Kagunurga maarahvas panustab ikka salvkaevude ehitusse

Foto: LLi arhiiv

Kui hajaasustusega piirkonda plaanitava elamu õues kaevu ei ole, tuleb see kaevata. Kui talu õues asuv kaev jääb kuivaks, tasub puhastamise asemel mõelda uue ehitamisele. Kaks kagunurga kaevumeistrit jagavad LõunaLehe lugejatele oma mõtteid.

Anne Uppin, Kõrtsijüri talu perenaine Antsla vallast, mäletab, et pere oli tihti veeprobleemiga kimpus, sest salvkaevu vesi ei sobinud sageli juua või siis seda nappis. Talu õues on üle 80 aasta vana kaev, mille salv oli peale valmimist olnud puidust. Puitsalv asendatud millalgi 10 kuni 12 rakkega.

„Veega oli meil ligi 37 aastat probleeme, tugevate vihmade ja lume sulamise järel ei kõlvanud vesi juua, sest kaevu jooksis pinnavesi, kuid sinna oli sattunud ka palju mitmesugust prahti. Kuival ajal aga nappis vett ja pidime seda pütiga mujalt õue vedama,” rääkis ta. Perenaine lisas, et ilmselt jäi maapinnal asuva rõnga ümber savikiht panemata ja rõngaste vahed tihendamata.

Ligi 20 aastat tagasi võttis pere ise ette kaevu puhastamise lootuses, et olukord veega laheneb. „Võtsime põhjast mitu suure käru täit muda välja ja nii sai kaev sügavamaks,” lausus ta ning lisas, et kaevu põhjast tuli välja sinna aastate jooksul kukkunud kuus ämbrit. See anum oli maamajapidamistes nõukogude ajal enamasti ainus võimalus kaevust vett saada. Tänapäeval on ämbriga vee võtmine jäänud varuvariandiks.

Loomulikult tihendas pererahvas puhastamise ajal rõngaste vahesid ja tampis ümber välimiste rõngaste savi, kuid veepuudust liiga kuival ajal see ikkagi ei lahendanud. „Sauna- ja pesupäevaks ning kastmiseks tuli puhastamise järel vett mujalt juurde tuua,” sõnas Uppin.

Olukord lahenes kolm aastat tagasi, kui talupere sai hajaasustuse veeprogrammist toetust puurkaevu ehitamiseks. Kuna puurkaevu rajamisega seonduv käis veeprogrammi kaudu, tuli ka kaevu ehitaja vastava litsentsiga firmade seast leida.

„Ikka võtan vanast kaevust vett, sest selle kaevu vesi on maitselt parem,” lausus Uppin. Ta lisas, et kolm viimast aastat pole talul veega probleeme olnud.

Tänasel päeval on kaevumeistreid, kes salvkaeve teevad, piisavalt.

Mikk Tuisk: meie firma paneb laiemad rakked
Neljandat aastat tegutseb Setomaa vallas osaühing Elu Allikas. Ettevõtte juhataja Mikk Tuisk ütles, et nemad kaevavad salvkaeve käsitsi. Lõppeval aastal tegid nad üle 20 kaevu, millest enamik Tartu-, Võru- ja Põlvamaale.

Pooled tänavu tehtud kaevudest tellisid uue kodu rajajad, ülejäänud soovisid uut kaevu vana asemele. Mõnikord on vana kaevu taastamine ehk natuke soodsam, aga uue kaevu eluiga on kindlasti pikem ja veega täitumus suurem.

Elu Allika meistrite tehtud kaevud on laiemad: rakke sisediameeter on meeter, väline 20 sentimeetrit laiem. Tuisu sõnul on see ka garantii tellijatele. „Kui veetase peaks aastatega langema, saame seda tavapärase 80-sentimeetrise sisemõõduga rakkega sügavamaks kaevata,“ selgitas ta.

Käsitsi kaevatakse päevas ligi kaks, puuriga aga kuni 10 või enamgi meetrit. Sellest tulenevalt on käsitsi kaevatud kaev tellijale suurem investeering kui puuriga rajatu. „Nii puurimisel kui ka käsitsi kaevamisel on omad plussid, seetõttu plaanime tuleval aastal puurmasina osta, kuid jätkata ka käsitsi kaevamist,” ütles Tuisk, kelle sõnul on kaevumeistrite tööpõld lai.

