Küsitlus

Kuidas oled rahul valimistulemustega oma kodukandis?

Loodusparki ehitamine sõltub ametnike sisetundest?

Keskkonnaametnikel pole kaugeltki lihtne otsustada selle üle, kas lubada Otepää looduspargi aladele hooneid ehitada. Olukorras, kus mõni inimene saab ehitamiseks loa ja teine mitte, leiavad viimased, et amet käitub ebaõiglaselt ja keeldude põhjendused sõltuvad liialt ametimeeste suvast. Keskkonnaametnikud aga kinnitavad, et looduspargis on iga koht unikaalne ja otsused on hoolikalt tehtud.

Otepää looduspargi valitseja ja maaomanike suhetesse on konflikt juba eos sisse kirjutatud. Inimesed tahavad tulla imekauni maastiku keskele elama, püstitada elumaju ja saunu. Keskkonnaamet aga tahab, et väärtuslik keskkond kõige oma floora ja fauna, kuplite ja lisaks veel arhitektuuripärandiga säiliks võimalikult autentsel kujul.

Selles konfliktis on kord Vestmann all ja Piibeleht peal ning kord Piibeleht all ja Vestmann peal, nagu tõdeti „Pisuhännas”. Näiteks ilmus LõunaLehes 2008. aastal lugu „Otepää kinnisvaramehed sõidavad keskkonnakaitsjatest teerulliga üle”. Selles tõdesime: „Valgamaa keskkonnateenistusel on ilmselt liiga lühikesed käed, pidurdamaks inimesi ja firmasid, kes Otepää looduspargi kaitsealustele aladele hooneid püstitavad. Ka Otepää vallavolikogu, milles ohjad ettevõtlust, sh kinnisvaraarendust soosiva Reformierakonna käes, on mitmel puhul kaldunud arendajate, teiste seas ka volikogu enda liikmete poolele.”

Praegu näib olukord olevat mõnevõrra vastupidine: kinnisvaramehed leiavad, et keskkonnaamet sõidab neist teerulliga üle. Ning kuigi kõik inimesed on võrdsed, on mõned võrdsemad kui teised.

Eesti Ekspress kirjutas eelmisel nädalal, kuidas kaks aastat tagasi rajati Otepää loodusparki suurärimehe Raul Kirjaneni villa: 8,5 meetrit kõrge ja 600 ruutmeetrit suur. Nii varem kui hiljem on aga teisedki püüdnud looduspargi kiivalt kaitstud maastikule ehitada, kuid pole saanud, sest keskkonnaamet ei lubanud. „Sellal kui Kirjaneni villa kerkis, jäi üks mees suvila ehitamise loast ilma, kuna maja rikub vaadet maastikule. Teisele öeldi, et hoone on liiga suur, kolmandale, et „moonutab ajaloolist asustusstruktuuri”,” märkis leht.

Kolme kilomeetri kaugusel Kirjaneni krundist asub kohaliku mehe Olev Mati kinnistu, kuhu mees soovis mullu ehitada elamu ja abihooned: kokku 270 ruutmeetrile ja kuue meetri kõrguselt. Keskkonnaamet ei andnud selleks luba. Amet leidis, et seal peaks säilima lageala, projekt ei sobi tervikpildiga ja asuvat kõrge väärtusega pärandmaastikul.

Piirkonna keskkonnaametnik Pille Saarnits selgitas lehele muu hulgas ühe plaanitud suvila kohta, et kui selle ehituseks oleks antud luba, siis oleks seda kohe nõudnud veel viis kõrval asuvat krundiomanikku.

Kirjaneni krundi kohta öeldi, et sellele ei avane vaateid, mis oleks teistele olulised, lisaks oli seal loodusliku maastiku naabruskond juba varem rikutud – suusamäe ja suure aidaga.

Miks üks võib ja teine ei tohi? Keskkonnaamet selgitas, et nende otsused ongi väga keerulised ning ajakirjandus saab asjadest valesti aru, kipub kõike lihtsustama. Ameti spetsialistid on väga kogenud ning teevad palju ja õigeid otsuseid.

Krundiomanik: ameti keeldumisotsused ei ole põhjendatud
Olev Mati nimi on varemgi LõunaLehe Otepää loodusparki ehitamise lugudest läbi käinud, tänavu pälvis ta aga muide üle-eestilisel aasta metsamajandajate konkursil teise koha.

