Küttepuud on tänavuses hinnarallis vaat et esikümnes, kuna ruumimeetri toore halupuu hind küündib kohati 60 euroni ja isegi ületab selle. Kuiva halupuu ruum on veel kallim, kuid seda pakuvad praegu juba vähesed. Hinnatõusu peamiste põhjustena nimetatakse toorme nappust ja kütuse hinna tõusu.

Osa küttepuude ostjatest sai hinnatõusust aimu juba mullu detsembris, kui senini neile lubatud ajaks puud hoovile toonud mehed põiklesid konkreetsest informatsioonist kõrvale. Küll ei leidnud nad märkmikku, olid teel teise linna, sõitsid just lapsega arstile jne. Lõpuks ei vastanud enam telefonile.

„Puude tegijatel kas polnud piisavalt informatsiooni aasta lõpul sellest, kui palju neile toorme hind kerkib, või ootasid nad lõigatud-lõhutud puude müümiseks endale sobivat hinda,” oletas põlvamaalane Kalle, üks senise puudega varustaja suhtumises pettunu. Tal kulub aastas maja kütmiseks, sõltuvalt ilmadest, kokku vähemalt 10 ruumi. Ahju 50- ja pliidi alla 30-sentimeetrised puud.

„Tänavu pidin küttepuude koorma eest veidi rohkem kui ühe kuu pensioni ära andma,” sõnas Kalle. Rahata jäämisest päästis mehe abikaasa pension, mille eest osteti toitu ja tasuti elektriarve. „Kõik üksi elavad pensionärid ei saa korraga suuremat puukoormat tellidagi,” tõdes ta.

LõunaLeht helistas nelja kuulutaja telefoninumbrile, kolm oma väljaande kuulutuseküljelt, üks üleriigilises kuulutustelehes. Kaks neist ei võtnud kõnet vastu.

Vastanud tunnistasid, et pensionäridel on raske, sest ruumimeetri hind on väikese pensioni saajale kõrgeks läinud. Praegu läheneb mõnel pakkujal ruumimeetri toore puu hind juba 60 eurole või ületab selle. Hind sõltub ka puu pikkusest: mida lühem, seda kallim, sest tööd on rohkem.

Rõuge vallas toorest segalehtpuud müüv mees, nimetagem teda Heikiks, soovib 30 sentimeetri pikkuste puude ruumist saada 62 eurot, 40 cm pikkuste ruumist veidi vähem, 59 eurot.

Heiki on seitse aastat küttepuid teinud ja müünud. Mullu küsis ta kuiva puu eest olenevalt pikkusest 45‒47 eurot ruumimeetrist, tänavu ulatub hind 70 euroni. „Kuiva ruumile, olenemata pikkusest, lisandub kaheksa eurot,” ütles Heiki. Paraku ei ole tal enam kuivi küttepuid pakkudagi.

Sama seis kuivade puudega on ka teisel Võrumaal puude tegijal-müüjal, nimetagem teda Matiks. Ta soovib 40 cm pikkuste toorete puude ruumist saada 62, 10 sentimeetrit lühema lepapuu ruumist 64 eurot.

Mati sõnul on hind võrreldes 10 aasta taguse ajaga, kui ta küttepuude tegemist-müümist alustas, mitu korda kallinenud. „Küttepuude hind võib ostjatele veelgi kerkida, kui tegijatel varutud toore lõppenud,” sõnas ta.

Kiire hinnatõusu taga toorme hinna tõus
Nii Mati kui ka Heiki märkisid, et suurimad hinna kergitajad on graanulitehased, kus makstakse tihumeetri eest järjest kõrgemat hinda. Mati sõnul makstud mullu tihumeetri kase eest ligi 30 eurot, tänavu juba pea poole rohkem. Heiki teada saavad müüjad graanulitehasest segapuu tihumeetrist 46 eurot, kasepalgi eest veelgi rohkem.

Ühes üleriigilise väljaande leheloos on kirjas, et RMK (riigimetsa majandamise keskus) küsib kolmemeetrise puu tihumeetri eest juba ligi 53 eurot.

„RMK korraldab hankeid ja puitu müüakse seal kokku lepitud alustel,” ütles Risto Sepp, RMK Valgamaa metskonna ülem, kelle sõnul metskonnad hangetega ei tegele. Sepa sõnul on küttepuude hinna tõusu taga kaks peamist põhjust: puidu puudus ja kütuse hinna tõus.

Võrumaa metsaühistu tegevjuht Erki Sok, kes tänu sellele, et tal on oma mets, kust ise küttepuud teeb, ei ole neid kunagi ostnud. Ta tunnistas samuti, et küttepuude hinna tõusu taga on toorme hinna tõus. „Tundub, et tooret ei tule nii palju, kui vajatakse.”

Sok märkis, et mida suurem huvi ettevõtetel on toorme vastu, seda enam toorme nappuse ajal selle hind ka kerkib. Peamistele hinnatõusu põhjustele lisandub veel töötajate palga tõus, elektrihinna tõus, töövahendite (nagu saed jt) tagavaraosade hinna tõus.

„Kes müüvad küttepuud tuttavatele ja nende tuttavatele, saavad hinnaga mängida, kuid firmad peavad kõik maksud maksma ja nemad ruumimeetri müügihinnaga mängida ei saa,” ütles endine metsamees Sander.

Kuiv küttepuu on veelgi kallim
Mõni aeg tagasi pakkus üks kena inimene näoraamatu seinal müüa kuiva küttepuud 70 eurot ruumimeeter. Seda hinda pidas osa lugenutest küsija poolt liialeminekuks. Kuid korralikult pakitud kuivad puud maksavad viisakas firmas rohkemgi.