Kaevu asukoha määravad nad kindlaks metallist vitstega. „Ma ei ole kahjuks veel kohanud meistrit, kes kunagi sügavuse määramisega eksinud ei ole, nii ka meil on ühel kaevul 20st ette tulnud, et kaev tuleb madalam või sügavam, kui esialgu prognoositud,“ sõnas ta.

Miks osa kaeve kuivab? „Kaevude veega täitumust mõjutavad lisaks ilmale ja sademetele veel paljud tegurid, näiteks võib vana ja hästi toiminud kaev kuivada, kui naabruses on tehtud ulatuslik lageraie, sest mets seob ja hoiab veetaset maapinnas, aga ka sügavad eurokraavid või uus tiik võivad kaevu kuivale jätta,“ rääkis kaevumeister.

Millal tasub kaevu puhastada? „Laias laastus viie kuni 15 aasta tagant, olenevalt pinnasest, savis olev kaev tahab umbes kümne aasta tagant puhastamist, kuid vesiliivas võib see vajadus tekkida ka viie aasta järel,” selgitas Tuisk.

Tarmo Koger: puuriga valmib kaev kiiremini
Tarmo Koger Põlvast on kaeve kaevanud juba seitse aastat. Enamik tööst on kodumaakonnas ja naabrite juures, kuid ka mujal Eestis.

Ta märkis, et uute kaevude ehitamise kõrval on teine oluline töölõik kaevude puhastamine. Hoolas omanik ikka jälgib, kas vesi kaevus on selge ja selles ei ole putukaid ega muud sodi.

„Kui kaevu kaas on tihe ja rõngaste vahed tihendatud, ei pääse kaevu midagi,” sõnas Koger. Tema sõnul on mõistlik kaevu seisukord iga nelja aasta tagant üle vaadata ja kui vaja, lasta puhastada.

Kas puhastamine aitab ka siis, kui kaevuvesi sisaldab näiteks rauda? Kui pinnas on rauarikas, ei ole kaevu puhastamisest abi, küll aga on abi juhul, kui ümber rõngaste on rauast vitsad, mis on aastatega lagunenud. „Varasemal ajal valati rõngad kohapeal, toeks rauast vitsad,” täpsustas Koger.

Milline aastaaeg on kaevu tegemiseks kõige sobivam? Koger ütles, et tema teeb kaeve aasta ringi, ka siis, kui maa on külmunud.

Lõppeval aastal on ta teinud juba ligi sada kaevu, kõige enam neist kodumaakonnas Põlvamaal. Kui ta on omanikuga kõik vajaliku kokku leppinud, sõidab kohale autokraanaga, mille küljes on lai puur. „Puuriga töötades saab kaev päeva-kahega valmis,” ütles Koger.

Kuival ajal jäävad osa perede kaevud kuivaks. Koger ütles, et üks põhjus, miks kuival ajal kaevud kuivaks jäävad, on see, et need ei ole kuigi sügavad. „Kaevud Lõuna-Eestis on keskmiselt 10 meetri sügavused, kuid üks kaev Kuutsemäel Otepääl on koguni üle 30 meetri sügav,” rääkis Koger. Ta lisas, et kõrgematel kohtadel on üldjuhul sügavam kaev.

Tema sõnul võiks kaevu keskmine sügavus jääda 10‒20 meetri vahele.

„Kuivaks jäänud kaevu kõrvale on mõttekam uus kaev ehitada, sest süvendamise ajal pannakse alla kaks 50 sentimeetri kõrgust rõngast, kuid meetri sügavamaks tegemine ei anna palju vett juurde,” põhjendas Koger. Temagi teeb uue kaevu asukoha kindlaks vitsade abil.


Merlika Niidumaa, Kanepi valla arendusnõunik:
Lõppeval aastal sai Kanepi vallas hajaasustusprogrammi toel oma veemuredele lahenduse 10 majapidamist, millest kaheksa omanikud soovisid puur- ja kaks salvkaevu. Veeprobleemi lahendamist soovis üle 30 toetusetaotleja.

Kaevuliigi eelistus sõltub taotleja vajadusest, rahalisest võimalusest ja piirkondlikust eripärast. Programmi raames esitatud taotluste hindamiseks on riigi poolt ette antud kriteeriumid. See, kas ja kes toetust saab, oleneb peamiselt hindepunktidest ning toetust jagatakse pingerea järgi.

Ei oska öelda, kui palju on vallas neid majapidamisi, mille õues kaev põuasel ajal tühjaks jääb.

 

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 25/11/2021 09:44:00