Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Paha Polly teeb head muusikat

Võrru käib kokku bänd, kuhu tullakse mängima erinevatest Eestimaa otsadest. Nappidest harjutamisvõimalustest hoolimata on Paha Polly saavutanud omajagu: andnud välja plaadi, saanud mitmeid tunnustusi ja mänginud tuntud tanklaketi reklaamimuusikat.

Statoili reklaamile mõeldes meenuvad lõbus meloodia ja optimistlikud lauluread: ,,Jookseme võilillepõllul. Naerame. Naerame. Naerame.” Selle rütmika loo taga ongi Võru bänd Paha Polly.

Suveks juba nelja aastase ajalooga bändi käivad teiste bändide ja põhitöö kõrvalt tegemas Toomas Oks ehk Tox (kitarr), Kaur Pai (rütmikitarr), Innar Täht (bass), Marek Manglus (löökriistad) ning bändi laulja, suurema osa laulude autor ja mitmete mõtete edasiviija Liana Kolodinskaja.


Kõik liikmed mängivad bändis kõige muu kõrvalt. Nii näiteks töötab Liana Järvamaal Imavere põhikoolis eesti keele õpetajana. Ka ta ise ei eita, et õpilastel võib tänu sellele üsna huvitav olla.


Tox õpib Viljandi kultuuriakadeemias pärimusmuusikat lõõtspilli erialal, mängib veel väga-väga mitmes bändis ning õpetab ka Viljandis lõõtspilli ja karmoškat.


Innar on turismiarendaja ja sõidab ringi mööda Euroopat, mistõttu on tal bändis mõnikord asendaja. Peale Polly mängib ta veel paaris bändis, mis teinekord tekitab aegade klapitamisel raskusi.


Trummar Marek õpib Viljandimaal Tarvastu gümnaasiumis ja temalgi on veel üks bänd. Samuti tegeleb ta väga aktiivselt noortekeskuses. Kulturnik, nagu bändikaaslane teda iseloomustab.


Teine kitarrist Kaur tegeleb aktiivselt teatriga, osaleb muu hulgas ka Võru linnateatri uues etenduses ,,Koomiku lapsepõlv”. Ka Kauril on veel üks bänd.


Kuigi bänditegu käib ilmselgelt põhitöö ja muude hobide kõrvalt, on sellesse palju pandud kirge. Väidavad ju ka Paha Polly liikmed ise, et muusika on eneseväljendus, muusika on elustiil.


,,See on mingi eneseväljendus- või enesteostusvajadus võib-olla,” mõtiskles Liana. ,,Sealt saad nagu midagi hästi palju tagasi või vastu. Näiteks kui oled mingi hea looga hakkama saanud, siis see meeldib sulle endale, see meeldib teistele ja sa saad sellest mingi teatud rahulduse.”


Olles terve elu pilli mänginud või muusikaga lähedalt seotud, ei kujuta bändiliikmed oma elu teisiti ettegi. ,,Teisiti tõesti nagu ei oskagi,” kinnitas Tox. ,,See on kõige parem eneseväljendusviis kah.”


Innar meenutas omalt poolt veel, et kord, kui stuudios üks laul sai kokku miksitud, siis ütles ta teistele, et nüüd on küll selline tunne, nagu oleks millegi suurega hakkama saanud.



Algus Nirvana lugudest


Paha Polly algus oli ilmselt üsna sarnane väga paljude teistegi noortebändide algusega. Liana, Innar ja Alari olid omavahel tuttavad ühest teisest bändist, mida nad enne tegid. Alari oli omakorda tuttav ka Harryga.


Alari Uibol ja Harry Ruotsil, kes mõlemad on nüüdseks bändist lahkunud, tekkis mõte, et teeks Nirvana lugusid, et naljapärast harjutaks natuke. Saamaks teada, kuidas kõlaksid Nirvana lood naisterahva esituses, kutsusid nad laulma Liana. Selgus, et tuleb välja küll.


Seejärel kutsuti Innar bassi mängima. Toomas saadi bändi ridadesse Liana venna kaudu. Viimane mainis, et teab üht head kitarristi. Üht head kitarristi bänd aga parasjagu vajaski ja nii need asjad alguse said. Aasta siis oli 2005.


Igal õigel bändil on aga ka nimi. Paha Polly sai oma nime naljaga pooleks juba harjutamissuve lõpus. Nirvanal oli selline lugu nagu «Polly» ja siis selline lugu nagu «Molly’s Lips», mis oli liikmetel kogu aeg hambus. Toomasele meeldis aga selline bänd nagu Good Charlotte. ,,Hakkasime siis tuletama ja lollitama, et Good Charlotte ja Paha Polly ja siis lõpuks tuligi niimoodi,” meenutas Liana.


Üsna pea, kui bänd koosmängimist alustas, tuli ka esimene esinemine. See oli ühe sõbra sünnipäeval. See, et puuduvaid bändiliikmeid asendasid kolmandad inimesed ja et loodki veel õieti selged polnud, toob Paha Polly liikmetele naerumuige näole. ,,Ma arvan, et see kujunes väga naljakaks,” nentis Liana.


Muusikat, mida Paha Polly teeb, on bändi liikmetel endilgi raske liigitada. Kui alguses pakkusid nad välja romantilist punki, siis pole see päris korrektne. Pungikalduvus on, aga muusikaliselt ei ole ikka päris see.


