Kuldkaelaketid ja autod aresti alla – kohus karistas relvavargaid

Tartu maakohus karistas aasta lõpu eel muu hulgas varade arestimisega kurikaelte jõuku, kelle hingel olid teiste tegude seas ka relvavargused. Mehed jäid vahele, kui relvade ostjaks osutus politsei mahitatud kuriteomatkija.

Meenutame esmalt LõunaLehe aastalõpunumbris ilmunud lugu: just lehe trükkimineku aegu kõlas kohtuotsus Lõuna-Eesti meestele, kellest ühe hingel oli süüdistuse kohaselt hulk sissemurdmisi ja vargusi garaažipuldist relvadeni. Sama mees kuulus omal ajal jõuku, kes suutis pihta panna kaks sularahaautomaati.

Varem sularahaautomaatide varaste sekka kuulunud Aleksander Jerotski sattus sedakorda kohtu ette süüdistusega, et ta tegi mitme aasta jooksul kuritegeliku grupi liikmena nn musta tööd. Kõige karmimad olid süüdistused relvade varguses. Relvi tahtnuks mees rohkemgi varastada – süüdistaja teatel hoidis ta silma peal majapidamistel, kus teadaolevalt püsse-püstoleid hoiti.

„Lõuna ringkonnaprokuratuuri süüdistuse kohaselt murdis Aleksandr Jerotski 2018. aasta oktoobris Ahja alevikus sisse eramusse, kust varastas mitmeid relvi ja nende osasid, laskemoona, tööriistu ja muid esemeid. Kokku tekitas ta varguse ja lõhkumisega kahju 13 965 eurot,” vahendas prokuratuuri pressinõunik Kauri Sinkevicius.

Samuti süüdistati meest selles, et ta hoidis Ahjalt varastatud tulirelvi ebaseaduslikult enda valduses ja andis neid edasi kaassüüdistatavale Ilmar Arrole. Tema saagiks langesid süüdistaja teatel jahipüssid, aga ka kaitseliidule kuulunud automaat ning hulk laskemoona.

Relvi sihtis Jerotski ka ühest Elva valla majapidamisest, süüdistuse kohaselt andsid vastavat infot Arro ja tema poeg. Relvaseifist aga ilmus lagedale vaid 10 000 eurot. Kokku tekitas mees seal varguse ja lõhkumisega kahju 26 443 eurot. Lisaks murdis mees süüdistuse kohaselt 2019. aasta novembris Antsla linnas sisse ehitustarvete kauplusesse, kust varastas mitmesuguseid tööriistu. Veel varastas ta süüdistuse kohaselt Rõuge vallast murutraktori, Otepäält garaažiukse puldi, Võrust suruõhukompressori, Ülenurmelt murutraktori jne.

Ilmar Arrot süüdistas prokuratuur Aleksandr Jerotski poolt Ahjalt varastatud esemete omandamises ning tulirelvade, laskemoona ja lõhkeaine ebaseaduslikus käitlemises. Sama meest ja tema poega süüdistati ka Elva vallas toimunud vargusele kaasaaitamises.

Jerotski ei tunnistanud end kohtus süüdi, Ilmar Arro võttis süü omaks osaliselt.

Arro – ja sealtkaudu ilmselt ka Jerotski – jäi vahele siis, kui ta püüdis varastatud relvi müüa, ent sattus politsei mahitatud kuriteomatkijate otsa.

Tartu maakohtu esindaja Annett Kreitsmani sõnul kuulutati aasta lõpus meeste kohta välja kohtuotsuse resolutsioon. Otsus pole jõustunud ja on teada, et see kavatsetakse järgmise astme kohtus vaidlustada.

Ilmar Arro mõisteti süüdi kokku seitsme karistusseadustiku paragrahvi rikkumises: muu hulgas tulirelva ja laskemoona korduv ebaseaduslik käitlemine, tsiviilkäibes keelatud relva (automaat) ebaseaduslik käitlemine, korduv varastatud kraami omamine, vargus, kuriteole kaasaaitamine jne.

Arro kergemad karistused loeti kaetuks raskeimaga ning talle mõisteti kuritegude kogumi eest liitkaristusena neli aastat vangistust. Sellele lisati varem tingimisi määratud aasta ja üheksa kuud ning lõppkaristuseks jäi viis aastat ja üheksa kuud vangistust. Osa on mees juba eelvangistusena ära kandnud: ta on juba 2020. aasta 8. juunist vahi all.

Aleksander Jerotski mõisteti süüdi relva ja laskemoona varastamises isiku poolt, kes on varemgi varguse toime pannud. Veel mõisteti ta süüdi tsiviilkäibes keelatud tulirelva käitlemises ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine ja relvasummuti ebaseaduslikus käitlemises.

Jerotskile määrati liitkaristusena neli aastat ja kaheksa kuud vangistust. Ligi ühe aasta oli mees juba eelvangistuses olles ette ära kandnud. Ülejäänud vangistus määrati tingimisi nelja-aastase katseajaga.

Ilmar Arro poeg Ingo mõisteti süüdi korduvas sissetungiga varguses ning kuriteole kaasaaitamises. Temal tuleb selle eest maksta 1110 eurot trahvi.

Ilmar Arrol tuleb aasta jooksul ära maksta umbes 8000 eurot menetluskulusid, Jerotskil 10 500 ja Ingo Arrol 2700 eurot.

Jerotskil tuleb kolmele kannatanule maksta kinni tsiviilhagid summades 750, 710 ja 8000 eurot. Neljas tsiviilhagi umbkaudu 19 400 euro ulatuses tuleb kolmel mehel kanda solidaarselt.

Kohtuotsuse resolutsioonist selgub, et Ilmar Arrol õnnestus ebaseadusliku relvamüügiga teenida 3300 eurot – see tuleb mehel maksta riigituludesse.

Lisaks konfiskeerib riik Jerotskilt auto, millega ta kuritegusid toime pani. Tsiviilhagide tagamiseks jäetakse aresti alla temalt arestitud 1900 eurot ja kolm kuldkaelaketti. Samal põhjusel jäävad aresti alla ka Arrode autod ja raha.

 

 

 

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 13/01/2022 09:00:53