Maalähedane laulumees, nooti ei tunne, kuid mängib pilli ja laulab nii kui üks pääsuke, tantsitades rahvast Võrust Saaremaani. Tema kolmeteist eesti tantsumuusika kogumikku on saatnud müügiedu. See mees on peomuusik Toomas Anni Põlvamaalt Vastse-Kuustest, kes tunnistati tänavuseks Kuldse Plaadi laureaadiks ja aasta meesartistiks.

„Ma ei ole kuulsuse nimel suurt midagi teinud, mõni mees ronib aknast sisse, et televisiooni saada, mulle see ei istu. Olen tagasihoidlik maapoiss," iseloomustas laureaat ennast LõnaLehele.

„Mu kadunud vanaema ütles, et inimese elus on 95 protsenti ettemääratust ja vaid viis protsenti enda osa. Usun seda, ju siis on minu tee inimesi sel moel teenida," meenutas Toomas Anni härdalt vanaema ja tema jagatud elutarkust.

„Meil on musikaalne suguselts nii ema kui isa poolt. Kõik mängisid kas kannelt, viiulit, kitarri, puhkpille või koguni mitut. Minu vanaisa laulatas ja mattis inimesi. Oma lastest laulab kaheaastane Mattias nii kui üks pääsuke, kahekümnene tütar peab viisi ja vanem poegki huvitub muusikast," loetles artist oma lähisugulaste andeid.

Parim kompliment Toomasele on hämmingus kuulajad, kes ei usu, et tema laul pidudel kõlab otse, mitte fonogrammi pealt. Saatemuusikatki mängib laulja ise, kusjuures noodi järele ei tunne ta vähimatki vajadust.

Toomase tegevushaare on Võrust saarteni, kõikjal, kus tantsumuusikat vaja. Ainult Tallinna külastab ta enda sõnul üliharva ning vabaõhulavad ei tõmba teda ka. Eesti mõistes suurlinn ajavat Vastse-Kuuste mehel ihukarvad püsti.

Hiljutine auhind Toomase sõnul tellimustes päevapealt ei kajastu, küll aga on toonud hulgaliselt õnnesoove tema muusika austajatelt. „Ma pole ka oma müüdud plaate täpselt kokku rehkendanud, suurusjärk võib tänaseks olla 30 000 - 40 000 ringis," lisas ta.

Tööpuudust laulja ei tunne, kalender on kutsetest kirju, aasta viimaseks kuukski juba märk maas. Eeloleval nädalavahetusel on värskel kuldplaadi omanikul ees muusikaõhtu Saaremaal Kapteni kõrtsis.

Toomase lauljatee algas kooliajal laulukoorist. Tõsisem muusikaharrastus sai alguse 27 aastat tagasi Tihemetsa tehnikumi päevilt, kus 15-aastane Toomas mehhanisaatoriks ja iseseisvalt basskitarristiks õppis. Aastaid töötas ta kolhoosis nii traktoristi kui loomakarja toitjana, käies oma varalahkunud isa jälgedes. Vabal ajal esines noormees tantsumuusikat harrastavates bändides ning laulja- ja bassikitarristina.

Jaanipäevaks kauamängiv

„Bändid, kus mängisin, läksid laiali ja jäin üksi. Mul oli vaja fonogramme. Meil esines tollal Põlva mees Toivo Nikopensius, temalt sain Heldur Jõgioja kontakti ja otsisin vanameistri Ilmatsalust üles," meenutas Anni kümneaastatagust sooloartisti tee algust. „Tema oli see, kes mulle ütles, et kuule, poiss, sa võiksid midagi kassetti ka laulda." Toomase esimene salvestatud lugu oli „Kawe kelder"," tollal tudengite hulgas ülipopulaarne laul.

Kuigi masinad meeldisid, pühendus Toomas 2002. aastast lauljakarjäärile.

Praegu 43-aastane Toomas Anni on naiste lemmik. „ Ma näen lava pealt väga hästi, et naise poolt kaasa veetud mees oleks pigem Meie Mehe kontserdil. Eesti mees teeb oma kaks kohustuslikku tantsu ja kaob siis võsa alla, õllepudel või viinapits ees,» on muusik väitnud Naistelehele, kes mullu augustis temaga esimese intervjuu tegi.

