Foto: Pixabay

Kui eakad võtavad midagi ette kas siis ühise soovi korral, eelnevalt plaanitult või käivad regulaarselt tantsimas-laulmas, tunnevad nad ennast kaasatuna ja vajalikuna. Võimalusi meie kandis neil selleks õnneks on.

„Urvaste seltsimajas on kokkusaamised kõigile, olenemata sellest, kas tulija on 40 või üle 60 aasta elanud,” ütles Virve Üprus, üks Urvaste küla aktiivsetest pensionieas elanikest. Ta lisas, et kui kuuel-seitsmel eakal on soov kokku saada, siis kokkusaamine toimubki. Üpruse sõnul soovivad hajaasustuspiirkonnas elavad inimesed linnaelanikega võrreldes tihedamini üksteist näha ja juttu ajada. Elatakse ju üksteisest eemal ja vahel möödub päevi kedagi nägemata.

Ta rääkis, et piirkonna eakatel on üksteisega väga tihe telefonside ja kui on soov silmast silma juttu ajada, lepitakse telefonitsi aeg kokku. Kokkusaamistel seltsimajas aetakse juttu, kuid samal ajal tehakse näputööd, sügiseti kleebitakse käsitsi ubinavurtsu pudelitele silte. Seltsimajas on kangasteljed ja õmblusmasinad.

Maapiirkonnale on väga oluline, kui seal elab eriliste huvidega inimene, kes jagab oma oskusi teistelegi. Urvaste kandis elab Karille Bergmann, kes oskab rahvariideid õmmelda. „Karille juhendas ka meid rahvariiete õmblemisel,” sõnas Üprus.

„Kokkusaamised on üks meie elustiilidest ja seda mitte ainult seltsimajas, vaid mõne aktiivse elaniku kodus,” rääkis Üprus ja lisas, et ka tema pool on kokku saadud.

Vaid vähesed üritused, Eesti uute filmide vaatamine, toimuvad varem kokku lepitud kindlal ajal seltsimajas.

Tänavu käisid urvastelased päevasel väljasõidul Jõgevamaal, kus seltskonnas olid ülekaalus eakad, kuna tööealised on tööpäevadel tööl. Käed on külge pandud näiteks urbanipäeva laada korraldamisele, mida mullu küll asendas rohevahetus.

Üprus lisas, et ühised ettevõtmised ja üritused võimaldavad eakatel kodust välja tulla. „Talvel libedate teede ajal on peale filmi vaatamist kojuminek keerulisem, kuid enamasti on keegi autoga, kellega tee ühtib,” sõnas ta.

Üprus märkis, et kui on tulijaid, on ka üritusi ja kokkusaamisi mõttekas korraldada. „Meie eakatest on aktiivsed paarkümmend inimest ja me oleme seisukohal, et peame ise üritusi tegema, sest keegi ei tule neid meie eest läbi viima ning tuppa jäädes hääbuks elu külas.”

Vastseliinas tantsitakse-lauldakse ja peetakse sünnipäevi
Vastseliina rahvamaja juhataja Anneli Lõhmus ütles, et piirkonna eakad käivad koos rahvamajas laulmas-tantsimas ja koos peavad nad ka sünnipäevi.

„Kaheksa tantsupaari alustavad oktoobris taas koos käimist, lisaks neile on meil eakate lauluansambel,” rääkis Lõhmus. Ta sõnas, et tantsijad osalesid tänavu seto tantsupeol Värskas.

Lauluansamblis on üheksa liiget, kes samuti aktiivselt koos käivad. Nii tantsijad kui ka lauljad osalevad ka suurematel üritustel. Tänavu jäi Lõuna-Eesti memme-taadi pidu Vastseliinas koroona tõttu ära, tuleval aastal see loodetavasti toimub Põlvas ja selleks alustavad Vastseliina eakad harjutamist.

Suvel käisid Vastseliina eakad tutvumas Narva ja Toilaga. Hirmu sel ajal sealkandis siis rohkem levinud koroona ees nad ei tundnud, sest kõik olid vaktsineeritud. Nad on ka lähemal tegutsevatel eakate klubidel külas käinud: Antslas ja Missos, Kambja klubil Tartumaal ja mujalgi.

Rahvamaja seinte vahel teevad seeniorid oma lõbuks käsitööd ning kellel on koduaed, neil on seal palju tegemist. „Eakad peavad koos sünnipäevi ja kui korraga peetakse mitme inimese sünnipäeva, on neil laud heast-paremast lookas,” kõneles Lõhmus.

Ta märkis, et eakad liidetud valla elus eriti palju kaasa rääkima ei kipu, sest valla keskus jääb neist kaugele.

„Soovin väga, et meie seenioridest lauljate ja tantsijate rühma tuleks uusi liikmeid, ka nooremaid, sest nooremad lisavad rühmale särtsu, ning mida nooremana inimene lauljate või tantsijate rühmaga liitub, seda lihtsam,” kõneles Lõhmus ja lisas, et kapellis mängivad ka nooremad.

Koos millegi tegemine tähendab ka paremat tervist. „Mõnel on põlved haiged, aga ikka tullakse tantsima, sest kes välja ei tule, võib ajapikku üksi jääda,” lausus Vastseliina rahvamaja juhataja.

