Küsitlus

Kuidas oled rahul valimistulemustega oma kodukandis?

Loodusfotograaf Koit Kõrvel: looduspildid on nagu hingepeeglid

Foto: Koit Kõrvel

Räpina mees Koit Kõrvel (25) on juba lapsepõlvest peale armastanud pildistada. Alles hiljuti hakkas Koit, kes peab end veel hobifotograafiks, sellega aga tõsisemalt tegelema ja tema eriline kirg on just drooniga tehtud loodusfotod. Juba koolipoisina tõmbas fotomaailm teda endasse, nüüd, aasta tagasi muretses Koit endale ka esimese drooni, mida kasutab imelist ja maagilist loodust ning ka linnavaateid pildistades.

„No umbes 12 aastat on fotograafia mulle küll huvi pakkunud,“ meenutab Koit. „Drooni sain tõesti alles hiljuti ja siis hakkasin rohkem droonifotosid tegema. Lapsena muidugi oli mul mingi totaalne seebikarp, millega ma pildistada sain. Esimesed pildid ehk olidki lilledest, siis veel suumimist kasutada ei saanud. Hiljem lisandusid ka päikseloojangud ja nii see tasapisi algaski.“

Koit on enda peres ainuke, kellel fotograafia südame kiiremini põksuma paneb – seega erilisi eeskujusid kodu lähedalt tal võtta pole olnud. „Ma elan Räpinas metsa lähedal ja loodust on palju, ilmselt see on ka lükke andnud,“ sõnab ta.

Pildistamine on Koidule lausa nii oluline, et hea foto saamiseks tuleb vahel kas varavalges ärgata või minna hilisõhtul kaunist hetke püüdma. „Vahel tõesti olen nii kaua väljas, kuni päike hakkab tõusma. Kui ma näen, et on ilus hetk, siis ma lähen seda pildistama, kellaaeg pole oluline. Kui on vaja minna, siis kas või kell kolm öösel,“ naerab Koit. „Linnuteed pildistades pean arvestama, millal taevas selgeks läheb, ja selleks kellaajaks panen ka äratuskella tirisema. Tulebki minna kell kolm öösel ja kell kuus hommikul võin tagasi koju jõuda.“

Kuna Koit käib ka palgatööl, siis unetundide nappus mõjub muidugi keeruliselt. Nii on ta seadnud endale reegli, et töönädala sees peab ta hiljemalt kell kaks öösel juba õndsalt voodis magamas olema.

Koidu tehtud pildid on ka USAsse jõudnud
Võiks arvata, et loodust pildistades pole võimalik raha teenida, nii see tegelikult pole. Koit müüb oma loodusfotosid ja need leiavad koha tema klientide koduseintel. „Ma olen teinud Linnuteest pilti näiteks. Ja kui inimene soovib sedasama pilti endale saada A3-suuruses, siis prindingi selle kodus välja ja panen raami. Igasugused loodusfotod on tänapäeval üpris populaarsed,“ on Koit õnnelik. Ka USAsse on Koit enda tehtud pildi saatnud, aga seda siiski mitte postiga – lihtsam on originaalfail kliendile saata, kes siis selle ise välja prindib ja raami paneb.

Koitu inspireerib looduse pildistamisel just olustiku vaheldumine. Eriti hästi tuleb see tema meelest välja siis, kui ta igapäevaselt Räpinast Tartusse sõidab. „Ma näen, kuidas sügisel lehed kollaseks lähevad ja kuidas kevadel lumi ära sulab. Ma näen looduse muutumist ja just see pakubki mulle inspiratsiooni. Ja miks mitte seda siis ka teiste inimestega jagada,“ lausub fotograaf.

Koit pildistab soovi korral ka inimesi ja käib ka üritustel pilte tegemas. „Olen pere- ja portreefotosid teinud, pulmasid pildistanud. Minult on isegi küsitud, kas ma autosid pildistan, aga seda ma tõesti pole veel teinud, ehk jõuab sinna ka tulevikus,“ arvab ta.