Tänaseks on Annilt ilmunud 13 kogumikku, esimene kauamängiv valmib jaanipäevaks. Uuel plaadil kõlavad ka kaks autori enda muusikapala ning kolmele loole on Anni ise sõnad kirjutanud. „Sellele olen sisse toonud läti muusika, idee veidi suunda muuta tuli Gunnar Loholt, kellega koostööd teeme. Väga palju omaseks saanud stiilist kõrvale ei astu, liiga palju muutes võib kõik kaotada," peab muusik mõistlikuks piiri pidada.

Anni repertuaar on mitmekesine, mõeldud enim keskealisele publikule, kes naudib eestikeelset meloodilist tantsumuusikat. Plaatidel kõlavad Euroopa, eelkõige saksa šlaagrid ning muusika, mida ta ise nimetab „kõrtsi reps". Selle hulgas on ka sellised surematud lood nagu „ Alice", „Petlik õnn", „Valged roosid"…

Vajutab õigele nupule

„Tere ikka ütleme, isiklikud tuttavad me pole. Toomas Anni hakkas tegema õiget asja, kirjutama saksa šlaagritele eestikeelseid tekste. Keskealisele ja vanemale publikule meeldib, noored nii väga ehk ei hooli," rääkis muusikamüüja ja Raadio Marta juht Meelis Käo.

Käo sõnul oskab ta vajutada õigele nupule ja lauluhääl on hea. Kui mõned aastad tagasi müük vähenes, siis jõuluajal ilmunud plaat „Nii kui üks pääsuke" viis müügi taas üles. Mõned lausa kollektsioneerivat Anni plaate, ei piirdu ühega, vaid ostavad kõik, mis ilmunud, ikka mitu tükki korraga.

„Raadio Marta sünnipäevakontserdis tellivad õnnitlejad hällilapse tervitamiseks Toomas Anni lugusid iga päev," lisas raadio reklaamijuht Jaak Madismäe.

 

Muusik Heldur Jõgioja: Toomas on mees rahva hulgast

Heldur Jõgioja on aastakümneid olnud rahvaliku muusika tegija. Toomas Annile on ta kirjutanud rohkem kui 150 laulu sõnad. Jõgioja hinnangul on Toomas tänases Eestis vaieldamatult parim hingemineva sõnumi edastaja.

„Rahva valik on alati kõrgete asjatundjate omast erinenud, sest see on aus ja omakasupüüdmatu, ei aita siin sugulus, parteilisus ega suur raha. Südamest tulev sõnum jõuab südameni, ütles juba Lydia Koidula.

See on hoopis teistmoodi kuulsus, millel ongi maatoidu maitse. Kui vana mees tuleb ja ütleb, et „attäh, poesi, hää oll' kullõlda", siis on see hääl rahva, mitte õhukese koorekihi hulgast Pisa tornist, kus mõõdupuuks vaid raha.

Praegu rõhutatakse kõikjal meedias, et Toomas on maapoiss. Ega see pealinnas hästi pähe mahu, et linnapoisid, keda on suure raha eest reklaamitud, on vähem populaarsed, kui muusikahariduseta endine traktorist Vastse-Kuustest. Müüginumbrid on aga ümberlükkamatud, statistika halastamatu. Anni plaate on ostetud erilise reklaamita. Toomas on mees rahva hulgast, maalähedane laulik ja seepärast ongi tuhanded eestlased ta omaks võtnud.

Toomas Anni repertuaari on Eestis ilmselt pudrusööjate soovunelmana süldiks nimetatud. Kriitikud, kokanduse asjatundjad, on ka suhkrut, roosamannat, siirupit ja muid toiduaineid maininud, mis meenutab ilmselt mulda maitsnud inimeste määrangut magusate maatükkide kohta. Kusjuures on huvitav märkida, et Tallinna kutid laulavad samu laule ja siis see pole sült.

Olen Toomasele tänulik, et ta minu rolli on meedias esile tõstnud, kuid see pole nii suur. Laulja oli ammu olemas ja ootas lihtsalt oma tähetundi. Minu poolt oli vaid usk ja teadmine, et Toomas on erinevalt paljudest üleskiidetud häälitsejatest tõesti LAULJA. Mina olin mingi aja abiks, kuid Toomas oleks tähe staatuseni jõudnud ka mõne teise tegija abiga. Ta on oma edu saavutanud tänu talendile, looja antud häälele ja suurele töökusele.

Toomas Annit on ajakirjanduses nimetatud hõbehäälseks lauljaks. Minu arvates on Toomasel pigem sametine, erakordselt südamlik hääl ja lihtne esinemismaneer."

LL

Autor: KÜLLI PIIRISILD
Viimati muudetud: 07/07/2009 14:41:08