Kanepi on ammusest ajast kultuurilembene paik
Praegused elanikud on seda mainet hoidnud. Kanepi seltsimaja juhataja Marju Jalas ütles, et valdade liitmise järel on osa külasid keskusest kaugel ja mõneski neist käisid eakad vahepeal harva koos, kuid aegamööda on uuesti tegutsema hakatud.

Üks selline koht on Kanepi valla põhjapoolseim kant Maaritsa, kus kultuurimaja juhataja Astra Kittuse sõnul oli neil tõesti mõnda aega vaikne. „Kohanemine suure vallaga võttis aega, mullu märtsis tuli koroona, mida osa meie kandi eakatest kardab siiani hoolimata vaktsineeritusest.”

Ta märkis, et mullu käis eakate üritusel Boris Lehtlaan, tänavu Voldemar Kuslap. Veel kestval suvel käisid Maaritsa, Saverna ja Krootuse eakad ühiselt kolmes-neljas pealinna muuseumis ja nunnakloostris.

Kittus lisas, et eakad mullu märtsist enam omal algatusel kokku tulnud ei olegi.

Oktoobri alguses tähistatakse Maaritsas eakate päeva, jõulupeo toimumine on lahtine.

Kanepi keskuses on aga nende kultuurielu nii aktiivne, et eakate tantsurühm Päripidi tantsis tunamullu eakate konverentsil Sloveenias. „Neid kutsutakse Eestis igale poole esinema, tänavu suve lõpupoole käisid nad Kesk-Eestis esinemas,” rääkis Jalas ja lisas, et kümne tantsupaariga Päripidi juba harjutab. Memmede rahvatantsurühmas keerutab jalga tosin memme.

Kanepi segakoor on samuti tuntud ja sealgi laulab palju pensioniealisi, vanim laulja on 90-aastane. Kord kuus käib seltsimajas eakate klubi Ajaring, kuhu kutsutakse põnevate elukutsete esindajaid, viimati oli Aleksei Turovski. Erinevate ametite esindajad, näiteks ettevõtjad, kõnelevad oma firmast ja toodetest, Kanepi vallavalitsuse ja politsei töötajad jagavad vajalikku teavet.

Kanepi seeniorid käivad teadmisi omandamas eakate ülikoolis Põlvas ja kaks korda kuus ujumas maakonnakeskuses. Valla pensionärid käivad ka reisimas, tänavu oldi kolm päeva Muhu- ja Saaremaal, alanud kuu teisel päeval käidi Võrumaal viinamarjade kasvatamist uudistamas ja pelmeene tegemas.

Jalas ütles, et valla eakate ettevõtmistes osalevad ka pensionieelikud, sest siis jagub kõigile püsivalt elurõõmu ja motivatsiooni tegutsemiseks. „Kui vanemaealised tegutsevad koos, tunnevad nad ennast vajaliku ja kaasatuna ning nende vaimne tervis ei kannata,” sõnas Jalas.

Oktoobrist algab päevakeskuses aktiivne elu
Võru pensionäride päevakeskuse juhataja Astrid Hurt ütles, et eeloleval pühapäeval on Kandles vanavanemate päev. „Vanavanemate päeva tähistame juba hea mitu aastat, kuid igal aastal on päeva teema uus, tänavu on teemaks kodukotus.”

Teist aastat toimub tänavu Võrumaa eakate festival, mis mullu koroona tõttu tuli ära jätta. Kui tunamullune festival kestis kolm päeva, siis tänavu vaid ühe päeva ja sisse pääseb vaktsineerimistõendi alusel. „Oluline on, et eakad saavad kodust välja teistega suhtlema,” sõnas Hurt.

Koostöös Eesti avatud ühiskonna instituudiga kirjutati projekt, saadi raha ja tänu sellele saab tööklubi kooskäimist oktoobrist alustada. „Projekti pealkiri on „Uued võimalused vanemaealistele tööotsijatele” ja selle raames tulevad huvilised kümme korda kokku, et loenguid kuulata, kuulda, milliseid töid on vanemaealistel võimalik teha, ning muud vajalikku teavet,” tutvustas Hurt. Ta lisas, et loengute lõppedes püütakse osalenutele praktika tarvis ka töökoht leida, olgu selleks midagi aianduse, puhastusteeninduse või lapsehoiu vallast või muu mõlemale poolele sobiv töö.

„Koroona on kõige rohkem eakatele mõjunud ja tööklubi eesmärk ongi pakkuda neile uusi võimalusi,” ütles päevakeskuse juhataja.

Oktoobrist algab päevakeskuses tegevusterohke aeg, kuna enam kui kümne huviringi liikmed hakkavad taas koos käima: tantsu-laulu-, võimlemis-, käsitööringid jne. Kuu alguses kohtuvad päevakeskuses ka pensionil õpetajad.

Käijate soo kohta märkis juhataja, et naised on enamuses, kuigi ühel aastal pakkus päevakeskus ka meestele tegevust, nappis osalejaid ehk siis pensionil mehi.

„Päevakeskuses käis tavalisel ajal 500 pensionäri ringis, nüüd ehk pisut vähem, kuid kõik on vaktsineeritud,” märkis Hurt ja lisas, et enamik käijatest on Võru linna ja Võru valla seeniorid.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 09/09/2021 10:03:58