Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Juriidiliselt korrektne: nutitee ehitabki vallavoliniku ettevõte

Foto: Bercman Technologies

Põlva vallavolikogu opositsionääri Igor Taro ennustus läks täide: 176 000 eurot maksva nutitänava ehitab Põlvasse volikogu koalitsiooni kuuluva Kuldar Leisiga seotud Bercman Technologies.

Mullu veebruaris kajastas LõunaLeht Põlva äsjaavalikustatud nutitänava ideed loos „Opositsionäär kahtlustab vallavolinikku huvide konfliktis”.

„Maadevahetus oli alles algus ja kui keegi arvas, et see on võimuliidu eetiline madalpunkt, siis arvaku uuesti – panna eelarvesse kiirustades 90 000 eurot väga selge huvide konflikti olukorras on hoopis uus tase,” teatas võidukalt Põlva vallavolikogu sõnakaim opositsiooni esindaja Igor Taro.

Taro väitis, et volikogu liige Kuldar Leis on sattunud huvide konflikti, sest püüab 90 000 eurot maksuraha suunata iseendaga seotud ettevõtmisele. Valla aastaeelarve arutelul selgus muu hulgas, et majanduskomisjon oli nõustunud vallavalitsuse ettepanekuga lisada investeeringutesse ka projekt „Tark tänav” (Põlva linna Kesk ja Jaama tänav).

Igor Taro märkis, et Delfi andmetel on AS Bercman Technologies (BT) idufirma, mis on loonud kogu maailmas ainulaadse nutika ülekäiguraja tehnoloogia. Ettevõtte nõukogusse kuulub Kuldar Leis, kes on ka Põlva vallavolikogu liige. Firma müügijuht on Kuldar Leisi poeg Hans Leis. Taro öelnud Kuldar Leisile nende faktide toel otse, et ettevõtlust ja nutikaid lahendusi võib ja peab loomulikult toetama, kuid tehku ta seda ettevõtte esindajana, mitte avaliku raha jagajana volikogu liikme rollis. Taro oli veendumusel, et Põlva targa tänava rajaja saab Eesti tingimustes olla ainult Bercman, kellele sisuliselt kuulub selles vallas monopol.

„Laimamine ja valetamine volikogus ning sotsiaalmeedias on pahatahtlik,” teatas Kuldar Leis ise. „... Eelarvesse investeeringute lisamine ei saa tekitada mitte ühelegi volikogu liikmele huvide konflikti, sest selge võiks olla, et kui vallal on eelarves raha millegi hankimiseks, investeerimiseks või ehitamiseks, siis peab tegema riigihanke. Riigihanke reeglid on kõigi pakkujate jaoks Eestis väga hästi paigas ja ma loodan, et kui vald saab EASilt toetuse innovatsioonihanke läbiviimiseks, saab Põlva olla Eestis liiklusohutuse kohapeal teerajaja.”

Läks, nagu ennustati
Põlva rajab aasta lõpuks 14 nutikast ülekäigurajast ja kuuest autode keskmise kiiruse mõõtmise katseseadmest koosneva Eesti esimese nutitee. Projekti maksumus on 176 000 eurot ning vallavalitsuse korraldatud hanke võitis liiklusohutusseadmete arendaja Bercman Technologies koostöös Krakuliga, teatas ettevõte läinud nädalal.

Põlva vallavanema Martti Rõigase sõnul vajab liiklusohutuse poole pealt Põlvas tähelepanu linna tuiksooneks olev suurima liiklussagedusega tee. Kesk ja Jaama tänavast koosneval lõigul on 14 ülekäigurada ja seda läbib ööpäevas umbes 5000 sõidukit. „Kehtib reegel, et igasugune ennetav tegevus on parem kui õnnetus ja siinkohal soovime viia liiklusohutuse Põlva peamisel tänaval uuele tasemele, kus lisaks nutikatele ülekäiguradadele mõõdetaks Eestis esimest korda ka sõidukite keskmist kiirust,” selgitas ta.

