Töö kodukontoris. Foto: Pixabay

Üle veerandi Eesti inimestest teeb kaugtööd, kuid Võrumaal on vastav näitaja madalam kui üheski teises maakonnas. Põhjuseks peetakse nii maakonnas tehtava töö olemust kui ka kehva internetti.

Kaugtöötamine on viimastel aastatel oluliselt populaarsust kogunud, teatas statistikaamet. Kui kümme aastat tagasi kasutas Eestis kaugtöövõimalust kõigest 7,3% hõivatutest, siis möödunud aastal juba 28% ehk 181 600 inimest. Kaugtööd tegevaid naisi oli 2021. aastal 98 200 ja mehi 83 400.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Katriin Põlluääre sõnul lisandus aastaga enam kui 26 000 kaugtöötajat. Arvuline tipp saabus möödunud aasta esimeses kvartalis, mil distantsilt töötamise võimalust kasutas lausa 194 500 eestimaalast.

„Oma rolli mängis koroonaviiruse laialdane levik, mis muutis inimesed ettevaatlikuks ja suunas paljud kodukontoritesse. Koroona-aastad on näidanud, et paljudel juhtudel saab töö edukalt tehtud ükskõik millisest Eesti otsast või ka välismaalt. Sellest on saanud teatud mõttes uus normaalsus,“ ütles Põlluäär.

Kõige suurem oli kaugtööd tegevate hõivatute osatähtsus Harjumaal (35%), samuti tegi kaugtööd iga kolmas Tartumaal elav hõivatu. „Kõige vähem oli kaugtöö tegemine levinud Ida-Viru ja Võru maakondade inimeste seas, kus seda võimalust kasutas vaid 11-13% hõivatutest,“ lisas Põlluäär.

Põlvamaal tegi kaugtööd 16,5% inimestest, Valgamaal 19,6%. Võrumaal oli kaugtöö tegijaid 11,3 protsenti – kaks korda vähem kui Hiiumaal, kolm korda vähem kui Harjumaal ning isegi poolteist protsenti vähem kui Ida-Virumaal.

Kagu-Eesti kaugtöökeskuste võrgustiku Kupland projektijuhi Lisanna Elmi hinnangul on kaugtöö tulnud, et jääda. „Ehkki kagueestlased pole veel kõige aktiivsemad kaugtöötajad, siis eemalt töötamise sihtkohana on Kagu-Eesti väga hinnatud. Tore, et järjest rohkem eestimaalasi kaugtöö võimalust kasutavad ja tööandjad seda võimaldavad. Usun, et meil on võimalus maailmale näidata, kuidas kaugtöö ei pea jääma kellelegi kaugeks, vaid saab moel või teisel olla paindliku ja õnneliku elu osa,“ rääkis Elm.

Ka Võrumaa arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots tõstis esile Võrumaa hinnatust kaugtöö tegemise kohana ja Kuplandi võrgustikku.

„Ma arvan, et Võru maakond kaugtöö tegemise kohana on populaarne, kuna meil on siin suurepärane kaugtöötamise keskkond ning oleme kolme maakonna arenduskeskuste ja ettevõtjate koostöös loonud kaugtöövõrgustiku Kupland, mille eesmärgiks on Kagu-Eesti kui kaugtöö tegemise koha populaarsuse tõstmine,” kiitis Toots.

Arenduskeskuse juht kinnitas, et kaugtöö populaarsus on tõusmas nii maailmas kui ka Võru maakonnas. Põhjuseid, miks Võru maakonnas kaugtööd tegevate inimeste protsent on väiksem kui naabermaakondades, on tema sõnul mitmeid.

„Meie maakonnas on palju selliseid töökohti, kus kaugtöö tegemine pole töö olemust arvesse võttes võimalik: töötlev tööstus, meditsiin, kaubandus jne. Lisaks on kindlasti põhjuseks ka see, et meie piirkonnas on kiire internetiga kaetavus madal,” nentis Tiit Toots.

Kõige suurem oli kaugtöö tegijate osatähtsus statistikaaameti teatel info ja side (78,3%), finants- ja kindlustustegevuse (76,4%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse (58,8%) tegevusaladel. Kõige väiksem aga majutuse ja toitlustuse (7,1%), tervishoiu ja sotsiaalhoolekande (8,8%) ning töötleva tööstuse (14,4%) valdkondades.

Kaugtöö tegijad olid enamuses kõrgharidusega ja seda võimalust said endale lubada kõige enam tippspetsialistid (85 500), keskastme spetsialistid (41 400) ja juhid (30 100). Kõige vähem tegid kaugtööd põllumajanduse ja teiste valdkondade oskustöölised (1200), operaatorid (1300) ning lihttöölised (1700).

 

 

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 21/04/2022 09:50:28