Küsitlus

Kas sinu peres on tänavu kooliminejaid?

Reservväelased tegid idapiiri ebaseaduslikku ületamist okkalisemaks

Foto: VPK

Täna lõppeb kaitseväe reservväelaste nädalane lisaõppekogunemine „Okas 21”, mille käigus tõmmati idapiirile ebaseadusliku ületamise tõkestamiseks kümneid kilomeetreid okkalist lõiketraati. Ettevõtmine on nii tõsine, et kagupiiril ja selle lähistel Sarust Võruni ja edasi Värskani pole lubatud droonidelgi lennata.

Läinud kolmapäeval sai 1684 reservväelast kutse ilmuda valitsuse otsusega väljakuulutatud lisaõppekogunemisele „Okas 21”. Kaitseväe juhataja ettepanekul kutsuti lisaõppekogunemisele 17. ja 27. pioneeripataljoni ja 191. ning 291. luurekompanii koosseisu arvatud reservväelased.

Esimene reservväelane oli määratud kogunemispunktis kaks tundi pärast kutse saamist.

„Mina sain sõnumi, kus oli kirjas, et tuleb viivitamatult kohale ilmuda. Viivitamatult tähendab otsekohe – tegin kiiresti korraldused,” ütles 17. pioneeripataljoni reservväelasest vanemveebel Ülle Pomerants, kes jõudis kogunemispunkti alla kahe tunniga. „Minul on kodus kaks kassi, organiseerisin nende toitmise. Töötan kiirabis, ütlesin ülemusele, et annan teada kui tagasi olen. Võtsin vajalikud asjad kaasa ning siin ma olen!“

„Hommikul tuli teavitus. Vaatasin selle läbi ja helistasin oma ülemusele, et pean minema. Lisaks palusin töökaaslast, et ta mind asendaks,“ rääkis 27. pioneeripataljoni kogunemiskohta saabunud reservväelane nooremseersant Raimond Järvsoo.

Kõiki õppusele saabujaid testiti COVID-19 viiruse suhtes, lisaks viidi testimine läbi ka õppekogunemise ajal. Formeerimise käigus tuvastatud COVID-positiivsed suunati tagasi koju. Kaitsevägi pakkus lisaõppekogunemisele saabunud reservväelastele soovi korral ka vaktsineerimisvõimalust.

Lisaõppekogunemise „Okas 21” eesmärk oli lahinguvalmiduse kontrollimine, mille käigus kontrolliti riigikaitse käsuahela toimimist valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri kuuluvate reservväelaste kogunemiseni. Lisaks harjutati koostööd politsei- ja piirivalveametiga, keda toetatakse ajutise piiritara rajamisel. Kaitsevägi kinnitas, et vahetu julgeolekuoht Eestile puudub, lisaõppekogunemine oli harjutava iseloomuga ja eelnevalt planeeritud.

Reedel jõudis lisaõppekogunemisele ka reservväelane Ühendkuningriigist, kel tuli oma argitoimetused kiiresti ümber korraldada ja lennukiga Eestisse tulla.

„Proovisin infot saada, kas on mõtet üldse tulla kui üks-kaks päeva hiljaks jään. Sain jaatava vastuse. Siis oli natukene eluadminni teha,“ ütles reedel Tapal õppusega ühinenud reservväelane nooremleitnant Steven Sepp, kes sai õppusest teada kolmapäeval rongiga tööle sõites. „Lennud siia olid päris odavad ja kaitsevägi hüvitab selle ära.“

Nooremleitnant Sepp on ka varasemalt Ühendkuningriigist reservõppekogunemisele tulnud, viimati osales ta 2019. aastal toimunud „Kevadtormil”.

Ajutise tõkke rajamiseks läks laupäeval
Laupäeval, 20. novembril algasid ajutiste piiritõkete rajamise tööd esimestel lõikudel Narvas Kuivajõe sängis ja Kagu-Eestis Meremäel ja Piusa jõe kaldal. Ehitustöid viis läbi kaitsevägi koostöös PPA ametnikega.

Ida prefektuuri operatiivstaabi juht Urmas Elmi sõnul on Ida-Virumaal on Eesti-Vene piir enamjaolt tõkestatud loodusliku veetõkkega. Seetõttu tugevdasid politseinikud ning kaitseväelased temas sõnul sealset ainsat kuiva lõiku endises Narva jõe sängis, kus risk ebaseaduslikuks piiriületuseks kõige suurem.

Lõuna prefektuuri operatiivstaabi juhi Vallo Koppeli sõnul oli politsei peamine ülesanne varahommikul juhendada kõiki piiriribale liikuvaid reservväelasi. „Andsime neile võimalikult põhjaliku ülevaate, et neil oleks kindlus ja teadmine, kuidas piiriribal paigaldada lõiketraati nii, et ei astutaks tahtlikult ega tahtmatult üle piiririba. Tõkete paigutamisega on praegu alustatud näiteks Vinski küla lähedal, aga ka Koidula kandis, mida on kasutatud nii ebaseaduslikuks piiriületuseks kui salakauba vedamiseks. Ettevalmistused ja koostöö kaitseväega on praegu sujunud ning töö piiril käib,“ sõnas Koppel nädalavahetusel.

