Esmaspäeval avati Tartus ülikooli kunstide osakonna õppehoones Lai 34 ülikooli auliikme, metseen Aino Järvesoo bareljeef.

Eestis teatakse väliseestlasest professorit Aino Järvesood (1910-2003) kui suurannetajat ja rahva kestvuse pärast muretsejat.

Sõja päevil Eestist läbi Saksamaa Ameerikaase lahkunud Järvesoo veetis oma viimased aastad Tartus. Tema heategevusprojektide toel on kerkinud kirik Harku järve ääres. Üliõpilaselts Liivika ja Eesti Naisüliõpilaste Selts on saanud tema toel oma majad. Eesti tuleviku pärast muretsenud Järvesoo annetas raha viljatutele peredele laste saamiseks. Neli miljonit krooni annetas Aino Järvesoo TÜ juurde tema algatusel loodud abikaasa Elmari mälestusfondi.

Ülikooli kunstide osakonna õppehoone, mille fuajee seina ehib nüüd skulptor Tõnis Paberiti loodud kõrgtehnikas bareljeef Aino Järvesoost, tänutähis suurannetajale, sai remonditud Järvesoo miljoni kroonise annetuse abil.

Kunstide osakonna õppetooli juhataja Jaan Elken meenutas, kuidas Järvesoo jõudis nende osakonnani ühe leheloo kaudu 1998.a. Järvesood erutas, miks ühiskond pillab raha ja tänavad on täis kalleid autosid, kui paljud pered ja kunstiinimesed vaevlevad kitsikuses."Ta käis meil osakonnas ja tegi märkuse, kui nägi hooletult kuivama jäänud värve," lausus Elken ja tegi tänukummarduse Järvesoole, kes on maaliosakonna heaks palju teinud.

USA Kolumbuse ülikooli emeriitprofessor, lingvist Ilse Lehiste rääkis oma kokkupuudetest pagulusse läinud Järvesoo perega.

"Järvesoo oli siiras inimene, kes oma tulevikku suunatud palaaniga taotles peredele lste kasvatamiseks igale 1000 kroonist toetust. Kahjuks tänased riigitüüri juurse olevad härrad ei näe, et lapse kasvatus nõuab palju raha. Tartumaa naisühendsute ümarlaud toetab Järvesoo algatust," lausus arhitekt Helmi Sakkov, naisühenduste aktivist.

Autor: Malle Elvet
Viimati muudetud: 07/07/2009 14:41:07