Kagu-Eestist on Otepää vald tunnistanud, et neil napib suure põgenike hulgaga toimetulekuks vahendeid, noortele ukrainlastele pole pakkuda kooli- ja lasteaiakohti. Kuidas on lood mujal meie kandis?

Läinud nädalal vahendas ERR, et Tartu linna võimekus sõjapõgenikke nii ajutiselt kui ka pikemaajaliselt majutada on jõudnud viimase piiri lähedale ja seetõttu paigutab riik ukrainlasi nüüd Lõuna-Eestis linnadest väljapoole. Põgenike hulk Otepääl käib vallajuhtide sõnul juba praegu omavalitsusele üle jõu.

Otepääl on ligi 350 sõjapõgenikku majutatud spordibaasi, külalistemajadesse ja turismitaludesse.

„Tegelikult on ka puudu suurem plaan, mis nendest edasi saab. Meie üürikorterite võimalused on ammendunud, meie töökohad on ammendunud, kooli- ja lasteaiakohad on samuti ammendunud. Tegelikult peab riik välja mõtlema, ilmselt oleks mõistlik neid jagada nendesse omavalitsustesse, kus neid ei ole üldse,” tunnistas vallavanem Jaanus Barkala ERRile.

Otepää vallas elab 6500 inimest, põgenikke on juba 8% kõigist elanikest. Haridus- ja teadusministeeriumi teatel polegi Eestis mujal nii teravalt välja tulnud, et paljud lapsed on ilma teenuseta. Ning hiljemalt sügiseks tuleb vallal kõigile sõjapõgenikele koolikoht tagada – omavalitsusel on vastav kohustus.

Võru vallavanema Kalmer Puusepa sõnul on vallas praegu sõjapõgenikke 69, toimetulekutoetust on makstud 24 perele.

„Jõudu ja vahendeid sõjapõgenike abistamiseks jätkub, kõik soovijad on saanud lasteaeda ja kooli,” kinnitas Puusepp.

Võru linnavalitsuse Ukraina põgenike koordinaatori Andy Karjuse sõnul on ka Võru linnal olukord endiselt kontrolli all, kuigi ilma põgeniku ajutise kaitse staatuseta inimeste (läbi Venemaa saabunud) hulk tasapisi suureneb.

Linnavalitsusele on teada 190 praegu Võrus paiknevat Ukraina põgenikku, Võrust on lahkunud 15 inimest.

„Kooliavaldusi on vastu võetud 45, lasteaedadesse kaheksa, sisuliselt kõik on ka juba lahenduse leidnud,” kinnitas Karjus, et Ukraina lapsed saavad haritud ja hoitud.

Koordinaator märkis, et tihe koostöö politsei- ja piirivalveametiga on tugevalt aidanud kaasa ajutise kaitse otsustusprotsessile, lisandunud on kontakte sotsiaalkindlustusmetiga põgenike ümberpaigutamiseks Otepäält ja Tartust Võru piirkonda. Kasutusele võetakse Kagu-Eesti Innovatsioonikeskuse poolt pakutavad kuni 31 kohta Koidula tänaval.

„Põgenike paigutamine linna pindadelt üürikorteritesse on ressursimahukas tegevus, sest elupinnad on väga erineva kvaliteedi- ja hinnatasemega, vajavad eelnevat ülevaatust, korduvaid läbirääkimisi üürileandjate ja potentsiaalsete üürnike vahel ning üüritegevuse ja -lepingute pidevat üleselgitamist Ukraina inimestele,” lisas Karjus.

Annely Eesmaa Põlva vallavalitsusest andis teada, et vallas on praegu üle 150 sõjapõgeniku ehk laias laastus üks protsent omavalitsuse elanikkonnast. Lastel on olemas koolikohad: koolis käib 43 ja lasteaias kaheksa last.

„Põhimõtteliselt suudame hetkel kõiki abivajajaid aidata, probleeme on pikaajalise majutuse leidmisega,” sõnas Põlva valla esindaja.

„Kanepi vallas olevad põgenikud on sugulaste ja tuttavate juures ning tööandjate pindadel, kes neile ka tööd pakuvad,” ütles vallavanem Mikk Järv. „Nendele põgenikele, kes on Kanepi vallas, saame pakkuda vajalikke teenuseid ja abi. Ettenähtud toetusi ja abi on ka neile osutatud. Hetkel oleme saanud kõigile soovijatele tagada kooli ja lasteaia koha. Küll aga lasteaedades väga ruumi rohkemaks pole, kuna lasteaedades on järjekorrad. Hetkel tegeleb vald kahe lasteaia laiendamisega.”

 

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 29/04/2022 08:26:52