Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Teismelisena DJ-ks saanud Enn-Erik Tasso: minu suurimad saavutused diskorina on alles ees!

Enn-Erik Tasso. Foto: Kristin Kaur

Enn-Erik Tasso (23) on Põlvast pärit diskor, kes on plaate keerutanud juba üle kaheksa aasta. Teismelisena alguse saanud kirg DJ-ameti vastu kestab siiani ja noormees loodab, et tulevikus on see ehk tema põhitöö. Praegu õpib Enn-Erik automehaanikuks ja ta silmad lähevad särama ka siis, kui ta räägib infotehnoloogiast.

Enn-Erikule pakkus DJ-ks olemine huvi juba varajases nooruses ja ka esimesed sammud tulevikuks said siis tehtud. Kõigest 15-aastane noormees sai esimest korda plaate mängida ema töökaaslase sünnipäeval ja väiksel Põlvamaal hakkas Enn-Eriku huvi kohta sõna kiiresti edasi levima.

„Mul ei olnud siis veel mitte mingisugust kogemust. Olin endale alla laadinud kõik suuremad raadiohitid nii Eestist kui mujalt. Ja esimene pidu oligi puhas katsetamine. Tundus, et mul läks päris hästi,“ meenutab Enn-Erik oma diskorikarjääri algust.

Edasi läks nii, et kooli kõrvalt käis Enn-Erik mitmesugustel pereüritustel muusikat mängimas ja hiljem tulid juba ööklubid ka. Enn-Erik lükkab kohe ümber selle müüdi, et DJ saab lihtsalt ette valmistamata peole minna ja kohe muusika käima lükata. Enne iga üritust tuleb kindlasti uurida tausta, millise seltskonnaga on tegemist ja mida peorahvas üldse kuulata võiks.

„Tuleb uurida, mis vanusegrupiga on tegemist ja mis muusikažanr võiks pidulistele meeldida. Kui ma selle informatsiooni olen kätte saanud, siis on kõvasti lihtsam DJ olla,“ selgitab Enn-Erik.

Erapidude puhul on eelnev uurimistöö kergem, ööklubide jaoks tuleb lihtsalt teada, mis on peoteema, ja kui on ka hiljem esineja planeeritud, siis mis vanuses inimesed võiksid muusikat nautima tulla. Ette ei saa muidugi kõike näha, üllatusi jagub ikka, aga mingil määral tuleb eeltööd teha alati.

Esimene ööklubipidu näitas suuna kätte
Enn-Eriku esimene kogemus öisel ajal DJ-na muusikat mängida oli aastal 2015, mil ta tegi Mammaste ööklubis Life oma debüüdi. Just sealt sai Enn-Erik ööklubide maigu kätte ja ta teadis, et tahaks seda võimsat tunnet veel kogeda. Sellelt ürituselt tuli esimene teadmine, millised need peod välja näevad, ja sealt sai juba ka aimu n-ö rahvaloendamise kohta, meenutab noor diskor.

Ka peomaailmas on levinud rahvaloenduse väljend, see tähendab piltlikult öeldes tajumist, milline publik on peole kogunenud. Just ümbruse jälgimise kaudu tekibki arusaam, millist muusikat siis kõige enam mängida. „DJ-ameti puhul on hästi oluline oskus see, kui sa suudad jälgimise abil kindlaks teha, millise vanuserühma inimesi on klubisse tulnud. Siis on ka lihtsam valikuid teha, millisele muusikale tuleks kõige enam tähelepanu pöörata,“ selgitab Enn-Erik.

Kui on nii nooremat kui ka vanemat generatsiooni, tuleb lugude osas valida kuldne kesktee, mis kõige enam sobida võiks. Eraüritustega on olukord muidugi lihtsam, sest näiteks sünnipäevade puhul uurib Enn-Erik just sünnipäevalapselt endalt, milline muusika tal silmad kõige enam särama paneks.

Enn-Erik tunnistab, et ööklubides tuleb vahel ikka ette seda, et keegi tellib soovilaulu, aga juhtub siis selle ettemängimise hetkel just kuskil mujal olema. Ja ka siis tuleb leida tasakaal – kindlasti ei saa kaks korda järjest sama lugu mängida, aga võimaluse korral üritab noor DJ siiski näiteks tunni aja pärast kas või väikese osa loost uuesti käima panna. Et kõik inimesed saaksid ikkagi pidu nautida!

Suured saavutused on alles ees
23-aastane Enn-Erik on veendunud, et tema suuremad saavutused DJ-na on alles ees. Ühes on ta kindel: ta tahab kindlasti oma tuleviku siduda plaatide keerutamisega ja seda juba ehk täiskohaga tööna. Ka on agar noormees astunud esimesi samme selles suunas, et muusikat produtseerida.

„Ma ei tee enda hitte, vaid ma teen huvitavat mash-up-muusikat. Mash-up tähendab seda, et kaks erinevat lugu on kokku pandud. Praegu on lugude miksimine populaarne, sest ka vanematest hittidest tehakse 2022. aasta remix’id. Vana muusika tuuakse niimoodi uuesti inimeste kõrvu ja see on äge,“ sõnab Enn-Erik rõõmsalt.

