Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Eksministrist linnapeakandidaat läheb valimistele lennuka ideega

Ministri nõunik, endine minister, tegevvallavanemad, Eesti välisluure rajaja, bussifirma tegevjuht, tuntud lavastaja – ametlikult avalikustatud esinumbritest eesootavatel valimistel leiab kahtlemata väärikaid kodanikke. Seni põnevaima valimisloosungi hõikas aga välja endine keskkonnaminister Rain Epler, kes loodab hõivata staažika Võru linnapea Anti Allase tooli. Kas tema lennukas unistus on teostatav?

LõunaLeht uuris valimiskandidaatide kohta oktoobrikuistel kohalike omavalitsuste volikogude valimistel viimati augustis. Kaks kuud enne valimispäeva oli valimisnimekirjades veel palju lahtist. Küll saime teada, et Räpinas kandideerib uuesti vallavanemaks Enel Liin, Antslas Avo Kirsbaum, Otepääl Jaanus Barkala, Valgas Monika Rogenbaum ja Võrus taas linnapeaks Anti Allas – kaheksa aastat Võru meeri ametit pidanud sotsiaaldemokraat.

Üleeile lõppes valimiskandidaatide registreerimiseks esitamine ning viimastel nädalatel on parteide ja nende esindajate teateid kandidaatide kohta laekunud üsna ohtralt.

Reformierakonna (RE) Kanepi piirkonna organisatsioon andis valimisjaoskonnale üle oma 32 nimest koosneva kandidaatide nimekirja. Kanepi piirkonna esinumber on ametis olev vallavanem Piret Rammul.

„Viimase nelja aastaga on ühinenud Kanepi valda palju edasi arendatud, valminud on innovaatiline jäätmejaamade võrgustik, hulgaliselt kruusateid ja tänavaid on viidud mustkatte alla, renoveeritud on Kanepi gümnaasiumi hoone ja tehtud on palju-palju muud,“ teatas Rammul, kelle sõnul on ka järgnevateks aastateks tehtud palju tulevikuplaane.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esinumber ja vallavanemakandidaat Otepääl on Eesti välisluure rajaja ja staažikas diplomaat Ants Frosch.

„Meie ei vaiki, kui on vaja seista vallarahva ja kohalike inimeste eest. Lähtuda tuleb eelkõige kogukonna vajadustest ning heaolust, hoolida inimestest ja kodukoha loodusest. Tuleb toetada abivajajaid. Noored pered ja lapsed vajavad senisest rohkem tähelepanu,“ ütles Otepää aedlinnas elav Ants Frosch.

Frosch on sündinud 1959. aastal Põlvas, lõpetanud Valga gümnaasiumi ja Tartu ülikooli õigusteaduskonna cum laude. Kuni riigiteenistusse suundumiseni töötas ta advokaadina Tartus. Aastatel 1991‒2019 oli Frosch kõrgem riigiametnik, Eesti välisluure rajaja ning seejärel 20 aastat diplomaatilises teenistuses. Ta on olnud Eesti suursaadik Euroopa Nõukogu juures Strasbourgis, Poolas ning korduvalt Rumeenias ja Bulgaarias.

Bussifirma tegevjuht pürib vallavanemaks
RE Räpina piirkonna juhatus kinnitas samuti eelseisvate kohalike omavalitsuste valimiste kandidaatide nimekirja. Nimekirja esinumber ning ühtlasi vallavanemakandidaat on Janno Ritsberg.

Ritsberg on pärit Räpina vallast ja kuni kõrgkoolini seal ka koolis käinud. Ta on töötanud Eesti kapitalil põhinevas rahvusvahelises reisijateveo ettevõttes Lux Express juhatuse liikme ning tegevjuhina. Ettevõtte juhina aitas ta üles ehitada tütarettevõtted Lätis, Leedus ning Poolas. Vallavanemakandidaadi Janno Ritsbergi sõnul on tähtis, et Räpina valla elanikel oleksid võrdsed võimalused eneseteostuseks ja vaba aja sisustamiseks, sõltumata nende vanusest või elukohast. Enda sõnul seisab ta muu hulgas selle eest, et Räpina ühisgümnaasiumis oleks loodud tingimused, mis seal pakutava konkurentsivõimelise haridustaseme ka pikaks ajaks tagaks.

Tõrva reformierakondlased esitasid 35 kandidaadiga valimisnimekirja, mida juhib vallavanem Maido Ruusmann. Vallavanem, kes on ühtlasi ka RE piirkonna juht, avaldas heameelt, et seekordsetele valimistele minnakse Tõrva vallas vastu kõige pikema kandidaatide nimekirjaga. „Usun, et see on ka kõige laiapõhjalisem nimekiri, kus on esindajaid erinevatest valdkondadest ja eagruppidest. Kandideerijate seas on mitmeid kõrgeid omavalitsusjuhte, ettevõtjaid, eakate eest seisjaid, kogukondade eestvedajaid, spordientusiaste, spetsialiste ja lihttöölisi üle kogu valla. Meie ühised teadmised ja kogemus peaks olema ideaalne kokteil Tõrva valla targaks käekäigu suunamiseks eesoleval valimisperioodil,” sõnas Ruusmann.

Edaspidi on tema sõnul plaanis erilist tähelepanu pöörata noorte perede elutingimuste parandamisele ja perede Tõrva valda kolimisele, selleks tarbeks tahetakse ellu kutsuda noorte perede toetusprogramm.