Nüüd on ajakirjandus ristinud nende muusika poprokiks. Umbes nii see liikmete endi sõnul ka on. ,,Aga ta on natukene erinevam ja alternatiivsem,” selgitas Innar. Üks variant on nende muusikat nimetada alternatiivrokiks. Heal lapsel mitu nime – ehk on hea muusikaga siis samamoodi.


Armastusest otseselt ei!


Ajapikku on Paha Polly coverite repertuaari välja vahetanud ning lugusid tehakse ise. Õigemini, Liana teeb neid, nii sõnu kui viisi. Ka Toomas, Harry ja Alari on mõne loo teinud. Päris esimene omalugu ,,Suvi on surnud” tuli kohe 2005. aasta sügisel.


Lood ise räägivad kõigest, mis on me ümber. ,,Mõnikord istud lihtsalt kuskil ja näed midagi enda ümber ja tekib mingisugune emotsioon ja siis paned selle kuidagimoodi sõnadesse,” selgitas neiu, kuidas loo alge sünnib ümbritsevast elust. Üks on aga kindel – Liana ei kirjuta ühtegi lugu otseselt armastusest. Lihtsalt seepärast, et armastusest on niigi juba liiga palju lugusid.


Ka hiljuti välja antud plaadi ,,Ei jäägi üle muud” lood moodustavad justkui story ühe tüdruku elu allakäigust. Kõigepealt on tore ja ilus, maailm on lilleline, joostakse võilillepõllul ringi, püütakse liblikaid, armutakse. Armastusest saab viha ja muudest asjadest ka. Hakatakse jooma ja kõik läheb allamäge. Viimane lugu on „Paha Polly” ja see räägib sellest, kuidas keegi on täielikult alla käinud.


Seda plaati, kus on koos kõik Paha Polly kolme tegutsemisaasta parimad palad, nimetavad bändiliikmed ka oma viimase aja suurimaks läbimurdeks. Enne plaati sai hitiks Statoili reklaamimuusikana tuntuks saanud ,,Naerame”.


Nagu bändiliikmed ise ütlevad, sai loost reklaami taustamuusika tänu asjaolude soodsale kokkulangemisele. Algul oli tegu lihtsalt lookesega, mis saadeti Coca-Cola Soundwave’i internetikonkursile. Selle võistluse žüriis oli aga G-enka ehk Isand Kõrvits, nagu Innar teda nimetas. Seesamune Isand Kõrvits, kellele lugu meeldis, soovitas seda reklaamile lisada ja nii ta sinna klippi saigi.


Raske kokku saada


Et bändiliikmed igas ilmakaares, erinevates Eesti paikades õppimas-töötamas, ongi põhimureks just sobivaid prooviaegu klapitada. Nii saadaksegi kokku eeskätt nädalavahetuseti, kui enamik Võrru ,,koju käima” tuleb. Eemalolekut peavad bändiliikmed aga suurema hulga koduse töö ja harjutamisega kompenseerima.


Selleks, et lugu esinemiskõlblikuks saaks, kulub mitmeid proove ja palju tööd. Ikka selleks, et asi toimima hakkaks. Mõnda lugu on proovides mängitud pool aastat enne, kui sellega lavale julgetakse tulla. Mõni lugu tuleb aga kohe.


,,Oleneb loost ja mine tea, millest veel, et tekib selline tunne, et lugu pole veel küps,” selgitas Innar. ,,Võib-olla see kõrvaltvaatajale olekski, aga ise tunned, et ei ole veel see, et midagi on sinna veel vaja. Ja nii ta saab tasapisi küpseks.”


Plaat on, auhindu ja tunnustusi on, fänne on. Mida ühe bändi hing veel ihaldab? Esinemisi! Ja sõltuvalt aastaajast on nende hulk üsna erinev. Suvel rohkem, talvel vähem. Esinemistest kasvab aga teinekord nii mõndagi naljakat välja.


Kord ühes maakohas tuli mäng mitmel korral pooleli jätta. Bändil tuli kontserdipaigast kasutada saadud võimenduskastide juhtmeid pidevalt ühendada. Need olid lihtsalt nii logud! ,,Jätsime mängimise pooleli, ühendasime ära ja mängisime nii kaua, kui nad jälle lahti läksid,” meenutas Liana.


Esinemisvürtsi ja segadust on lisanud ka voolukatkestused. Ühes kohas näiteks oli mäng õues ja elektrit pidi tegema diiselgeneraator. See jäi aga kogu aeg seisma ja võrgusurin tuli ka sisse. ,,Meie Eesti vooluvõrk ei anna ka vahepeal korralikku voolu, nii et mõnes kohas on surin sees, aga selle generaatori mürina võib kümnega korrutada,” meenutas Innar.


Igasugu ebaõnnestumised bändi aga morjendanud pole. Ehk isegi uut hoogu lisanud. Igatahes lähima tuleviku unistustesse mahub soov Tallinnas korralik live maha pidada ja loomulikult uusi lugusid õppida. Ikka selleks, et uus plaat välja anda. Sest bänd ise, nagu üks selle liikmetest lubas, jätkab mängimist seni, kuni tööd on.

Autor: MARI SÕRMUS
Viimati muudetud: 07/07/2009 14:41:08

Lisa kommentaar