„Keskkonnaamet on mulle antud kinnistu puhul saatnud kaks keelduvat otsust,” täpsustas ta LõunaLehele ehitusloast ilmajäämise kohta. „Esimese keeldumise puhul lükkasin nendepoolsed argumendid ümber ja esitasin uue projekteerimistingimuste taotluse, kus muutsin ehitusala asukohta ja vähendasin hoonete ehitusalust pinda. Teisele taotlusele tuli samuti eitav otsus uute põhjendustega.”

Matt tõdes, et hetkel ootab ta vastust enda esitatud kolmandale projekteerimistingimuste taotlusele. Viimasele taotlusele lisas ta enda sõnul analüüsi, kus võrdles enda kinnistuga analoogilist juhtumit samas piirkonnas, kus keskkonnaamet on nõustunud projekteerimistingimuste väljastamisega.

„Keskkonnaameti esitatud keeldumisotsused ei ole minu arvates objektiivsed ja põhjendatud,” sõnas Olev Matt LõunaLehele.

Ta lisas, et pole märganud keskkonnaametnikel olevat ühtki kindlat reeglit ehituse keelamiseks. Matt tõi näiteks olukorra, kus ehituskeeld määratakse nelja kilomeetri kaugusele konnakotka toitumisalast – aga luba antakse 800 meetri kaugusele sellest. Keeldumistest on Mati sõnul väga raske aru saada ja ka ei vastavat ametnike põhjendused tegelikkusele.

„Eks otsused ongi keerulised ... aga nii mina kui ka teised kinnistuomanikud oleme nõus kaitsma loodusväärtusi, kui need on olemas ja põhjendatud,” sõnas ta.

Amet: iga otsus on kohapõhine
Eesti Ekspressi loost selgub muide, et tegelikult ei olegi Kirjaneni ehituslubadel siiski keskkonnaameti kooskõlastust. Teoreetiliselt võiks amet nõuda hoonete lammutamist.

Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna juhataja Kaili Viilma kinnitas LõunaLehele, et amet on andnud „tingimusliku kooskõlastuse Kirjaneni kinnistul projekteerimistingimuste väljastamisele” – aga mitte kooskõlastust ehituslubadele ja -teatistele.

Siiski – miks ühel lubatakse, teistel mitte?

„Otepää looduspargis on iga ehitusloa taotluse kohta tehtav kaalutlusotsus kohapõhine,” sõnas Viilma avalikus selgitavas vastulauses Ekspressi loole. „Looduspargi vahelduval reljeefil on looduslikud tingimused väga erinevad. Enamasti ei ole ka kahe naaberkinnistu olud ühesugused – eriti kui üks kuulub pärandmaastiku väärtuste mõttes sihtkaitsealale ja teine tavaalale. Nii võivadki ka kahte naaberkinnistut puudutavad kaalutlusotsused olla lähteandmete ehk kaitse-eeskirjas ja kaitsekorralduskavas sätestatu, ekspertidelt tellitud lisauuringute ja analüüside ning liikide ja elupaikade leiu- ja seireandmete tõttu erinevad. Iga kaalutlusotsus lähtub konkreetsete kinnistutega seotud väärtustest.”

Kaalutlusõigus tähendabki Viilma sõnul seda, et üksikjuhtumite puhul on tarvis vaagida, milline lahendus sobib konkreetsele kinnistule. Seepärast ei saa tema sõnul võrrelda erinevate kinnistute ehitusõiguste kaalutlusi samade argumentide alusel.

„Maastiku eripäradele, loodusväärtuste olemasolule, avatud ja suletud maastike osakaalule, ajaloolisele asutusmustrile ja muudele andmetele tuginedes on väga raske leida kahte sarnast kinnistut, mille puhul oleksid kaalutlusotsuste alused ühetaolised,” sõnas keskkonnaameti esindaja. „Igas kohapõhises kaalutlusotsuses selgitab keskkonnaamet igale maaomanikule kaalutlusi ja nende aluseid. Nii ei saa näiteks kavandatud hoonete suuruste põhjal otsustada, kas neid võiks loodusparki ehitada või mitte. Kõik sõltub kohast ja looduslikust olukorrast.”

Viilma selgitas, et Otepää looduspargis on igal aastal umbes 300 ehitustegevusega seotud menetlust. Nende hulgas on ka uusehitisi, mitte vaid vanade hoonete rekonstrueerimist. Hoolikalt kaalutud juhtudel on keskkonnaamet lubanud ka uute ehitiste rajamist, seades vajadusel tingimusi nende asukohale, suurusele ja välisilmele.

