Avarii, foto on illustreeriv. Foto: Pixabay

Ehkki valdav enamus kindlustusfirma klientidest on ausad, leidub siiski ka neid, kes endiselt üritavad petuskeemidega lisatulu teenida või kuritegelike võtetega kahjunõudest pääseda.

Kindlustuspettuste arv on võrreldes kõikide juhtumitega väike – ERGO kindlustuses koguneb neid ühe aasta peale umbes 100, millest osa jõuab kriminaalmenetluseni. Kõige enam selliseid juhtumeid on seotud liiklusega ja üks levinuim skeem on võltsida õnnetuse toimumise täpset aega.

Näiteks sõitis üks juht Lõuna-Eesti väikelinnas otsa pargitud autole. Kui ta kahjuteate esitas, selgus, et auto liikluskindlustus oli kehtima hakanud vaid mõned tunnid enne juhtunut. Uurimisel tuli välja, et süüdlane oli kokkupõrke aega valetanud ja lepingu sõlmis ta tegelikult pärast õnnetust. Nii pidi ta kindlustusele kinni maksma kogu kannatanule hüvitatud kahju. Kokku vähemalt 6000 eurot kaotust ja häbimärk krediidiajaloos, mida saanuks vältida, kui ta oleks ausalt teinud viie-eurose kuumaksega kindlustuse.

ERGO kindlustuse kahjukäsitlusvaldkonna juhi Caterina Lepvaltsi sõnul joonistub liikluspettustest välja korduv kelmi profiil: „Tavaliselt on tegu noore juhi ja kallimate sõidukitega. See on küll stereotüüpne, kuid paraku vastab see tõele – BMW juhid on kindlustuspettustesse segatud sagedamini, kui teiste markidega liiklejad.“

Kokkupõrge fantoompõdraga
Õnnetusjuhtumite toimumisaega on üritatud valetada ka metsloomadega juhtunud õnnetuste puhul. Näiteks teatas üks kindlustusfirma klient, et põrkas teel sokuga kokku vaid loetud tunnid pärast seda, kui oli sõlminud Põdrakasko, mis hüvitab autoomanikule suurulukiga kokkupõrkel tekitatud kahju. Tutvunud juhtumi asjaoludega, veendus uurija, et kogu lugu oli lavastatud ning tegelikult toimus õnnetus hoopis päev enne kindlustuse sõlmimist. Ette on tulnud ka juhtumeid, kus auto vigastuste põhjuseks on nimetatud kokkupõrget metsloomaga, aga uurija on leidnud netist fotod, kus kõnealuse sõiduki vigastused on kas varem tekkinud või ei vasta kokkupõrkele suure loomaga.

Digimaailma täpsus oli abiks ka juhtumi puhul, kus kelm üritas kindlustusfirmat üle kavaldada e-kindlustusega. Selle aktiveerib klient mobiiliäpi kaudu vaid siis, kui ta reaalselt sõidukit kasutab, et muul ajal teenuse eest mitte maksta. Õnnetusse sattunud klient vandus alguses, et aktiveeris kindlustuse vahetult enne rooli asumist. Peale täiendavat vestlust muutis ta oma ütlusi ja väitis, et pani rakenduse tööle hoopis sõitmise ajal. Lõpuks omandas juhtum koomilise alatooni, sest kelmi sõnul oligi just äpi aktiveerimine see põhjus, mistõttu ta tähelepanu hajus ja õnnetus juhtus.

„Lõpuks tuvastasime, et klient lülitas rakenduse sisse 20 sekundit pärast õnnetust. See oli omamoodi rekord, sest tavaliselt kulub kelmidel tunde või päevi, et enda arvates nii geniaalne, aga meie jaoks läbinähtav skeem välja mõelda,“ selgitas Lepvalts.

Põranda vahetusega kasumisse
Kelme jagub ka reisikindlustuse sektorisse. Näiteks kaebavad kliendid, et reisikohvrist on kadunud hinnalised esemed. Uurimine aga tuvastab, et kaotatud väärtasju pole reisil kaasas olnudki.

Kolmas kelmide lemmikvaldkond on kodukindlustus. Kahjukäsitlusvaldkonna juhile meenub markantne lugu, kui suli esiteks kaebas kindlustusfirmale, et veeavarii rikkus tema põranda. Siis loobus ta põranda taastamisest ja palus kindlustusel rahaline hüvitis välja maksta, lubades remondi ise ära teha. Mõne aja möödudes pöördus ta sama veekahjuga uuesti kindlustuse poole. Nii üritas kelm ühe põranda eest kaks korda raha välja petta. „Paraku selline skeem siiski ei tööta, sest mida need inimesed ilmselt ei tea on see, et kindlustusselts kontrollib veekahju juhtumeid eriti põhjalikult ja suudab toimumise aja loomulikult fikseerida,“ selgitas Lepvalts.

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 25/04/2022 09:22:55