keskelt poolitada ja anda korraga kaht kontserti.

Oodatust kallim ja suurem ettevõtmine
Vabarna taotles välilava ehituseks Hooandjas 20 000 euro suurust toetust, kuid 373 toetajat käisid välja ligi 31 000. Lisaks toetasid ehitust mitmed ettevõtjad, Setomaa edendusfond ja mõistagi käis oma panuse välja ka Jalmar Vabarna ise. Aga üle ei jäänud midagi.

„Algul oli selline optimistlik hinnastus, aga projekt kasvas ajas umbes viis korda,” nentis mees. „Arvestades ehitusbuumi kujunes see ootamatult kalliks ettevõtmiseks. Samas see „kallis” on ka suhteline mõiste. Kui me räägime siin näiteks kümne aasta kontekstis, siis me ei peaks rahale mõtlema – see on missiooni ja elustiili küsimus. Ma ise loobusin sellele mõtlemast, mis see kõik maksab, kui kogu aeg oli kõike juurde vaja. Sain aru, et pole mõtet ajada end närvi, vaid mõelda nii: saame selle asja valmis ja küll me kõik muud küsimused ka lahendatud saame.”

Selle nädala esmaspäevast on kontsertide korraldamisel piirangud, kuid Treskis plaanitud kontserdid ära ei jää. Enamgi veel – kultuurikorraldaja Vabarna ei tahakski uusi nõudeid tingimata piiranguteks nimetada.

„See on asjade loomulik kulg, et sündmused, kuhu koguneb palju rahvast, muutuvad turvalisemaks,” sõnas ta. „Mulle isiklikult uued reeglid meeldivad – nüüd on loodetavasti tükimaks ajaks rahu majas. Meil on nüüd olukord, kus ehku peale midagi ei tehta. See on asi, millega inimesed peavad, nagu korraldajadki, lihtsalt kiiresti ära harjuma.”

Vabarna märkis, et vaktsineeritud või tõestatult haiguse läbi põdenud kontserdile tulijail tuleb alale pääsemiseks lihtsalt telefonist QR-koodi näidata, teistel aga varuda pisut lisaaega ja -raha, et teha peole pääsemiseks kiirtest. Nii leiab kontserdikorraldaja, et uued nõuded ei diskrimineeri kedagi.

„Ma ise alguses mõtlesin, et ei tea, kas tuleb kümme skafandris tüüpi väravasse panna. Inimesed mõtlevad, et asi on kuri ja paha ja nõme, ja neid inimesi on uskumatult palju, aga kui loogiliselt mõelda, siis näeme ju, et tegelikult läks olukord kõigi jaoks palju paremaks,” leidis Jalmar Vabarna.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 12/08/2021 10:24:16

Lisa kommentaar