„Aastate jooksul on loodusparki rajatud kindlasti sadu uusehitisi, vanade talukomplekside üksikutest abihoonetest kuni uute hoonestusalade ja päikeseparkideni,” sõnas Kaili Viilma. „Seepärast ei ole õige väita, et peale Kirjaneni ei ole mitte keegi teine tohtinud Otepää looduspargis ehitada. Ka Olev Matt on saanud mitmele kinnistule ehitusõigusi.”

Ta kinnitas, et keskkonnaameti eesmärk pole looduspargis ehitustegevust takistada, vaid kaitseala väärtusi hoida.

Ametnikud ei pääsenud ärimehe krundile
Keskkonnaameti esindaja pidi lähiajal tutvuma olukorraga Raul Kirjaneni krundil. Kas seda on tehtud? Milline on ameti praegune seisukoht Kirjaneni krundi hoonestuse asjus? Kas praegustel asjaoludel on võimalus, et amet teeb Kirjanenile ettekirjutuse hoone või hoonete (osaliseks) lammutamiseks?

„9. septembril soovisid keskkonnaameti esindajad minna Kirjaneni kinnistule paikvaatlusele,” teatas Viilma. „Hoonestusala oli aga piiratud, omanikuga ei õnnestunud ühendust saada ega territooriumile pääseda. Teeme seda esimesel võimalusel, kui oleme maaomanikuga ühendust saanud. Siis osaleb paikvaatlusel ka järelevalveosakonna Valgamaa büroo esindaja.“


Milliste piirangutega peab arvestama kodanik, kes soetab Otepää loodusparki krundi ja soovib ehitada hooneid?
Vastab keskkonnaameti looduskasutuse osakonna juhataja Kaili Viilma:
„Esmalt soovitame ehitushuvilisel tutvuda kaitseala vöönditega (nt maa-ameti Looduskaitse, Natura 2000 kaardirakendusest, lülitades seal sisse vööndite kihi). Nagu juba mainitud, ei tohi ehitis kahjustada kaitseala kaitse-eesmärke – maastike väärtusi (nt ökoloogiline, esteetiline, ajalooline), kaitsealuseid liike ega elupaigatüüpe (sh veekogud, väikesed märgalad) – ja see on keskkonnaameti kaalutlemise alus.

Kaitse-eeskirja alusel:
* Ei saa ehitada kaitseala sihtkaitsevööndisse, v.a kaitseala tarbeks uute tootmisotstarbeta ehitiste püstitamisel. Seal ei saa kaitseala valitseja ka kaaluda ehitamise lubamist. Küll aga võib olemasolevaid ehitisi seal korrastada.
* Saab ehitada piiranguvööndites neid õuealale või olemasolevale hoonestusalale jäävaid ehitisi, millega ei kaasne ehitusteatise või ehitusloa esitamise kohustust (loetletud ehitusseadustikus – nt alla 20-ruutmeetrised varjualused, kuurid, kasvuhooned jne).
* Keskkonnaamet saab kaaluda ehitiste lubamist kogu Pargi piiranguvööndis ja ka Neitsijärve, Annimatsi, Mõrtsuka, Mägestiku, Neeruti-Käpa, Otepää, Pilkuse ja Vanamõisa-Restu piiranguvööndis, kuigi sinna jääval põlisel metsamaal ja poollooduslikul kooslusel (niitudel) üksnes algsetel taluõuekohtadel. Põlisele metsamaale ja niitudele ehitamise lubamist väljaspool vanu taluõuekohti keskkonnaamet seal kaaluda ei saa. Pühajärve ja Alevi piiranguvööndis võib keskkonnaamet kaaluda uute ehitiste püstitamist kinnistu õuealal, hoonestusalal või algsetel taluõuekohtadel, põllumajandusotstarbega abihoonete püstitamist kinnisasja või kaitseala tarbeks ning rajatiste (st mitte hooned) püstitamist kinnisasja või kaitseala tarbeks.

Nagu varem mainitud, lähtuvad keskkonnaameti spetsialistid ehitamise võimalikkuse üle otsustamisel igal konkreetsel juhul eraldi konkreetse koha väärtustest. Kaitseala peamisi väärtusi on Otepää kõrgustiku väga liigendatud ja meeleolukas kuppelmaastik, mis on aastasadade jooksul kujunenud inimese ja looduse koosmõjus. Maastik on väärtuslik väga mitmest aspektist: lisaks miljööväärtusele (kaunid avatud vaated) ka liikide ja elupaikade asukohana ja ajaloo, pärandväärtuste kandjana.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 16/09/2021 12:37:17

Lisa kommentaar