Enn-Erik on osav planeerija, sest oma aja võtab ka õppimine. Nimelt õpib noor DJ praegu Tartu rakenduslikus kolledžis automehaanikuks. Kuna DJ-amet pole Enn-Erikul veel täiskohaga töö, tuleb ka variant B käiku lasta. Samuti on oma osa mänginud koroonapandeemia, mis on DJ-töö hoopis keerulisemaks teinud, sest enamik üritusi on ju ära jäänud. Enne pandeemiat oli Enn-Erik pea igal nädalavahetusel kuskil peol rahvale muusikat mängimas, aga hetkega muutus kõik. Ja uue olukorraga tuli harjuda, mis tõi kaasa ka selle, et pärast pandeemia lõppu tuli hakata taas kontakte soojendama.

„Jälle nii-öelda sadulasse saamine võttis aega ja korraks pandeemia kõrgajal tekkis küll mõte, et lõpetaks üldse DJ-ks olemise ära. Kõik klubid olid ju nagunii suletud ja ega eraüritusigi suurt ei toimunud. Kuid see oli vaid uitmõte ja ma teadsin, et diskoriks olemine on mu kutsumus,“ märgib noor DJ.

Kõige enam on Enn-Erik DJ-pulti astunud just Põlva- ja Tartumaal, aga mõned korrad ka Tallinnas. „Nüüd on natuke aega jälle see ööelu tavaliseks muutunud, mis on mind ja teisi DJ-sid kindlasti väga õnnelikuks tegev asjaolu,“ rõõmustab ta.

Millised omadused on aga need, mis diskorile edu tagavad? Enn-Erik leiab, et DJ peab olema julge, alati väljakutsetele avatud, sest neid võib öömelus tihti ette tulla. Tuleb osata inimestega suhelda ja leida endas tahet lahendada ära ka kõige keerulisem olukord, mida öine olustik võib pakkuda. Ka peab valdama enesekehtestamise kunsti, sest kui lõbusas meeleolus inimesed tahavad kuulda ikka samu lugusid, siis tuleb osata neile ära öelda.

„Peabki lihtsalt tegema purjus inimesele selgeks, et ühte ja sedasama laulu ei saa 15 minutit järjest mängida,“ lausub Enn-Erik kindlameelselt. Ka on kolm kohtu seadus, sest kui keegi käib nii mitu korda oma soove esitamas, siis Enn-Erik lihtsalt ignoreerib teda. Õnneks saavad peolised siis juba ise aru, et nad on olnud liiga pealetükkivad.

IT-maailm pakub huvi
Enn-Eriku enda muusikamaitse on lihtne: ta kuulab kõike, aga arvestab alati diskorina rahva soove. Just nii peaks DJ arvates kogu aeg olema, sest peo paneb käima ju rahvas. „Ma mängin kõike, mis on peokorraldajaga kokku lepitud,“ lausub ta.

Praeguse aja kõige suurem hitt, mida ei saa ühelgi ööklubipeol mängimata jätta, on Farruko laul „Pepas“, sest just see tõmbab rahva alati tantsupõrandale jalga keerutama. Isegi need, kes on nurgas üksinda ja nukralt konutanud, ärkavad selle laulu peale üles ja tulevad oma kookonist välja. DJ peab alati kursis olema populaarsete lauludega, sest parim pidu on ju ikka see, kus kõik rõõmujoovastuses hommikutundideni tantsivad.

Väljaspool diskorimaailma tegeleb Enn-Erik ka infotehnoloogiaga – ta on lõpetanud Võrumaa kutsehariduskeskuse IT-eriala. „Kindlasti on mul plaan tulevikus edasi IT-ga tegeleda ja ehk sel alal töötada. Ka see on sama kutsuv kui DJ-ks olemine – ideaalis tahaksin mõlemad oma ellu alles jätta. Ma küll ei tea, mismoodi see toimiks, aga unistused on suured. Muidugi on veel automehaaniku eriala, mida ma hetkel õpin ...“ jääb Enn-Erik mõttesse.

Noormees on õnnelik, et tal ei pea tulevikuplaanid kohe teada olema, sest kõige jaoks saab anda aega atra seada. Oluline on see, et ta ise õnnelik oleks.

Ka IT-huvi tekkis Enn-Erikul juba pisikese poisina, mil talle meeldis arvutite kohta aina rohkem teadmisi saada. „Juba väiksena sain aru, et mulle meeldib IT ja üldiselt arvutite hooldus ka. Veel tegin oma lõbuks lühikesi koduvideoid ja monteerisin neid kokku, lisasin neile erinevaid efekte ja puha. Lõpptulemused olid juba päris ägedad,“ mainib Enn-Erik. Nii et ka videotöötluse võib asjalik noormees oma laia hobide nimekirja lisada.

Ka valikuid on Enn-Erikul tulevikuks palju ja kuigi süda kisub eriti diskoriameti poole, siis muutuvas maailmas ei jookse ükski teine oskus mööda külgi maha. Ja just see ongi Enn-Erikule oluline, et saaks vastavalt olukorrale oma elukorraldust muuta, kui näiteks DJ-töö võimalused jälle mõneks ajaks pausile pannakse. Mida rohkem huvisid, seda enam võimalusi!

 

 

 

 

 

Autor: JAANIKA ELIAS
Viimati muudetud: 21/04/2022 09:13:23

Lisa kommentaar