Bercmani juhi Mart Suurkase sõnul on Eesti esimese nutitee eesmärk suurendada liiklusohututust, mõjutada autojuhtide liikluskäitumist ja vähendada kiiruse ületamist. „Nutitee reguleerimata ülekäigurajad annavad liiklejatele valgussignaali abil märku lähenevast ohust. Lisaks on nutitee osaks numbrituvastusega kaamerad, mis mõõdavad autode keskmist kiirust. Nutitee alguses ja lõpus on 4G ühendusega muutuva teabega märgid, mis annavad autojuhtidele teada ta keskmise kiiruse ning vastavalt tulemusele kiidab või laidab märguandega,” kirjeldas Suurkask.

Suurkasel on hea meel, et Põlva on otsustanud olla nutikate liikluslahenduste valdkonnas teenäitaja. „Tunnustan Põlva vallavalitsuse uuendusmeelsust ja hoolivust liiklusohutuse suhtes. Usun, et Põlvast saab hea eeskuju teistele Eesti ja ka teiste riikide linnadele, kuidas rahustada liiklust ja mõjutada nutikalt liiklejaid kiirust vähendama,” avaldas Suurkask lootust.

„Kõik läks täpselt nii, nagu ennustasin: tark tänav -> nutitee -> ülekäigurajad -> Bercman -> lõplikud kasusaajad Kuldar Leis ja Leander Konks (läbi enda firma üks aktsionäre – toim),” tõdes Igor Taro pärast Bercmani hiljutist teadet.


Nutitee rajamise juriidilist ja eetilist poolt kommenteerib Kuldar Leis:

Kõigepealt juriidikast. Selles osas on kõik väga lihtne, sest ühegi õigusakti vastu pole eksitud. Nii justiitsministeerium kui ka Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Carina Paju on avalikult kinnitanud, et omavalitsuse eelarve koostamine ja kinnitamine on üldakt ehk sel juhul huvide konflikti olla ei saa.

Ehk, et liikudes omavalitsuse tasemelt riigikogu tasemele, siis ei tohiks ükski riigikogu liige hääletada riigieelarve vastuvõtmise poolt, kui tal on mistahes ka kaudseid majanduslikke huvisid, mis on seotud riigieelarveliste vahenditega. See tähendab, et ka näiteks riigikogu liikmetest näitlejad ei tohiks riigieelarve osas kaasa rääkida, kui nad mängivad näiteks mõnes rahvusringhäälingu teleseriaalis. Riigikogu tasandil saab opositsioon suurepäraselt aru, et see oleks absurd. Paistab, et kohalikult tasandil jõuab see teadmine kohale visamalt.

Nagu Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht on selgitanud, on oluline see, et volikogu liige ei osaleks üksikotsuste tegemisel ja mõjutamisel. Toimingupiirangu rikkumiseks saab lugeda olukorda, kus ametiisik osaleb hankekomisjoni töös, ja seda ma teinud ei ole.

Põlva nutitee rajamise otsustas koalitsioon ühiselt. Intriigi saab siin kahtlustada ainult opositsioon, kellel ei ole ilmselt muud, sisulisemat ideed kohaliku elu edendamiseks.

Nüüd eetikast.

Me saame kõik aru, et opositsiooni töö on koalitsiooni tööd kritiseerida, kuid tegelikult ei tähenda see automaatset kõige kritiseerimist kritiseerimise enese pärast. Minu jaoks on selgelt eetika küsimus siin hoopis selles, kui eetiline on töötada liiklusohutuse suurendamise vastu. Otsida liiklusohutuse suurendamises korruptsiooni viitab pigem sellele, et tahetakse lihtsalt ära panna või lihtsalt vilistatakse liiklusohutuse suurendamisele ning inimeste elude ja tervise säästmisele.

Ideid kohaliku elu arendamiseks, esmakordse innovatsiooni teostamiseks Eestis, sealhulgas liiklusohutuse parandamiseks võib pakkuda välja iga kodanik, sealhulgas vallavolikogu liige. Selles pole midagi korruptiivset ega ebaeetilist, vastupidi, Põlva-taolised väikelinnad peaksidki innovatsiooni ja investeeringuid endale meelitama. See, kas need ideed jõuavad ka hangeteni ja täideviimiseni, on juba iseasi ja antud juhul vallavalitsuse ja riigihanke küsimus. Hankel oleks võinud osaleda mitmed ettevõtted, nii eraldiseisvalt kui ühispakkumise kaudu. See jutt, et nutikaid liikluslahendusi oskab maailmas teha ainult üks firma, ei vasta lihtsalt tõele.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 07/04/2022 10:17:04

Lisa kommentaar