Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Muutunud olukord maailmas sunnib viljakasvatajaid pead murdma

Taliviljapõllud elasid lumerikka talve – kus kenasti, kus veidi nigelamalt – üle. Tänavune kevad on aga viljakasvatajatele siiski teistsugune. Tuleb rohkem rahakotti avada, samuti nuputada, millega saab asendada hüppeliselt kallinenud väetisi.

Võrumaal asuva Roosu talu noorperemees Ivar Rosenberg ütles viljade talvitumise kohta lihtsalt: „Mitte kõige paremini.” Kohtades, kus lumi oli pikalt peal, on kahjustused suuremad ehk vili on hõredamalt üles tulnud, mis omakorda mõjutab saaki, see võib väiksem tulla. Eks aeg annab selguse, sest praegu põllud veel taastuvad.

Roosul on talinisu ja -rukki all 180 hektarit ning suvivilja, peamiselt kaera, kavatseb noorperemees külvata 150 hektarile. Tema sõnul on vilja heale kasvule parim jahedam suvi ja kuiv sügis.

OÜ Sänna Põllumees kasvatab teravilja ja rapsi Võrumaal enam kui tuhandel hektaril.

Osaühingu agronoom Eva Tuusis ütles, et talinisu põllud, mille all on neljandik ettevõtte pinnast, talvitusid hästi. „Ka talirapsipõllud, mille all on viiendik pinnast, talvitusid normaalselt, kuid neile tegid veidi liiga varakevadised heitlikud ilmad, mille tagajärjel on siin-seal tühjad laigukesed,” selgitas Tuusis. Tema sõnul läheb ülejäänud põllumaale suvivili: oder ja nisu.

Põlvamaa põllumeeste liidu juhatuse liige Diana Salf ütles, et kuigi Eesti on väike, on see klimaatiliselt väga suur riik ning et sama kehtib ka Põlvamaa kohta. „Meil on põlde, mis elasid talve väga ilusti üle, ning on põlde, millel on talvekahjud: lumiseen, kevadised külmad, põldudele peale jäänud vesi või jääkoorik. Teraviljapõldudel on täheldatud lumiseent ning rapsil fomoosi, kuid vähemalt suures pildis tundub, et suuri ümberkülve ei tohiks tulla,” rääkis ta.

Salf lausus, et statistikaameti andmetel on taliviljade külvipind Põlvamaal suurenenud veidi üle 9 protsendi. Valdavalt on suurenenud talinisu ja -rapsi külvipinnad, mõnevõrra ka talirukki ja -tritikale, kuid vähenenud on taliodra külvipinnad.

„Põlvamaal on kasutatavat põllumajandusmaad ligi 45 000 hektarit, millest teravilja on ligi 21 000 ja rapsi ligi 5000 hektarit,” märkis Salf.

Ta lisas, et viljakasvatajatel on külvikorrad suures pildis paigas ning mõnel aastal juhtub, et on suvivilja vähem ning teisel aastal rohkem. „Kui taliviljad talvituvad ja ümberkülve ei ole vaja teha, siis ei laiene ka suviviljade külvipind,” selgitas Salf.

Tonn väetist senise 200 asemel 1200 eurot
Väetised on kõigile viljakasvatajatele juba tükk aega ülihell teema. Maheväetisi sai Roosu talu siiani osta Ukrainast ja tänavuseks on neil väetis olemas, kuid mis saab väetisega sügisel taliviljade külvi ajal ja ka tuleval aastal, on praegu raske öelda. Rosenberg on kindel, et Venemaa ja Valgevene väetistele tuleb alternatiiv leida, sest agressori toodangut ei pea ostma.

Kui mullu kevadel maksis Tuusise sõnul tonn Ukrainas toodetud lämmastikväetist 200 eurot, siis tänavu peaks OÜ Sänna Põllumees Belgias ja Hollandis toodetud sama väetise tonni eest maksma juba 1000‒1200 eurot.

„Väetise tonnihind võrdub lõunaeestlaste keskmise kuupalgaga,” võrdles Tuusis. Ettevõtte väetisevajadus kevadhooajal on ca 450 tonni. Sellise kõrge hinnaga ettevõte väetist ei ostnud ning majanduslikult ei ole võimalik selliste hindadega jätkusuutlikult toota.

„Kasutame väetamiseks ka haljasväetiskultuure, mis tähendab, et külvame tulevasele viljapõllule ristikuseemne, ja kui ristik on suur, künname haljasmassi väetisena mulda,” selgitas ta.

Vilja alla minevat pinda osaühing veel vähendanud ei ole, küll vähendati põldudele antavate väetiste norme.

Salfi sõnul räägitakse palju, et vilja- ja rapsihinnad on tõusnud ning et põllumeestel läheb hästi. „Vähem räägitakse sellest, et väetiste hinnad on kohati viiekordistunud, tõusnud on taimekaitsevahendite ja muude põllumajandustarvikute hinnad, lisaks kallinenud varuosad, õlid, kütuselisandid, diislikütus, gaas ja elekter,” kõneles ta.

„Seega, ühelt poolt on tõusnud viljahinnad, kuid teisalt on väga suure hüppe teinud kõik sisendid. Selline olukord tekitab väga palju rahalisi riske ning tootjad peavad üle vaatama ühelt poolt oma agrotehnilised sammud ning teiselt poolt järgima rahavoogusid,” tõdes Salf.

Eesti suudab oma inimesed ära toita
Teraviljanappust meil ei tule, sest Eesti toodab kaks korda rohkem, kui me tarbime, ning tänavu me nälga ei jää.

„Ohtu näen hoopis vilja väljaveos Eestist sügisel, sest kõrgete hindade korral tahetakse kergesti saaki müüa, kuid me peame sügisel kindlasti reservi koguma niipalju, et laod oleks vilja täis,” rääkis Rosenberg.

Tuusise sõnul on Eesti riik juba otsustanud suurendada teraviljareservi tulevaks aastaks. Vilja välismaale müümist peab ta vajalikuks. „Kui me vilja ja muid Eestis toodetud kaupu ei ekspordiks, ei saaks meie elanikud ju autosid ja teisi välisriikides toodetavaid kaupu osta. Eksportimine võimaldab suurendada majanduses ringlevat rahahulka. Ning kahjuks on nii, et igal pool maailmas ei ole võimalik teravilja või siis banaane kasvatada,” selgitas ta. Vilja müümisel on olulised kogused, sest mida suurem kogus hektari pealt, seda soodsamalt suudad selle valmis toota.

Külvipinna vähenemisel Ukrainas on otsene mõju viljahindadele, sest kui sealne saagikus väheneb, jääb turult suur osa kaubast puudu. Probleemid on Salfi sõnul ka Ameerika Ühendriikides, kus on põud, ja Lõuna-Euroopas, kus kuu alguses oli väga külmad ilmad.

Salfi sõnul suudavad Eesti viljakasvatajad oma elanikkonna ära toita, sest meie isevarustatus on heal tasemel.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 28/04/2022 10:43:32

Lisa kommentaar