PPA peadirektori asetäitja piirivalve alal Egert Belitševi sõnul annab lisaõppekogunemise ajal tehtav harjutus piiri kaitseks väärtusliku kogemuse. „Ainult reaalse tegutsemise kaudu saame teada, milline on kaitseväe ja PPA ühine võimekus piirile ajutisi tõkkeid püstitada ja millist logistilist tuge ja inimressurssi selleks vaja on. Praegu ei ole Eestis rändesurve suurenenud, kuid kui see peaks muutuma, siis on ajutiste tõkete kiire paigaldamine oluline komponent massilise ebaseadusliku sisserände tõkestamisel ja kogu piirikaitse operatsioonis,“ ütles Belitšev.

PPA oli kaardistanud kuni kümme lõiku, kuhu pidi reservväelaste abi ja kaitseväe antud 120 kilomeetri lõiketraadiga saama kokku rajada kuni 40 kilomeetrit tõket. Üks kaardistatud lõik on Narvas, ülejäänud Kagu-Eestis maismaapiiril. Ehitus algas kõige prioriteetsematel lõikudel, kus ebaseadusliku piiriületuse oht on kõige suurem.

Tänaseni liigub piiri lähistel teedel kaitseväe tehnika ja ka tavapärasest rohkem politseinikke ja piirivalvureid. Kuni homseni kehtivad idapiiril ka lennupiirangud, seda nii mehitatud kui ka mehitamata õhusõidukitele.

President: Eesti riigikaitse okkad on teravad
„Te olete parim näide Eesti kaitsetahtest ja kinnitus, et meie reservvägi on päriselt olemas,” ütles president Alar Karis, kohtudes Kagu-Eestis lisaõppekogunemisele saabunud reservväelastega.

President Karis tunnustas reservväelasi, lisades: „Samuti tänan teie lähedasi ja tööandjaid, kes võimaldasid kiirelt õppusele tulla. See näitab, et Eesti riigikaitse on kogu ühiskonna ühine vastutus ja igal eestimaalasel on võimalus sellesse panustada.“

President Karise sõnul võimaldab õppus reaalselt testida koostööd kaitseväe ning politsei- ja Piirivalveameti vahel. „Igas võimalikus kriisiolukorras peab meil olema kindlus, et see koostöö toimib tõrgeteta. Samuti panustab see õppus NATO ja Euroopa liidu välispiiri tugevdamisse,“ lausus riigipea.

„Tänavune õppus Okas annab meile hulgaliselt väärtuslikke kogemusi, sest kaitsevägi ning politsei- ja piirivalveamet tegelevad täna õppuse raames probleemiga, mille ees võime kunagi ka päriselt olla," ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem. „Rajatavad tõkked on kerkinud tubli kiirusega ja luurekompaniid hoiavad olukorral silma peal. On näha, et üksused annavad endast parima ning meie koostöö PPA-ga sujub.”

Kuigi tegemist on tavapärase lahinguvalmiduse kontrollimisega, on see president Karise sõnul vajalik signaal praeguses pingelises julgeolekuolukorras, mis siinset piirkonda tabas seoses Valgevene hübriidrünnakuga Poola, Leedu ja Läti piirile.

„Eesti piiril on praegu rahulik, aga me oleme valmis ka ärevamateks aegadeks, erinevateks ohuolukordadeks. Õppus on seda valmisolekut veelgi lihvinud ja koostööd täpsustanud,“ ütles president Karis. „Me näeme, et Eesti riigikaitse okkad on teravad ja see siil talveunne ei lähe.”

Ministrid: see on õpikunäide
Esmaspäeval külastasid Lõuna-Eestis idapiiri ka kaitseminister Kalle Laanet ja siseminister Kristian Jaani.

„Eesti kaitsevägi tugineb reservarmeele ning „Okas 2021” kinnitab fakti, et kaitsevägi on kiire ja võimeline kõikides olukordades reageerima. Üksteist täiendav koostöö PPA-ga võimaldab reaalselt tugevdada riigipiiri julgeolekut – täpselt see ongi õpikunäide laiapindsest riigikaitsest,“ lausus kaitseminister Kalle Laanet. Samuti tänas ta kõiki lisaõppekogunemisele tulnud reservväelasi nende panuse eest Eesti julgeolekusse.

„See õppus on oluline, et harjutada kaitseväe ja PPA koostöövõimekust olukorraks, kus peame piiril toimuvale võimalikule ebaseaduslikule tegevusele kiiresti reageerima. Veendusin täna, et õppuse korraldus on laitmatu ja äärmiselt professionaalne. Ajutiste tõkete paigaldamine sujub viperusteta, kui kohati keerulised ilmastikuolud välja arvata. Samuti on rõõm tõdeda, et kõik kutsutud üksused saavutasid lahingvalmiduse. See näitab, et Eesti on ühtne ja inimesed, kelle töö ei ole igapäevaselt piiri valvata, on valmis tulema ja andma oma panuse väga lühikese etteteatamisajaga. See ongi laiapõhjaline riigikaitse,“ ütles siseminister Kristian Jaani.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 25/11/2021 09:41:20

Lisa kommentaar