Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Hindade tõus tõmbab suurematele teetöödele pidurit

Muutunud olukord maailmas ei jäta puudutamata ka teede remondi valdkonda. Transpordiamet tunnistab, et ei tea eeskätt materjalide hinnatõusu tõttu veel päris kindlalt, millised plaani võetud teetööd nii Kagu-Eestis kui mujal tänavu tehtud saavad.

„Kõige suurem objekt on transpordiametil riigitee 69 Võru-Kuigatsi-Tõrva kilomeetrite 21,8‒34,6 ehk Vaabina-Sarapuu lõigu rekonstrueerimine, tööde maksumus on 4,7 miljonit eurot ning tööd valmivad selle aasta lõpuks. Töövõtja on OÜ Verston,” ütles transpordiameti lõunaüksuse juhataja Janar Taal LõunaLehele tänavuste suurimate teetööde kohta Kagu-Eestis.

Maarahva jaoks on üks suurimaid murekohti kruusateede kehv seisukord ja iga maainimene tahaks kodulähedase aukliku, porisse uppuva ja tolmava tee peale kindlamat katet. Taal kinnitas, et kindlasti rajatakse tänavu tolmuvaba katet Kagu-Eestis 8,65 kilomeetri jagu viiele teelõigule. Ritsu-Mäeotsa tee saab katet kilomeetri jagu, Keramäe-Ritsiku umbes 900 meetrit, Tänassilma-Kiuma teelõik pea 2 kilomeetrit, Rõuge-Vastseliina 2,7 ja Halla‒Holsta 1,7 kilomeetrit.

Võrdluseks: näiteks 2020. aastal teatati, et kruusateid kaetakse kaguregioonis 62 kilomeetri jagu ja kokku pidi aastatel 2020‒2023 kaduma meie kandist sadakond kilomeetrit kruusateid.

Taal ütles, et kruusateede remonti tehakse Kagu-Eestis tänavu 78 kilomeetri ulatuses. Suurematest töödest ehitatakse postiteele uus Ihamaru sild ning remonditakse Uue-Antsla sild. Valmivad ka Kanepi ristmike ümberehitustööd ja Kanepi-Ihamaru teel Kanepi alevikus 0,9 kilomeetri pikkune kergliiklustee.

„Ülejäänud ehitustööd on juba väiksemamahulised. Arvestades sündmusi Ukrainas ning materjalide ja objektide kallinemist, pole kahjuks võimalik öelda transpordiameti lõplikke töömahte 2022. aastal,” tunnistas transpordiameti lõunaüksuse juht. „Käesoleval aastal on üldse Lõuna-Eestis teede ehitustööde maht väiksem, kui välja arvata Tartu ümbruses 2 + 2 teede ehitus.”

„Segane aeg mõjutab kindlasti tööde mahtu ka Lõuna-Eestis, kuid veel on vara öelda, milliseks kujunevad lõplikud riigiteede ehitustööde mahud,” kordas Taal.

LõunaLeht palus transpordiametil anda teada, millised on vähemasti plaanitavad tänavused teetööd Kagu-Eestis. Erki Varma transpordiametist aga ei soovinud sündmustest ette rutata.

„Meil ei ole kahjuks praegu lõplikku selgust, millised objektid lähevad töösse ja millised veel mitte,” tunnistas temagi.

 


Kruusateede remondikava Kagu-Eestis 2022

Maakond
Tee
Algus
Lõpp
Pikkus
Võru
Pikakannu-Madala
3,253
5,437
2,184
Võru
Plaani-Pari-Kündja
0
1,544
1,544
Võru
Ilumetsa-Rõssa
0,054
8,631
8,577
Valga
Marjamäe-Tõutsi
0
3,489
3,489
Põlva
Loko-Peetrimõisa
1,822
5,265
3,443
Valga
Väheru-Tagula-Lauküla
0,76
7,416
6,656
Põlva
Karste-Kitse
0,056
7,884
7,828
Põlva
Partsi-Timo
0,062
5,593
5,531
Põlva
Leevi-Soohara
5,336
8,312
2,976
Põlva
Karste-Mügra
0
2,925
2,925
Põlva
Karilatsi-Heisri
9,99
12,833
2,843
Põlva
Sulaoja-Krüüdneri
0,055
3,023
2,968
Põlva
Pusu tee
1,523
3,361
1,838
Põlva
Pusu tee
0,039
0,66
0,621
Valga
Loosu-Vasila
0
4,183
4,183
Valga
Mäekalli-Aosilla
0,072
1,785
1,713
Valga
Uhendi-Aedniku
0
2,74
2,74
Valga
Lepa tee
0,02
3,103
3,083
Põlva
Sihva-Vidrike-Kärgula-Järvere
14,912
19,526
4,614
Võru
Vana-Roosa - Hürova
0
6,334
6,334
Võru
Halla-Hinsa
0
2,201
2,201