Lavastaja naasis juurte juurde
Vabakutseline näitleja ja lavastaja Tarmo Tagamets kandideerib kohalike omavalitsuste volikogude valimisel Isamaa nimekirjas Põlvamaal Kanepi vallas.

Otsust kandideerida põhjendab Kanepi valla Tiido külas elav Tagamets eeskätt sellega, et mitte ainult Kagu-Eestis, vaid ka mujal on inimesed jäänud paljuski oma mugavustsooni ja erinevatesse valdkondadesse kaasatakse väga vähe spetsialiste ja professionaale.

„Elasime pikalt Lääne-Virumaal, aga nüüdseks juba poolteist aastat tagasi kolisime oma noore perega, ma ise olen sündinud Antslas ja minu elukaaslane on pärit Kanepi vallast, tagasi Kagu-Eestisse. Seega ei ole nii, et oleksin siinkandis turist, vaid ma elan siin. Just sellepärast tahan Kanepi valla elanikuna omavalitsuse tulevikku vaadata ja sellesse panustada,“ rääkis Tagamets, kes soovib panustada enim kultuuri- ja haridusvaldkonnas.

„Mulle tundub, et Kanepi vallas napib noortele enesearendamise võimalusi. Igal juhul tuleb noortesse panustada, kaasata selleks inimesi, kes on oma ala asjatundjad. Veelgi parem, kui nad on Kanepist pärit inimesed, kes soovivad piirkonna noorte tegemistele kaasa aidata ja noori innustada. Kui omavalitsus toetab noori nende tegudes ja soovides, siis nad kodukanti ei unusta,“ usub Tagamets.

Reformierakonna Võru linnapeakandidaat on seekordsetel valimistel 28-aastane Anti Haugas, kes töötab hetkel maaeluministri nõunikuna. Tallinna tehnikaülikooli majandusteaduskonna lõpetanud võrulane näeb suurt potentsiaali paremas erasektori ja riigi kaasamises ning seab sihiks haldusreformi jätkamise.

„Võrumaa arengu esmane pidur on lõpetamata haldusreform. Lisaks on valdav osa Võru linna vahendeid Euroopa ning riigi tasemel sihtotstarbeliselt määratud. On äärmiselt oluline, et ka Võru linna juhtkond suudab ja saab rahastamise sihtides kaasa rääkida. Kindlasti suudan selles osas Võru linnale võimestust tuua,” rääkis ta.

Varem on Haugas tegelenud hoolekandeketis Südamekodud hooldekodude juhtimise ja arendamisega.

Lennukas unistus
EKRE esinumber ja linnapeakandidaat Võrus 2021. aasta kohalike omavalitsuste valimistel on endine keskkonnaminister, Pühajõe pruulikoja juht Rain Epler.

„Võrumaa ja Kagu-Eesti patrioodina on minu jaoks oluline, et piirkonna tähtsaim keskus Võru võtaks aktiivse rolli kogu Kagu-Eesti arengu vedurina. Võru linna tulevased juhid peavad seda liidrirolli endale selgelt teadvustama ning oma otsustes arvestama. See tähendab uut kvaliteeti Võru linna juhtimises, mida suudan omalt poolt kindlasti pakkuda,“ ütles Epler.

„Võru atraktiivsuse suurendamine noorte hulgas, head ühendused lähipiirkondade ja teiste Kagu-Eesti suuremate asulatega, bürokraatliku asjaajamise lihtsustamine ja ettevõtluse jaoks soodsa keskkonna kujundamine on vaid mõned olulised teemad, millega tuleb juba lähiajal tegeleda. Nende kõrval on mul aga üks unistus, mille elluviimise suunas kavatsen asuda tegutsema. Kagu-Eesti tuleb tuua Tallinnale lähemale ja minu arvates parim viis seda teha on regulaarlendude käivitamine Ridali ja Tallinna lennujaama vahel,” lisas Epler oma plaanide tutvustuseks.

Ridali lennuklubi juhi Einar Viini võttis Epleri unistus muhelema. Ta kinnitas, et Ridali lennuväli on sertifitseeritud ja seal saavad nii startida kui maanduda kuni seitsmetonnised lennukid. Siiski on ta üsna skeptiline.

„Kunagi lennati ka Võru-Tallinn ja Võru-Tartu. Aga kui isegi Tartu ei suuda Tallinna-ühendust pidada, siis meil pole mingit lootust,” sõnas ta LõunaLehele. „Tõenäosus on väike. Mingid taksolennud võib-olla ...”

1200-meetrist murukattega lennuvälja majandava lennuklubi juht Viin tõi paralleelina välja lennuühenduse Ruhnu saarega. Seal lükatakse talvel rada kenasti puhtaks ning pannakse vajadusel ka plastkate maha. Ruhnu on aga saar ning meil siin Kagu-Eestis ju ühendus muu maailmaga nii maanteed kui raudteed pidi. Ning inimesi lennuliiklusele kandepinna andmiseks samuti vähe – Võru ja Põlva maakonnas kokku 60 000 inimese ringis.

„No ei usu, et toimima hakkab,” leidis lennuklubi juht Epleri unistuse kohta. Ta tõtis esile ka seda, et Tallinna lennuväli on rahvusvaheline ning seal kehtivad ranged turvanõuded ja -protseduurid.

Aga mõte pole ju iseenesest paha?

„Jah, vanasti ikka lennati väikseid liine. Piirissaarel oli lennuväli, Mõisakülas, Viljandis ja igal pool,” meenutas Viin väikelennunduse kuldaegu.

 

 

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 09/09/2021 10:29:34

Lisa kommentaar