Osaühing Almar Puit tegutseb Mikitamäel. Firmal on koduleht, kust saab teada, et neilt saab osta kütte- ja kaminapuud. Kaminapuud ainult kuivana. „Kaminapuud on meil 30 ja 25 sentimeetri pikkused ja need pakime 40 liitrit mahutavatesse võrkkottidesse,” rääkis firma juht Margus Alver.

25 kotitäit 30 sentimeetri pikkusi puid teeb kokku ühe ruumimeetri. Koos käibemaksuga tuleb ruumimeeter pea 90 eurot. Toorete 30-sentimeetriste ruumimeeter on 58 ja 40ste oma 55 eurot. Mõlemale lisandub 20% käibemaksu.

Osa küttepuude soovijatest sõidab Mikitamäele kaubale järele, kuid firma toob kokkuleppimise järel puud ka tellijale koju.

Alver ütles, et väike hinnatõus on kogu aeg olnud, kuid võrreldes kahe aasta taguse ajaga on tänavune märkimisväärne. Ta nimetas samu põhjusi, mis teisedki küsitletud: „Tõusnud on toorme, kütuse, elektri, masinate varuosade hinnad, samuti palgad.” Oma mõju hinnatõusele on sellelgi, et Venemaalt ja Valgevenest puitu osta enam ei saa.

Küttepuude hinna tõusu saab ka suures plaanis vaadata, nagu seda teeb Risto Sepp. „Elame ebanormaalsel ajal, kus puude kõrge hind on pisidetail.”

Raha paraku paljudele kagunurga inimestele pisidetail ei ole, sellepärast tasub seda mõistlikkuse piires küsida ja välja anda.

**************************************************************************************

 

Küttepuude isetegemine – tasuta trenn kehale ja vaimule

Kui elu selleks vähegi võimalust, jaksu ja tervist annab, siis siinkirjutaja soovitab võimalust mööda küttepuid ise teha – ning oma metsa olemasolu korral ka eelnevalt varuda.

Meil käib maa rentnikuga juba aastaid pesueht naturaalmajandus. Mina ei küsi temalt maa kasutamise eest raha ja tema kärutab mulle igal varakevadel hoovile kaks traktorikoormatäit oma metsast lõigatud küttepalke. Sellised erinevat mõõtu haava- ja kasejurakad. Saen need pakkudeks, veeretan räästa alla tahenema. Mõnikord tuleb suuremad pakud veeretamise eel kiilu ja kuvaldaga väiksemaks lõhestada, sest muidu ei käi jõud üle. Suvel võtan ligi oma Hiina puulõhkumismasina, Soome kirve, teadmata päritolu raudkiilu ja fiibervarrega sepahaamri ning asun pakkudest halge tegema. Kui halud riidas, siis on ikka hea tunne küll.

Mullu õnnestus üht suurimat haavapalki pöörates-käänates-väänates (et saeplaat lõpuks üleni läbi saaks närida) raudkang pooleks murda. Ühtlasi pillasin ühe kolmemeetrise palgi töö käigus varbale. Mõtlesin, et nüüd ilmselt mõni luu puruks ja tööga aamen, aga selgus, et lihtsalt suure varba küüne põrutas siniseks. See kasvas üle poole aasta välja. Seda, et palke jupitades, hiljem kiilu, kirve ja masinaga lõhestades, halge räästa poole loopides ja hiljem riita ladudes higi ojadena üle prilliklaaside lahmab, enam justkui ei märkagi.

Need olid ise puude tegemise mõned varjupooled.

Plusspooleks on kahtlemata aga see, et füüsiline töö hoiab keha toonuses ja vaimu virge. Linnainimesed maksavad head raha, et kuskil saalis rauast kettaid üles tõsta ja uuesti alla langetada. Jõusaalist lahkudes on neil hea enesetunne, aga raudkettad on täpselt samas kohas, kus ennegi. Kui mina oma „jõusaalist” välja (sisse) astun, jääb minust maha mingisugune silmaga nähtav ja mõõdetav tulemus.

Lugesin kunagi, et kirjanik Ilmar Vananurm ei lõhu talveks pakkudest puid valmis, vaid teeb seda talvel vajadust mööda. Et nii saab kaks korda sooja: siis, kui lõhud, ja siis, kui kütad.

Siinkohal mõni väike kokkusattumus. Vananurme ajakirjanikutöötuba oli kunagi keskküttega Põlva kortermajas minu toa kohal. Ja kui mullu suvel Säpinas tema teose põhjal „Petserimaa igastust” lavastati, sattus üks mu lavastusega seotud sõber pärast esietenduse pidu minu juurde just siis, kui päevakorras oli pakkude lõhestamine. Mõõdukas pohmeluses sõber otsis üles ja sättis töökorda vana kooli lõhkumiskirve (pidas moodsat „soomlast” liiga lahjaks) ning lõi kõige jändrikumad pakud päevapeale pooleks või neljaks, kuidas vaja. Pohmelusest sai ilusti lahti. Mul oli neid väiksemaid juba lausa lust lõhkumismasina peale tõsta ja halgudeks hekseldada.

Kes teab, kaua rentnikul jaksu mulle palke kärutada. Ehk tuleb kunagi hakata ise saega oma metsas kah käima. Poisi ja noore mehena sai isa ja vanaisaga käidud ka. Aga igatahes, ka kütepuude prisket hinda arvestades kavatsen – nii kaua kui jaksu ja võimalust on – ise ahju- ja pliidisooja allika palkidest-pakkudest valmis meisterdada.

VIDRIK VÕSOBERG

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 08/04/2022 08:11:16