Droon avardab võimalusi
Nüüd, mil Koidu fotovarustusse on lisandunud droon, on võimalusi meeletult palju. „Mul on mitmeid kliente, kes on tahtnud pildistada sellistes kohtades, kuhu liikuma väga ei pääse, näiteks rabades või soodes,” märgib ta. „Siis tulebki appi droon, millega saab õhust imelisi pilte teha. Tõsi, rohkem ostetakse siiski juba valmis tehtud pilte, aga mõnikord tuleb mõni eriline soov ka.“

Koit pole enda meelest veel nii tuntuks saanud, siiski Räpina kandis tööst puudust ei tule: ta on juba käinud drooniga pulmasid pildistamas ja olnud nii-öelda toetav fotograaf põhifotograafile. „Pulma tellitakse tihti kaks fotograafi: üks on drooniga ja teine tavalise kaameraga. Nii tähtsa päeva puhul tahetakse ideaalset tulemust ja see on tõesti üks variant, kuidas seda saavutada,“ tõdeb piltnik.

Koidu suureks plussiks teiste fotograafide ees ongi just nimelt tema tahe ja võimalus kasutada drooni. Niisama hobifotograafe on tema sõnul nagu seeni pärast vihma.

Mõnikord võib ka kahjuks ette tulla, et inimestele ei meeldi droonid, sest kardetakse, et need segavad rahuga harjunud eestlaste privaatsust.

„Olen aasta ja kuus kuud drooniga pildistanud ja üks kuri juhus tõesti oli, kus ühele inimesele ei meeldinud, et mu droon tema kodu lähedal lendas,” meenutab Koit. „Minu arvates ongi niimoodi, et inimesed kas on suured droonide fännid või neile ei meeldi need üldse. Ka on asi sedasi, et inimesed pole droonidega harjunud.“

Oluline on katsetada
Koit korraldab ka fotograafiakoolitusi, kus õpetab algajatele pildistamise algtõdesid. See on küll ainult kahetunnine kursus, kus saab vaadata, kas fotograafia ikka üldse sobib inimesele, kes plaanib sellega tegeleda. „Minu koolitustel on käinud üle 20 inimese ja see ongi pigem pilguheit sellesse, kas fotograafia üldse pakub pinget või mitte. Kahe tunniga profiks ei saa, isegi algajaks mitte, aga annab ehk üliväikse arusaama, mida see fotograafia üldse endast kujutab,“ sõnab Koit. „Fotograafia on ka väga tehniline, paljud aspektid peavad olema õigesti seadistatud.“

Just katsetamine on see edu võti, mida Koit peab fotograafia puhul oluliseks. Teda häirib suhtumine, et küll kallis tehnika teeb töö ära, sest see pole niimoodi – oluline on fotograafi enda oskus erinevaid nurki ja võtteid katsetada. „Kui sa fotograafiaga sõbraks ei saa, ei aita ka kõige kallima tehnika omamine,” on ta veendunud. „Pigem loeb ikkagi enda tahe ja soov proovida.“

Koidu enda tehnika on juba nii heal tasemel, et ta saab kõike pildistada. „Iga olukorra jaoks on erinev objektiiv ja mul on kõik võimalused olemas,“ on Koit õnnelik.

Pilte ikka jagub
Koit on üldiselt alles hoidnud ikka kõik pildid, mida ta on teinud. „Praegu on arvutis umbes 10 000 eraldi töödeldud pilti – ma ju alles eelmisel aastal hakkasin fotograafiaga palju tõsisemalt tegelema,” märgib ta.

Koit tõdeb, et väga palju talle konkreetseid pildistamise erisoove ei tule, pigem ostetaksegi tema varem tehtud loodusfotosid. „Kui klient sooviks, et tahab endale näiteks pilti jäälinnust, siis see läheks talle kalliks maksma. Kuna on teada, et jäälind pesitseb just Taevaskojas, siis peaksin ma tihti sinna sõitma hakkama, et just selline pilt saada. Odav lõbu see poleks, aga kui kellelgi on kindel soov, siis loomulikult võiksin seda teha,“ naerab Koit. „Erisoove tuleb tõesti vähem, inimesed valivad pildi juba tehtud fotode seast.“

Koidu meelest ongi fotograafi trumbiks kannatlikkus, sest edusammud ei pruugi kohe saabuda.

„Kui tahetakse fotograafiaga alustada, siis tulekski varuda kannatust ja kindlasti tuleks olla väga õpihimuline. Looduspildid on nagu hingepeeglid – mõnikord juhtubki, et pildid on tumedamad, teinekord heledamad. Kõik sõltub ka konkreetselt tujust, mis meeleolus sa pildistamisel oled,“ sõnab Koit lõpetuseks.

 

 

 

Autor: JAANIKA ELIAS
Viimati muudetud: 16/09/2021 09:39:18

Lisa kommentaar