Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Pikaajaline muuseumijuht andis rooli käest kriitikanootidega

Kadri Valner. Foto: LLi arhiiv

Üle kaheksa aasta Põlvamaal Postiteel asuvat Eesti Maanteemuuseumi juhtinud Kadri Valner lahkus aasta viimasel päeval ametist. Või kui kasutada muuseumi spetsiifilist sõnavara, siis lõpetas „vägeva sõidu” ja astus sohvri kohalt välja. Otsust kinnistas ka parasjagu kriitiline suhtumine sellesse, kuidas omanikorganisatsioon ehk vahepeal hiigelsuureks ühinenud transpordiamet Kagu-Eesti kultuuritanklat rasketel aegadel kohtles.

„Täna on minu viimane päev Eesti Maanteemuuseumis,” teatas Kadri Valner (53) 31. detsembril ühismeedias. „Kui kasutada selle muuseumi spetsiifilist sõnavara, siis on olnud päris vägev sõit. Muuseumitöötajal on privileeg harida, talletada mineviku kõrval tulevikku, rääkida lugusid, kanda emotsiooni. Eks selle kõrval või jaoks oleme ka pidevalt laienenud. Kaks püsinäitust, uue hoone ehitus, pea kahekordistunud näitusepind, need on minu jaoks olulised maamärgid kaheksa ja poole aastasest tööst. Ja ma olen uhke selle muuseumi ja oma meeskonna üle.”

Valner rõõmustas, et maanteemuuseum on ainus muuseum Eestis, kus iga päev ja järjekindlalt räägitakse, kui oluline on ohutu liiklemine teel, ja sellestki, kas ja kuidas on võimalik keskkonda säästvamalt ja hoolivamalt liigelda. Ta märkis, et maanteemuuseum on piirkonna kultuuritanklaks ja kohalike väikeettevõtjate sõnul sõltub nende edu vähemalt osaliselt muuseumi tegevusest. Hoolimata koroonast suudeti üle-eelmisel aastal vastu võtta rekordarv külastajaid ja praegu on Tallinnast enam kui 200 kilomeetri kaugusel olev muuseum Eesti viie tuntuima muuseumi seas.

„Ent selle aasta ümberkorraldused maanteemuuseumi omanikorganisatsioonis väsitasid väga ära,” tõdes Valner samas kriitilisemalt. „Ma ei pea mõistlikuks, et suurenemiste ajal töökohti väheneb nagu meil. Lihtsalt kütust tuli viimasel ajal liiga palju kulutada tühisõitudele, õieti selgitustele, milleks maanteemuuseum vajalik on. Või pigem, et ta on vajalik.”

„Seetõttu tegin otsuse ära minna,” sõnas ta. „Jaa, see otsus oli mu enda tehtud. Seetõttu on süda kerge. Veel kord, kasutades me muuseumi retoorikat – kui masin jääb seisma, ei pea alati tanklasse tormama. Mõnikord on vaja hoopis auto garaaži ajada, vahetada õli, puhastada küünlaid ja siis otsustada, kas vaja veel miskit teha.”

Omanikasutus jättis muuseumi omaette
Kadri Valner ütles LõunaLehele täpsustavalt, et on maanteemuuseumis kaheksa ja poole aastaga jõudnud omajagu ära teha, ta väsis ära ja leidis, et aitab nüüd küll. Tema ametisoleku ajal on tehtud kaks suurt püsinäitust, lisaks igal aastal mitu hooajanäitust, ja ehitatud uus masinahall. Juba siis, kui muuseumijuhi viieaastase ametiaja lõppedes oli masinahalli ehitus alanud, mõtles Valner lahkumisele, kuid otsustas siiski esialgu jääda. Teine ametiaeg kestnuks 2023. aasta septembrini, kuid muuseumijuht leidis, et järgmiste arenduste lõppu ta nagunii ei näeks ja kolmandat korda kandideerida ta samuti ei soovi. Nii otsustas ta ametist lahkuda, andmaks uuele juhile võimalusi uusi asju algatada ja ellu viia.

Oma kriitikat transpordiameti aadressil selgitas Kadri Valner viisiga, kuidas asutuse loomine käis. Mullu liideti senised maanteeamet, veeteede amet ja lennuamet transpordiametiks. Sündis 800 töökohaga suurorganisatsioon.

