Küsitlus

Kui sageli külastad oma perearsti?

Kampaania raames said kirja kümned inimestele ohtlikud ehitised

Ohtlikud ehitised. Kaart: TTJA

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) viis 2021. aasta suvel läbi kampaania „Teavita ohtlikust ehitisest“, mille tulemusena esitati ametile 215 teadet, nendest 93 puhul tuvastati potentsiaalne oht. Kagu-Eesti kolmes maakonnas on lootus pikapeale lahti saada 17 uudishimulikke uitajaid, eeskätt noori ja lapsi ohustavast ehitisest.

Eestis ringi liikuvate inimeste abiga kaardistati möödunud aasta juunist oktoobrini potentsiaalselt ohtlikud ehitised, eesmärgiga tuvastada nende omanikud ning kohustada omanikke võtma kasutusele meetmed esmase ohu likvideerimiseks. Kokku esitati teateid 15 erinevast maakonnast ning 57 erinevast kohalikust omavalitsusest.

„Kampaania kestel esitati ametile üle 200 teate, kõige rohkem hoonetest, mis pole kasutuses ning põhiliseks probleemiks oli omaniku poolt korrashoiunõuete rikkumine. Teavitatud hoonetel olid sisse varisenud katused, lagunenud fassaadid, avatud sissepääsud (uksed ja aknad). Mitmed hooned on aastakümneid olnud ja on tõenäoliselt ka edaspidi kasutuseta. Kõik ehitised, millest ametit teavitati, olid mingil määral ohukahtlusega,“ kommenteeris TTJA ehitus- ja raudteeosakonna juhataja Kati Tamtik.

12 teavituse puhul tuvastas TTJA, et tegemist on dubleerivate teavitustega ehk sama objekti kohta, millest tulenevalt on erinevate teavitatud ehitiste arv 203. Nendest 93 ehitise osas on TTJA tuvastanud, et võib esineda potentsiaalne ohuolukord, mis tuleb likvideerida.

„Eestis on märkimisväärsel arvul hooneid (enamasti nõukogude aegsest perioodist), mida nende omanikud ei kasuta ega hoolda regulaarselt või mille omanikud pole teada. Puuduliku hoolduse tõttu võivad sellised ehitised muutuda ajapikku ohtlikuks. Potentsiaalne oht tähendab, et taoliste ehitiste puhul võib esineda oht inimese elule ja/või tervisele või ehitis võib olla varisemisohtlik, kui inimene peaks sellisesse ehitisesse sattuma. Nende objektide osas viib TTJA 2022. aastal läbi paikvaatlused, võtab ühendust nende ehitiste omanikega ning vajadusel algatab järelevalvemenetlused ohuolukorra likvideerimiseks,“ lisas Tamtik.

Kui ehitis ei põhjusta TTJA hinnangul otsest ohtu (nt hoone ei ole varisemisohtlik), siis nende korrashoiu- ja nõuetele vastavuse järelevalve kuulub kohalike omavalitsuste pädevusse ja TTJA edastab nende kohta info kohalikele omavalitsustele. Kokku tuvastati selliseid ehitisi 110.

TTJA kommunikatsiooninõunik Aap Andreas Rebas edastas, et Kagu-Eestist laekus kokku 17 ohtliku ehitise teadet kaheksast omavalitsusest: Võrumaalt 8, Valgamaalt 5, Põlvamaalt 4.

Rebas tõi LõunaLehele mõned näited meie kandist laekunud näidetest, tunnistades, et nende tegelik olukord on praegu TTJA-le veel teadmata. Võru linnast anti ohtliku ehitisena üles vana haiglahoone Karja tänaval, Antsla linnast Villaliina tänaval asuv varisemisohtlik ja avatud sissepääsuga hoone. Valga linnast juhiti tähelepanu lausa neljale hoonele Vahtra tänaval. Põlva vallast Tännassilma külast laekus teade varisemisohtliku vana tanklahoone kohta.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 20/01/2022 09:43:21

Lisa kommentaar