Küsitlus

Kas lastetoetusi tuleks tõsta?

Uus aasta, uued paragrahvid: milliseid seadusemuudatusi toob alanud 2022?

Foto: Pixabay

Koondame kokku olulisemaid alanud aastal jõustuvaid seadusemuudatusi rahandus-, justiits- ja sotsiaalministeeriumi haldusalas ning kohtutäiturite töövaldkonnas.

Kogumispensionide, maksukorralduse ja tulumaksuseadus
Alanud aastast saab muudatuste tulemusel valida fondipensioni ka kolmandas sambas – nii saab ka kolmanda samba fondidest mugavalt osade kaupa raha välja võtta. Inimene valib ise, kui kaua ja millise sagedusega talle kolmanda samba fondist või fondidest väljamakseid tehakse. Kui valitakse vähemalt keskmiselt elada jäänud aastate pikkune väljamaksete periood, siis sellised väljamaksed on tulumaksuvabad.

1. jaanuaril jõustusid veel kogumispensionide seaduse muudatused, mis toovad teise samba pensionieas pakutavate väljamaksete lahenduste hulka osalise ühekordse väljamakse. Kui seni sai valida eluaegse või tähtajalise pensioni või kogu raha korraga välja võtta, siis jaanuarist saab esitada avaldusi ka konkreetse summa väljavõtmiseks. Osalist ühekordset väljamakset saavad taotleda nii pensionifondis raha kogunud kui pensioni investeerimiskontot kasutavad pensioniealised isikud.

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus
Muudatused jõustuvad 2022. aasta 1. mail ja sellega pikenevad ühe aasta võrra teatud kütustele, sealhulgas diislikütusele ja maagaasile täna kehtivad langetatud aktsiisimäärad.

Tubakatoodetest tõuseb sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiis 5 protsenti. Sigarettide aktsiisimäär on 2022. aasta 1. jaanuarist 91,30 eurot 1000 sigareti kohta + 30 protsenti jaehinnast, minimaalselt makstav aktsiisisumma on 152,85 eurot 1000 sigareti kohta. Suitsetamistubaka aktsiisimäär on 101,90 eurot kilo kohta.

Taastus eriolukorra eelne maksuvõlgade intressimäär
Maksuvõlgade puhul kehtis kuni 31.12.2021 intressimäär 0,03% päevas. Uuest aastast taastus endine intress 0,06% päevas. Maksuvõlgade ajatamisel võib uuest aastast intressimäära vähendada kuni 50%. Eelmise aasta lõpuni võis vähendada kuni 100%.

Rasedus- ja sünnituspuhkus muutub emapuhkuseks
Rasedus- ja sünnituspuhkus nimetatakse 1. aprillist emapuhkuseks ning sünnitushüvitise asemel hakkab sotsiaalkindlustusamet emadele maksma ema vanemahüvitist. Vanemapuhkusest ja -hüvitisest osa on mõeldud individuaalselt emale ja osa isale ning ülejäänud osa vanemate vahel jagamiseks.

Lapsevanematel tekib võimalus kuni kaks kuud olla samal ajal kahekesi vanemapuhkusel ja saada mõlemal samal ajal vanemahüvitist.

Jõustuvad paindlikumad võimalused kombineerida osakoormusega töötamist ja puhkamist ning vanemate hoolduskoormuse jaotamist. Lapsevanem saab edaspidi vanemahüvitist välja võtta ka kalendripäevade kaupa kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Seega saab vanem näiteks lapse kõrvalt töötamist osaliselt jätkata, jagades vanemahüvitise pikema perioodi peale, või saavad mõlemad vanemad vaheldumisi lapsega kodus olla.

Lapsepuhkust antakse edaspidi mõlemale vanemale eraldi ja lapsepõhiselt, millega laheneb lapsepuhkuse päevade kasutamise probleem kärgperedes. Mõlemale vanemale tekib oma individuaalne puhkuse ja hüvitise õigus, ühe lapse kohta on kummalgi võimalik kasutada tasustatud vanemapuhkust 10 päeva kuni lapse 14-aastaseks saamise kalendriaasta lõpuni. Sellega koos tõuseb ka lapsepuhkuse tasu pooleni vanema keskmisest palgast. Üleminek uuele süsteemile toimub 1. aprillist.

Lapsendamispuhkuse ja -hüvitise saamise õiguse laieneb hoolduspere vanematele, suureneb hoolduspere vanematele makstav toetus.

Jätkub haiguspäevade varasem hüvitamine
Haiguspäevade varasem hüvitamine võimaldab inimestel juba esimeste sümptomite tekkimisel koju jääda, ilma et nad kaotaksid seetõttu oluliselt oma sissetulekutes. Kuni 2022. aasta lõpuni jätkub praegu kehtiv süsteem, mille kohaselt on esimene haiguspäev töötaja omavastutus, tööandja tasub teise kuni viienda päeva eest ja haigekassa alates kuuendast haigestumise päevast. Samasugustel tingimustel saavad haiguslehel olles hüvitist ka nakatunute lähikontaktsed.