Mured ka kohalike teedega
Alles äsja kirjutas LõunaLeht artiklis „Vallateede remondirahaga saab teha vaid hädavajaliku”, et vallateede korrashoiuks vajalikest materjalidest on osa juba kolmandiku võrra kallinenud ja valla enda raha teetöödeks kahandas tihe lumetõrje läinud talvel. Nüüd on lisaks riigikontroll oma auditis leidnud, et kohalike teede ehitamisel on puuduseks võimalike takistuste vähene ettenägemine ja hõre järelevalve.

Aastatel 2019‒2021 kohalikel teedel tehtud 18 ehitus- ja remonditööst seitsme puhul tuvastas riigikontroll, et omavalitsused pole olnud võimalike riskide maandamisel piisavalt hoolsad. Audit näitas, et hooletu suhtumise tõttu probleemide ennetusse võib teede ehitus või remont minna omavalitsusele kallimaks ja vigade kõrvaldamine ajamahukaks.

Riigikontroll analüüsis ka kvaliteediprobleemide tõttu avalikkuse tähelepanu pälvinud töid, nagu näiteks Tartu linna Vanemuise tänava renoveerimine. Uuriti, kas omavalitsused on teinud endast oleneva, et olulisi riske maandada ja probleeme ennetada. Selgus, et mitte alati ja et riskijuhtimise tase oli omavalitsustes ebaühtlane.

„Probleemid tööde kvaliteedis on sageli tingitud vähestest eeluuringutest või ekspertiisi tegemata jätmisest ehitustööde planeerimisel,“ tõdes riigikontrolör Janar Holm. „Ootamatusi saab hea eeltööga vähendada.“ Audit näitas, et oli töid, kus ebapiisavate eeluuringute tõttu avastati ehituse käigus, et projekteeritud lahendus ei sobi kokku naaberkinnistutega, või pidi ehitusmahtu suurendama, kuna avastati maa-aluseid rajatisi, mille olemasolu tuli üllatusena.

Riigikontroll leiab, et kohalike teede ehitus vajab mitmel pool hoolsamat omanikujärelevalvet. Paraku olid omanikujärelevalve lepingutes kriitilised küsimused mõnes omavalitsuses lahti kirjutamata või nappis neis konkreetsust.

Näiteks jäi liiga üldiseks järelevalveinseneri kohalviibimise, materjalidest kontrollproovide võtmise ja analüüsi korraldus. Sagedaseks puuduseks oli samuti ehituse kehv dokumenteerimine, sealhulgas ehituse töökoosolekute puudulik protokollimine. Seetõttu jäi ebaselgeks, miks oli otsustatud esialgset lahendust ehituse käigus muuta või mis oli tinginud lisatööde vajaduse.

„Omavalitsused loodavad tellijana mõnikord liialt lepingupartnerite asjatundlikkusele ja heale tahtele,“ kommenteeris riigikontrolör Janar Holm. „Seetõttu jäävad lepingutes nõuded projekteerijale, ehitajale või omanikujärelevalve tegijale üldsõnaliseks või siis ei kontrollita, kas need nõuded on ka täidetud.“

Riigikontroll leiab, et sel moel võetud risk ei pruugi end õigustada. Teatud ootamatused on ehitamisel paratamatud, ent kui nende ilmnemisel on omavalitsuse huvid nõrgalt kaitstud, võib juhtuda, et ehitus läheb omavalitsusele esialgu plaanitust märksa kallimaks või lõpeb tunduvalt hiljem. Kallimaks või üle tähtaja läks ehitus kokku 12s analüüsitud töös.

Teedeehituse suuremad riskid on puudulikud lähteandmed tööde ettevalmistamisel ja ehitusprojekti koostamisel, vead ehitusprojektis, projektile ja kvaliteedinõuetele mittevastav ehitamine ning ehitusvigade avastamata jäämine garantiiajal. Auditis analüüsiti, kuidas on omavalitsused neid riske juhtinud. Auditeeritud omavalitsused olid Tallinn, Tartu linn, Lääne-Harju, Rakvere linn, Kohtla-Järve, Märjamaa, Luunja, Rõuge, Tori ja Viimsi.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 28/04/2022 10:48:27

Lisa kommentaar