Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Katuselt kukkunud jää- ja lumetükid võivad rängalt kurja teha

Foto: LLi arhiiv

Majakatuselt autole kukkunud jää- või lumekamakas toob keskmiselt pooleteise tuhande euro suuruse kahju – aga lume tõttu sisse varisenud katus võib minna maksma sadu tuhandeid.

Tänavusel lumerohkel talvel on tihti ette tulnud juhtumeid, kus hooldamata katustelt langev jää ja lumi vigastab maja ette pargitud autot. Ainuüksi ERGO kindlustus on sel talvel selliseid kahjusid hüvitanud 50 000 euro ulatuses.

„Lumerohke talvega käib alati kaasas oht, et majade katustelt kukub tänavale lume- ja jäätükke. Kui esimene suurem lumi ja külmakraadid on ära olnud, tuleb varem või hiljem muutus ning ilm keerab sulale. Kui selleks ajaks pole katuseid puhtaks tehtud, muutub lumi raskeks, hakkab sulama ja kukub suurema tõenäosusega üle katuseräästa tänavale. Nii tekivadki kahjud,“ selgitas ettevõtte transpordikahjude juht Raido Orulaid.

Ehkki minevikust on teada juhtumeid, kus räästast alla kukkunud jäätükk on jalakäijatele kaasa toonud traagilisi tagajärgi, pole sel talvel õnneks suuremaid vigastusi olnud. Küll aga on kannatada saanud inimeste vara, eelkõige autod, kui lume- ja jäätükid muljuvad katust, klaase, esikapotte ja tagaluuke. Kindlustusfirma on maksnud tänavu talvel sõidukiomanikele kokku 50 000 euro ulatuses hüvitisi, keskmine kahjus suurus on umbes 1500 eurot.

„Seetõttu on äärmiselt oluline, et inimesed oleksid tähelepanelikud ning kontrolliksid enne sõiduki parkimist visuaalselt, missugune on katuse olukord. Kui seal on jääpurikad või lumevall ajab üle katuse ääre, siis ei tasu sinna ohutuse mõttes oma sõidukit parkida, kuna see võib kalliks maksma minna. Tegelikult tasub pea kohale vaadata ka suvel, sest osade majade katuste olukord on nii halb, et sealt võib ka ilma lumeta katusematerjali pudeneda,“ ütles Orulaid.

Kui aga jää- või lumetükk on juba autole kukkunud ja viimasele viga teinud, tuleks enne sõiduki liigutamist olukord igal juhul fikseerida – teavitada politseid. „Selliselt olukorra fikseerimine tagab sõiduki omanikule õiguse nõuda tekkinud kahju välja hoone omanikult või ühistult. Kaskokindlustuse olemasolul saab kindlustusselts küll kahju hüvitada, aga kui juhtum ei ole fikseeritud, siis ei saa sõiduki omanik tagasi nõuda omavastutust,“ selgitas transpordikahjude juht.

Missugune on aga olukord majaomaniku ja korteriühistu vaatevinklist? „See, et katustele koguneb lumi, pole Eesti tingimustes kuidagi ootamatu või ettenägematu. Seetõttu peab majaomanik või ühistu hoolitsema selle eest, et katused oleksid puhtad. Kohtades, kus on oht, et langev lumi võib kahjustada inimesi või vara, tuleks paigaldada katusele lumetõkked või piirata inimeste ja autode liikumist,” rääkis firma varakahjude osakonna juht Erko Makienko.

Õnnetused sõltuvad katusetüübist
If Kindlustuse varakahjude grupijuhi Lauri Nõu sõnul näitab kogemus, et majade katustega seotud õnnetused sõltuvad tihti katusetüübist.

„Viilkatuste puhul on näha suuremat ohtu mööduvatele jalakäijatele – seda põhjustavad rippuvad jääpurikad ja samuti võimalus, et katuselt kukub alla suurem lumehunnik,“ täpsustas Nõu. „Majadele tekitab lumi ja jää rohkem kahjustusi juhul, kui tegu on lameda katusega ehitisega. Lamekatuste puhul on peamiseks ohukohaks see, et vee äravoolutrassis olev vesi jäätub ning pressib torustiku pooleks. Kahjuks on täna veel palju selliseid hooneid, millel pole äravoolutrassi paigutatud külmumist takistavat küttekaablit.“

Varakahjude grupijuhi sõnul saab õnneks järjest rohkem majaomanikke ja ühistuid aru, kui suurt ohtu möödakäijale kujutavad endast maja katuselt alla rippuvad jääpurikad. Sama ohtlik võib olla lumemassiiv, mis koos jääga alla kukkudes võib peale jalakäijate vigastada ka läheduses parkivaid autosid.

„Paraku juhtub ka seda, et lume raskuse all kukuvad alla vihmaveerennid. Seega on tegu vägagi tõsise olukorraga. Enamik kinnisvaraga seotud õnnetusi toimub siiski lamedatel katustel ja kergete konstruktsioonidega varikatustega ehitistel. Peamiselt tekitavad muret äravoolutrappide ummistused ja katusematerjali vigastused, mis annavad veele võimaluse majja pressida,“ selgitas Nõu.

Varikatustega ehitiste peamine probleem on puudulik projekteerimine, mis tähendab, et sellised ehitised on tihtipeale püstitatud asjatundjate abita. Selle juures pole arvestatud lume kaalu, eriti kui see peaks muutuma vesiseks ja raskeks. Varikatuste alla paigutavad ettevõtjad tihti väärtuslikku tehnikat, mida nad ei soovi hoida lageda taeva all. Kui siis katus lume raskuse all kokku vajub, võib kahjusumma vägagi suureks kujuneda.

„Suurimad lume ja jääga seotud kahjud võivad ulatuda sadadesse tuhandetesse eurodesse. Näiteks ühel aastal kukkus lume tõttu kokku Pärnu spordihoone katus, mille puhul tuli kindlustusel kahjusid hüvitada rohkem kui 300 000 euro eest. Veel sagedamini esineb aga juhtumeid, kus kahjude summa on paarikümne tuhande euro ringis. Ka inimestega juhtuvad õnnetused võivad tähendada pikka taastusravi, püsivat puuet või koguni surma. Neilgi juhtudel võivad ravikulud või hüvitised ulatuda kümnete ja sadade tuhandete eurodeni,“ ütles Nõu.

Varakahjude grupijuhi sõnul tuleb katuselt lund ja jääd eemaldada ettevaatlikult. Ennekõike tuleb silmas pidada, et sellega ei tekitataks ohtu iseendale, teistele isikutele või varale. Tihti on mõistlik palgata selleks professionaalid, kes peaksid tagama ka selle, et nad ei rikuks lund lükates katuse katet ega tekitaks seeläbi uusi probleeme juurde. Katuselt lund koristades tuleb veenduda, et kukkuv lumi ja jää ei ohustaks möödakäijaid ega läheduses parkivaid sõidukeid.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 13/01/2022 08:29:37

Lisa kommentaar