Küsitlus

Kui sageli külastad oma perearsti?

Veerand sajandit Urvaste külade seltsi

Urvaste seltsimaja. Foto: Airi Hallik-Konnula

Eesti vabaks saamise, talude tagastamise ja külakooli taasasutamise laineharjal sündis 1997. aasta 18. jaanuaril Urvaste naisteklubi. Asutajateks olid põhikooli taastamise eestvedaja Evi Konnula ja kõrvalmajas asuva riigikooli kokk Silvi Pihlakas.

Viimased 14 aastat Urvaste külade seltsi nime kandnud ühingul on tulnud nihutada piire nii omatulu teenimise põhjendamisel kui ka ühiskonnaelus kaasa rääkimisel. Kindlasti on meiega keeruline, aga kindlasti ei saa keegi ütelda, et meiega oleks igav!

Esimestel aastatel korraldas naisteklubi perepäevi ja loodi ka mudilasklubi Urvalind, kus kodused emad koos oma koolieelsete lastega koos käia said. Juba siis kirjutati projekte mudilasklubi sisustuse ja mänguvahendite muretsemiseks. Samuti alustasime 1. juunil lastekaitsepäeva tähistamise traditsiooni. Silvi Pihlaka juhendamisel toimusid köögipäevad.

Kuigi koroonaaeg on kordades kahandanud nii ürituste kui neist osavõtjate arvu, ei ole kuhugi kadunud meie hea klapp käsitöömeistrite ja filmirahvaga. Pärandkultuur ja kokakunsti edendamine ongi ühed külaseltsi tähtsamad eesmärgid ja selle valdkonna inimesi on meil igapäevaselt majas tervelt neli-viis tükki. Kolm meistrit on just meie maja klassiruumides ise käsitööettevõtlusega alustanud.

Filmimeestest on koos oma teostega seltsimajja jõudnud Jaan Tootsen, Jaanis Valk, Kullar Viimne. Viimane südamlik kohtumine oli sel sügisel produtsent Erik Norkroosi ning tema filmikangelase Anu Rauaga. Juba 27. jaanuaril on taas kohtumine plaanis – siis tuleb Kullar oma värskeid dokfilme näitama.

Aeg-ajalt kogunevad seltsimajas külakapell, lapitekiring, lõõtsatund; siin saab külastada raamatukogu, käia pesu pesemas, osta kohalikku kraami, kasutada külaliskorterit.

Kultuuriedenduse kõrval oleme alati pidanud silmas seda, et seltsimajast oleks abi ka kriisiolukordades. Koroonaajal on see muutunud kohaks, kuhu tullakse paari-kolmekesi uudiseid vahetama. Äsja sai kogukondliku turvalisuse taotlusvoorust toetust projekt generaatori soetamiseks. Paari aasta eest saime tänu LEADER-projekti toele ehitada välja terve maja keskküttesüsteemi, aga mõned ruumid on jätkuvalt võimalik ka ahjudega soojaks kütta.

On hea tunda, et haldusreformi järgses omavalitsuses on varasemast rohkem vallajuhtide õlatunnet ja mõistmist, et ajame erinevatel tasanditel üht ja sama asja. Meid on kaasatud nii kultuuri- kui mingil määral ka keskkonnateemalistesse aruteludesse. Urvaste valla viimasest tegutsemisaastast kuni eelmise aasta lõpuni saime vallast püsitoetust seltsimaja ülevalpidamiseks ning ei kujuta hästi ette olukorda, kui vald peaks selle lõpetama.

2011. aastal saime pooleks õppeaastaks peavarju pakkuda remonti läinud Kuldre koolile – seda just pärast meie oma maja suuri remonditöid, mida rahastas PRIA, kuid remonditöödeks võetud laenu pidid käendama seltsi juhatuse liikmed omaenda kodusid panti pannes.

Liiga palju oleme kuulnud etteheiteid seoses külaseltsi majandustegevusega. Urvaste kamal ja kohaliku lisandiga šokolaadidel on tõesti palju austajaid ja meile meeldib kogukonnas uut väärtust luua. Aga me tunnetame üsna täpselt seda habrast piiri, kus omatulu teenib külaseltsi põhikirjalisi eesmärke, mitte ei muutu eesmärgiks omaette. Majandustegevus võimaldab meil pakkuda avalikke teenuseid ehk maksta kahele inimesele palka. Valla toetusega saame kütta maja soojaks ja teha väiksemaid remonditöid ning projektirahad aitavad katta arenguvajadusi.

25 tegutsemisaasta jooksul on Urvaste külade selts läbi erinevate projektide seltsimaja korrastamisse investeerinud Euroopa liidu vahendeid suurusjärgus 150 000 eurot. Lisaks sellele oleme taotlenud ja saanud ligi 80 000 eurot, et arendada sisulisi tegevusi, korraldada sündmusi ja elavdada kultuurielu (nt pillide ja rahvariiete soetamine, kogukonnatoodete arendamine, külakino tehnika).

Kuigi vahel on kibedast projektide kirjutamisest ja seltsimaja eluõiguse eest seismisest tõsiselt villand, siis hetkekski ei ole olnud tunnet, et see töö on asjatu või et Urvaste piirkond ei vääri ajaloolise koolimaja kordategemist.

Kavatseme hoida maja rohkem avatuna ka suviti, kuna on ilmnenud vajadus infopunkti järele nii uuselanike, suvitajate kui ka lihtsalt läbisõitjate jaoks. Seltsimaja asukoht on Tartu poolt tulijate jaoks ideaalne. Oleme seltsiga teinud mitmeid ettepanekuid valla üldplaneeringusse, et Urvaste piirkonna loodus- ja muinasväärtusi rohkem esile tõsta ja näeme seltsimaja kambal tähtsat rolli valla arengus. Lähituleviku suur unistus on saada seltsimaja aknad ja fassaadid korda 2024 kultuuripealinna aastaks.

Enne seda aga tuleb korralik tänupidu seltsi liikmetele ja headele abilistele – tuleb siis, kui nakatumisoht väiksem ja piirangud maas.

KOMMENTAAR:
Jaanus Siniväli, muusik
Olles Urvaste kandis uus elanik, on alati küsimusi, millele on vaja vastuseid või inimesi, keda vaja leida ja veel ei tunne. Selles valguses on Urvaste seltsimaja oluline kohtumispaik, kus pingevabas õhkkonnas tassi kohvi kõrvale saab vastused ja leiab uusi kontakte. Siit saab ka kvaliteetset toidukraami, millele lisaks tutvustatakse huvitavat seltsimaja ning ümbruskonna toodangut, mille leidmiseks muidu võib kuluda aastaid. Võib-olla saab ka alustav kohalik väikeettevõtja just seltsimaja toetavas keskkonnas tuule tiibadesse.

Loomulikult on töö hulk ühe koha selliselt avatuks tegemiseks väga suur, kuid ka tulemus on selgelt inspireeriv. Tegemist on piirkonna visiitkaardiga, kus möödasõitjad avastavad hetkega rohkem, kui julgevad arvata. Seejuures on potentsiaali aga veel palju rohkemaks ja peab meeles pidama, et seltsimaja ei ole veel täielikult õide puhkenud. Selline kogukonna keskus, mis koondab tegusaid ja heatahtlikke inimesi, on põhjus, miks eelistatakse maale kolides üht piirkonda teisele.

 

 

 

Autor: AIRI HALLIK-KONNULA
Viimati muudetud: 20/01/2022 09:17:22

Lisa kommentaar