Küsitlus

Kui sageli külastad oma perearsti?

Kohaliku volikogu saadiku koondportree

Foto: Pixabay

Eelmise aasta sügisel valisime oma kohalikesse volikogudesse kokku 1717 inimest. Milline on see keskmine saadik, kellele Eesti inimeste poolt usaldati tulevaks neljaks aastaks kohaliku elu juhtimise mandaat?

Selgub, et keskmine volinik on kõrgharitud keskealine mees, kes üsna tõenäoliselt valimiste ajal oma parteilise kuuluvusega vangerdama kipub.

Kohalik elu kõrgharitute kätes
Esmalt, meie volinike hulgas on enamik kõrgharidusega inimesed, kes moodustavad 67% valitutest. Suurima kõrgharitud volinike osakaaluga on Sillamäe ja Narva, kus kõrgharidust omavad lausa 90% liikmeist, pea sama kõrget näitajat näeb ka Kohtla-Järvel ja Hiiumaal.

Seevastu põhiharidusega volinikke on üle Eesti omavalitsuste volikogudes kokku 29 ehk vaid 1,7%.

Vanus ei dikteeri
Kaks kõige nooremat volikogu liiget Lääneranna vallas ja Tartu linnas on alles jõudnud värskelt täiskasvanu ikka, olles 18-aastased. Kõige vanem, 81-aastane volinik, tegutseb Jõgeva vallas.
Vanuselist koosseisu arvestades eristub kõige nooremate liikmete poolest Kihnu vallavolikogu, kus volinike keskmiseks elueaks on 42 aastat. Vanemad volikogu liikmed töötavad Loksal ja Jõelähtmel, kus keskmiseks vanuseks tuleb 56 aastat.

Eesti kohaliku volikogu liikme keskmine vanus on üleüldiselt aga 49 eluaastat.

Sooline jaotus meeste kasuks
Valitute hulgas domineerivad üldiselt mehed naiste üle, vastava soolise jaotusega 71% ja 29%. Enim valiti naisi Lüganuse vallas, kus näitaja on meestega võrreldes küll ülekaalus, ent seda üsna napilt. Sooline tasakaal valitseb Loksa, Maardu ja Narva volikogudes, kus naised ja mehed jagunevad pooleks. Kõige vähem naisi on Setomaa vallavolikogus – 14 mehe kõrval üks naissoost liige.

Paljud volinikud tulevad erasektorist
Millist tüüpi ametikohtadel valla- ja linnavolinikud töötavad? Selgub, et kõige enam leiab volikogudest erasektori juhte. Ettevõtjaid, ettevõtete juhte ja juhatuse liikmeid on kokku 448, moodustades volinikest 26%. Nii kõlab paljudes tänastes volikogudes suures osas just ettevõtjate hääl.

Avaliku sektori spetsialiste – omavalitsuste ametnikke, õpetajaid, arste ja ka näiteks päästjaid – on 357 ehk 21%. Valitute hulgast leiab ka 73 pensionäri ning kolm volinikku, kes deklareerisid oma staatuse valimiste ajal töötuna.

Rohkem kui pooled on uuesti valitud
Kui paljude volinike tööga jäädi rahule ning neile on usaldatud kohalikul tasandil ka teine ametiaeg? Või teisipidi, kui palju tuli viimastel valimistel volikogudesse värsket verd? Võrreldes 2017. aasta kohalike valimistega osutus tagasi valituks 54% kandideerinutest. Valdade lõikes jäi tagasivalitud volinike protsent valdavalt 40 kuni 60 kanti. Kõige kõrgema tagasivalitute määraga paistab silma Jõelähtme vald, kus ametiaega jätkab lausa 82% volinikest. Väikseima protsendiga on Kihnu ja Viimsi, kus tagasi valiti 33% eelmise koosseisu liikmetest.

Erakond vs valimisliit
Ligikaudu pooled valituks osutunutest kandideerisid valimisliitude nimekirjas, teine pool kuulub mõnda erakonda.

Toila vallas pääses lisaks valimisliitudele volikokku vaid üks erakonna nimekirjas kandideerija. Kuid leidub ka omavalitsusi, kus volikokku ei pääsenud jällegi ühtegi valimisliitude esindajat. Näiteks Tallinna, Rae, Jõelähtme, Viljandi, Kanepi, Muhu, Tartus ja Võru volikogudest leiame vaid erakondade esindajad.

Märkimist väärib, et ainsa üksikkandidaadina kogu Eestis pääses kohalikku volikokku ainult üks inimene – Raasiku vallas kandideerinud naine.

Kes keda esindab?
Vaadates valitud volinike erakondlikku kuuluvust, on üle Eesti suurima hulga oma liikmeid volikogudesse sisse saanud Reformierakond (üle 200), EKRE (üle 190), Keskerakond (üle 180) ja Isamaa (130). Kõrvutades seda erakondade nimekirjade saadud üldise mandaatide arvuga, tuleb arvestada, et näiteks Keskerakonna nimekirjades osutus valituks üle 70 ning Reformierakonna, EKRE ja Isamaa nimekirjadest üle 50 sellise voliniku, kes antud parteisse ei kuulu. Samal ajal leidub kümneid erinevate erakondade liikmeid, kes osutusid valituks hoopis valimisliitude nimekirjades.

Lisaks tuntud erakondadele leiab volinike seas ka vähemtuntud parteide liikmeid. Näiteks on kuus volinikukohta Tulevikuerakonna liikmetel, kolm Rahva Ühtsuse Erakonnal ning kaks Iseseisvusparteil ja Eestimaa Rohelistel (Võrumaal Antsla vallas – toim). Samas ei pääsenud keegi neist, peale ühe roheliste liikme, volikogusse oma erakonna nime all, pidades targemaks kandideerida mõnes valimisliidus või sootuks teise erakonna nimekirjas.

Häältemangetid
Seekordsete kohalike valimiste parima tulemuse nii üldarvult kui saadud häälte osakaalult tegi Tallinnas kandideerinud linnapea Mihhail Kõlvart, kes kogus isiklikult kokku 27 663 häält ehk 58,2% kõigist Lasnamäe ringkonna häältest. Talle järgnesid Irina Orlova (35,9%) Peipsiääre vallas, Lauri Laats (29%) Tallinnas Mustamäel, Raido Liitmäe (26,3%) Muhus ning Anti Allas (24,7%) Võru linnas.

 

 

Autor: RACHEL SARAPUU, rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika osakonna praktikant, blogi.fin.ee
Viimati muudetud: 20/01/2022 08:52:21

Lisa kommentaar