Töötasu alammäär tõuseb 654 euroni, tunnitasu 3,86 euroni
Tegemist on töötasuga, mille töötaja peab minimaalselt saama täistööajaga töötades. Töötasu alammäära tõus on 70 eurot, see on viimase 10 aasta suurim.

Suureneb ka töövõimetoetus, aga selle täpne suurus selgub alles I kvartali lõpus, kui toimub sotsiaalmaksuga indekseerimine.

Tõusevad vanadus- ja rahvapension, samuti üksi elava pensionäri toetus
1. aprilli indekseerimisega tõuseb pension ca 38 euro võrra, mis teeb keskmise vanaduspensioni suuruseks 591 eurot. Tõuseb ka üksi elava pensioniäri toetus seniselt 115 eurolt 200 euroni. Seda makstakse oktoobris neile pensionäridele, kes elavad rahvastikuregistri andmetel üksi ja kelle igakuine kättesaadav pension on väiksem kui 1,2-kordne statistikaameti avaldatav Eesti keskmine vanaduspension, mis 2022. aastal on 669 eurot.

Riiklik perelepitus
Alates 1. septembrist hakkab sotsiaalkindlustusamet pakkuma riiklikku perelepituse teenust, mis võimaldab lahku läinud või lahku minevatel vanematel jõuda oma lapse edasise elukorralduse osas kokkuleppele. Perelepituses on võimalik kokku leppida, kuidas toimub lapse ja vanemate suhtlemine pärast lahkuminekut ning leppida kokku lapse ülalpidamises. Lisaks suunatakse edaspidi üldjuhul kõik lapsevanemad, kes esitavad kohtusse avalduse lapsega suhtlemise korra määramiseks, perelepitusse.

Miinimumelatise määr seotakse lahti alampalgast
... ja asendatakse valemiga, mis põhineb uuringutel, majandusnäitajatel ja arvestab perede erinevat majanduslikku võimekust. Eesmärk on vähendada kohtuvaidlusi ja suunata vanemaid omavaheliste kokkulepete sõlmimisele. Selleks, et aidata lahku läinud vanematel ise välja arvutada minimaalse summa, mille kohus tõenäoliselt nende pere puhul uuest aastast rakendunud süsteemi alusel välja mõistaks, on välja töötatud elatiskalkulaator, mille leiab justiitsministeeriumi kodulehelt.

Arvutatud summa puhul on tegemist ühe vanema panusega ehk kindlasti peab ka teine vanem omalt poolt panustama.

Muutused kohtute töös
Oluliseks muudatuseks on lihtsamate menetluste kasutamise võimaluste laienemine tsiviilkohtumenetluses, mis võimaldab saada kohtust lahendeid kiiremini.

Kümme aastat muutumatuna püsinud riigilõivud registriosakonda ning tsiviil- ja haldusasjades kohtusse pöördumisel tõusevad 25-150%, keskmiselt 40%. Näiteks tõusevad teatud juhtudel riigilõivud 4 eurolt 10-le, 15 eurolt 20-le ning 50-lt 70 eurole. Suuremate summade puhul näiteks 300-lt 420-le eurole. Põhiliselt puudutab see võlaõiguslikke ja muid selliseid vaidlusi. Hagita perekonnaasjade riigilõivud ei tõuse ja jätkub menetlusabi andmine vähekindlustatud inimestele.

Kohtutäiturite töö ja lapse elatis
Alanud aastast muutuvad perekonnaseaduses lapsele elatise määramise ja arvutamise sätted. Lapse igakuise elatise suuruse määramine kohtumenetluses muutub paindlikumaks, siiani elatusraha miinimummäärast või poolest töötasu alammäärast sõltuvad elatised fikseeritakse 292 eurole kuus. Kõik elatise suurusest tekkivad vaidlused lahendab kohus.

Automaatselt ei muutu midagi, st kõik varasemad kohtuotsused jäävad jõusse ja elatise muudatuste vajadusel tuleb isikul pöörduda kohtusse. Kohtutäituid nõuavad ka peale 01.01.2022 sisse elatist, mis on enne nimetatud kuupäeva kohtuotsusega välja mõistetud. Kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on lapsevanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Kuni selle aasta lõpuni tehtud kohtulahendite alusel määratud perioodilise elatise suurused külmutatakse ja edaspidi enam ei suurene.

Kuigi alates 1. jaanuarist suurenes alampalga määr, ei suurene need elatised, mis on kohtuotsusega välja mõistetud enne 01.01.2022. Perekonnaseaduse muudatused puudutavad vaid kohtumenetluses väljamõistetud lapse elatisi ning kui lapsevanemad on sõlminud notariaalse kokkuleppe lapsele elatise maksmiseks, siis sellise kokkuleppe täitmine jätkub vastavalt kokkuleppes sõnastatule.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 06/01/2022 11:02:52

Lisa kommentaar