Viimati 2016. aastal võrukeste suurt Uma Pido võõrustanud Intsikurmu mets saab eriti just laululavast paremalt poolt olema senisest märksa lagedam. Foto: Urmas Paidre / LLi arhiiv

Eesti laulupeotraditsiooni ühes hällis, tuntud muusikafestivali toimumispaigas ja üleüldse maakonna tuntuimas metsapargis Intsikurmus mädanevad istepingid ja spordiraja trepid. Valla kinnitusel saab osa rajatistest korda lähinädalatel, kuid osa jääb ootama aega, mil metsapargis on ära tehtud selle ilmet tõsiselt muutev põhjalik raietöö.

„Intsikurmus terviserada, nii trepid kui rada, on üpris ohtlik,” teatas sotsiaalmeedias põlvalane Liidia, illustreerides oma väidet piltidega, millel näeme mädanenud puittreppe.

„Räämas on meie armastatud Intsikurmu,” nõustus pensionil õpetaja Edda.

„Tasuks ka Intsikurmu istumispingid üle vaadata, samuti trepid ja pingiridade vahelised jalgealused,” märkis Virve. „Istepingid mädanevad ja neid on ka katkisi – ja suveüritused, kontserdid ja peod tulemas ...”

Lastega Intsikurmus matkal käinud õpetaja Ülle oli samuti rajatiste kehva seisukorda märganud. „Kas tõesti raske korda teha, kuna nii ilus koht?” küsis ta.

Kodanikud Vallo ja Kaire nentisid, et Intsikurmu rajatised on lagunevad ja ohtlikud juba mitu aastat.

„Eelmisel sügisel mõnes kohas laudteel lausa naelad turritasid välja. Ime tõesti, et õnnetusi pole veel juhtunud. Piinlik igal juhul – Intsikurmu on üks Põlva visiitkaarte!” sõnas Kaire.

Laulupeotraditsiooni häll
Selles on Kairel kahtlemata õigus, et Intsikurmu on Põlva visiitkaarte, aga tegelikult võib kohta pidada lausa maakonna esinduspargiks. Wikipedia on kirjutanud nii: „Intsikurmu metsapark on tuntud eelkõige tänu laulupeo traditsioonile. Esimesed mitme eestlaste koori kooslaulmised toimusid metsapargis 1855. ja 1857. aastal.” Neid võib pidada 1869. aastal toimunud esimese Eesti üldlaulupeo eelkäijateks ja Intsikurmut seega laulupeotraditsiooni hälliks.

Intsikurmus korraldati ka Eesti üliõpilaste ehitusmaleva veteranide kokkutulekuid. Metsaparki on loodud spordirajatis Südamerada (2,5 km). Intsikurmus toimuvad mitmed peod ja festivalid, nagu näiteks Intsikurmu muusikafestival, rahvamuusikapeod, lõõtspillipidu Harmoonika ja paljud teised.

Intsikurmu laululava ehitati 1969. aastal arhitekt Vadim Tšentropovi projekti järgi. Aastal 2002 põles laululava maha ja see taastati. Ka tänapäeval on Intsikurmu laululava tuntud kontserdi- ja peopaik. Laululava alla mahub ligi 3500 lauljat. Näiteks 2010. ja 2016. aastal peeti Intsikurmus võrukeste Uma Pido, seal on korduvalt toimunud mainekas Intsikurmu muusikafestival ning seda on matkamise ja sportimise kohana teistelegi eeskujuks toodud.

2005. aastal kirjutati Põlvas alla liikumisharrastust väärtustav heade kavatsuste protokoll ning tuntud Põlvamaa sporditegelane Nikolai Järveoja viis seejärel Intsikurmu 2,7 kilomeetri rajale kepikõndi tegema president Arnold Rüütli, Lõuna-Eesti maavanemad, kultuuriministri, olümpiakomitee juhi jpt.

LõunaLeht uuris Järveojalt (praegu 72), kuidas ta hindab metsa olukorda. Pidades silmas, et kas ta tänasel päeval julgeks nii prominentse seltskonna Intsikurmu matkama viia. Mees tunnistas, et Intsikurmu seisukord on talle tõsiseks murekohaks. Aga sealjuures ei pidanud ta silmas mitte lagunevaid treppe, vaid hoopiski Intsikurmu puid.

„Olen teavitanud palju aastaid tagasi omavalitsust Intsikurmu metsa olukorrast, oma trennilastega sai selle metsaradadel kõige rohkem viibitud,” teatas orienteerumise Põlvamaa grand old man. „Esimene kuusemetsatükk palju aastaid tagasi oli kooreüraski poolt peagi hävitatud, osa metsast ka maha kukkunud. Kahjuks kasvab nüüd selle kohal juba aastaid toomingavõsa. Kindlasti oleks sinna saanud männiistikuid istutada. Kaks-kolm aastat tagasi levis ürask Põlvale lähedasemale alale, hästi jämedatele kuuskedele. Ei läinud palju aega, kui tuul ka need puud maha murdis. Need puud koristati ära, kuid püsti on veel palju haigeid puid ja neid on palju Intsikurmu laululava lähedal. Kõik need puud on suusa- ja jooksuraja kõrval, mis on seal liikuvatele inimestele väga ohtlik.”

Abivallavanem: Intsikurmut ootavad ees raietööd
Heakorra, vallavara haldamise ja ka turismi valdkonnaga tegelev Põlva abivallavanem Arne Tilk ütles, et rajatiste ülevaatus Intsikurmus on tehtud, lagunev trepp tuvastatud ja see likvideeritakse.

„Aga Intsikurmu laiemalt on meil nüüd vaatluse all, sest nagu võib-olla ise olete näinud, seal on tohutu suurel hulgal üraskikahjustust. Praegu on koostamisel metsamajandamiskava ja keskkonnateenistus on andnud loa raie teostamiseks,” tõi abivallavanem välja sama mure, mis Järveojagi.

Intsikurmus tuleb maha raiuda ohtlikuks muutunud puud ja likvideerida ka üraskite kodupuud. Osa töödest tehakse 15. juuniks ja põhjalikum osa augustis, kui linnurahuga ühel pool.

„Peale seda, kui raied on tehtud, vaatame üle Südameraja kontseptsiooni ja mis oleks vaja sinna rajale paigaldada, et kõik oleks igati tore,” ütles Tilk, viidates sellega, et terviseraja taastamine jääb pigem tulevikku.

Abivallavanem tunnistas, et Intsikurmus ollakse sunnitud raiet tegema ja kindlasti muutub selle tagajärjel märgatavalt parkmetsa ilme. Väga suures ulatuses on üraskid teinud kahjutööd eeskätt laululavast paremale poole jäävas metsas. Kui suures mahus metsa maha võetakse, see selgub peale metsamajandamiskava valmimist, kuid ilmselt pole seda vähe.

Seega lagunev terviserada tänavu suveks korda ei saa?

„Peab vist jah möönma, et sportlikumaks ja ilusamaks sel aastal ilmselt ei saa, aga usun, et tegevusi saame planeerida sügisest, sest enne pole mõtet asju rajada, kui mets on langetatud,” tõdes Arne Tilk.

Kui kalliks võiks terviseraja taastamine praeguste puiduhindade juures minna, ei osanud Tilk öelda, kuid arvatavasti tuleb tema sõnul rääkida kümnetest tuhandetest eurodest.

Aga mis puudutab laululava ümbrust, siis ütles abivallavanem, et sealsed trepid ja pingid remonditakse enne 13. maid, mil Intsikurmus toimub hooaja esimene väliüritus.
 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 02/05/2022 08:44:48