„Uue organisatsiooni loomisel oli vaja töökohti ka vähendada, aga paraku see vähendamine käis niimoodi, et maanteemuuseumis, kus niikuinii on vähe töötajaid, pidime ühest kohast loobuma,” tõstis ta esile.

Valner rõhutas, et kui võrrelda maanteemuuseumi teiste samalaadsetega, siis on seal töötajaid kaks korda vähem. Maanteemuuseum asub Tallinnast ja Tartust kaugel, inimene peab leidma põhjuse sinna tulla ja muuseum peab seega pidevalt arenema. Kui teistes sarnastes asutustes on eraldi muuseumiosakond ja näituseosakond, siis maanteemuuseumis on vaid üksainus teadur ja üksainus kuraator.

„Ma ei olnud nõus sellega, kuidas see töökohtade vähendamine ära tehti,” kritiseeris ta transpordiameti loomisel tehtud otsuseid. „Tegelikult oleks pidanud arutama ja nõu pidama, mitte ütlema, et teid on vähe, aga nüüd olgu teid veel vähem.”

Kadri Valner meenutas lisaks õudusega eelmist suve, kui muuseumid pidid hakkama külastajatelt küsima koroonatõendit.

„Olime sellise seisu ees, kus meie klienditeenindajaid sõimati, klienditeeninduse klaasi vastu sülitati, ropendati, keskealised mehed tulid ja näitasid keskmist sõrme,” rääkis ta. „Ma pidasin elementaarseks seda, et meie omanikorganisatsioon tunneb sisulist huvi, et kuidas te hakkama saate. Et suure organisatsiooni personaliosakond tunneb huvi ka selle vastu, kuidas muuseumitöötajad saavad hakkama sellise survega, mis oli tegelikult väga räige. Aga see huvi oli pigem formaalne. Pidime ise hakkama saama selles olukorras, ja saimegi väga hästi hakkama ... aga suure organisatsiooni valud. Muuseum, mis varem oli maanteeameti jaoks oluline üksus, nüüd haihtus või vähenes tähelepanu sellise ülimalt positiivse asutuse vastu, nagu maanteemuuseum on. See ei olnud väga meeldiv.”

Kadri Valner soovis vestluse siiski lõpetada positiivse noodiga. Ta avaldas veendumust, et konkursi käigus leitakse Eesti Maanteemuuseumile uus, värskete mõtetega juht, kes saab ja oskab vaadata ainult edasi, mitte tagasi. Sest maanteemuuseum kui Kagu-Eesti kultuuritankla on liikumist ja arenemist väärt.

Amet: Valner töötas kire ja pühendumusega
„Kadri Valneri panus muuseumi arengusse on kõikide aastate jooksul olnud hindamatu, ta on teinud seda mitte nagu tööd, vaid tõelise kire ja pühendumisega,” sõnas transpordiameti avalike suhete teenistuse juht Kaja Sepp. „Muuseumis on ka tore ja toimiv tiim ning muuseum on Eesti tuntuimate muuseumite hulgas. Transpordiameti siiras tänu ja kummardus Kadrile! Uuel juhil on nii võimalus kui väljakutse see kõik kaasa võtta ja veel edasi uuele tasemele viia. Kingad on suured, aga tugevale juhile ongi see põnev väljakutse. Ning muuseumile ja Kadri tööle on kahtlemata komplimendiks ka see, et muuseumijuhi konkursil on mitmeid väga tugevaid kandidaate.”

Sepp selgitas endise muuseumijuhi kriitikat uue organisatsiooni sünnivalude ja sellega seotud ümberkorraldustega.

„Ma täiesti mõistan muuseumi muret, et kui varem oli maanteeametil ainult üks valdkond, millega nende koosseisu kuulunud maanteemuuseum oli otseselt seotud, siis kuidas on olukord nüüd, kui uuel ametil on lisaks maanteedele veel teisigi valdkondi,” sõnas ta. „Aga kõik need valdkonnad on võrdselt olulised ning tähelepanu all. Ja muuseume on õnneks või kahjuks ainult üks, nii et kindlasti peab transpordiamet seda oluliseks ja väärikaks osaks.”

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 08/01/2022 09:54:16

Lisa kommentaar